Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Eston...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Seentega värvimine Ajalugu Seentega värvimine sai laiemalt tuntuks alles kolmkümmend aastat tagasi. Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice. 1974.a raamat - “Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”). 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”. Soomes värvitakse juba kümmekond aastat. Allikas: Eesti loodusmuuseum Miks on hea kasutada värvimiseks seeni? Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on. Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened. Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid. Seentega saab värvida ka peitsimata. Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on lihtsam saada seentest kui t...
Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksande...
I ÜLDLAULUPIDU: 1869 TARTUS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD, TSAARIRIIGI HÜMN JA 2 EESTIKEELSET LAULU (,,SIND SURMANI", ,,MU ISAMAA ON MINU ARM". ÜLDJUHTIDEKS OLID J.V. JANNSEN JA A. KUNILEID , DIRIGENTIDEKS OLID J.V. JANNSEN, A. KUNILEID JA D.O. WIRKHAUS. II ÜLDLAULUPIDU: 1879 TARTUS. OSALESID MEEKOORID, PASUNAKOORID JA MÄNGUKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD JA VAIMULIKUD LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, D.O. WIRKHAUS JA A.H. WILLIGERODE. III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA ...
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa r...
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimäng...
Kõrghariduseta heliloojad Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilau...
Chekov Lady and the Lapdog Reid about Chekov: The characters in Chekhov's plays are never fully "known" as a writer, he seems to delight in maintaining a sense of indeterminacy, and unknowability, about them. The bare facts are always laughably inadequate to the complexity of "real" people. Anton Pavlovich Chekhov was born on 29 January (New Style), 1860, in Taganrog, a small port on the Sea of Azov, in southern Russia. As the son of a grocer and grandson of a serf, Chekhov was a first-generation intellectual. His modest background and upbringing are crucial to his development as a writer. Chekhov always felt that he missed out on childhood. It was a very hard lifeand it may have contributed to his poor health: he succumbed later on to the"family disease", tuberculosis, which led to his early death at the age of 44.His mother was a quiet, gentle soul who was full of stories of her early life. In later years, Chekhov would say that "w...
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, laulud...
Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann o...
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi norm...
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes ...
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri ...
Eesti esimesed heliloojad Nad olid kõik asjaarmastajad, nendel ei olnud muusikalist kõrgharidust. Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Friedrich Saebelmann (1851-1911) Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis...
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni ...
Pikk Hermann Pikk Hermann is a tower of the Toompea Castle, on Toompea hill in Tallinn, the capital of Estonia. The first part was built 1360-1370. It was rebuilt 16th century. A staircase with 215 steps leads to the top of the tower. The Niguliste church The Niguliste church dates back to the 13th century, tough most of the present structure is 200 years later than that. The curch is also used for concerts and organ recitals and has fine accoustics. Alexander Nevski Cathedral The buildings belltowers host a total of 11 belss the largest of wich weighs 15 tonnes. One of the most spectacular seights in the old town of Tallinn is the Alexander Nevski Cathedral's interior. The Pühavaimu church The tower bell of Pühavaimu church, made in 1433, is the oldest in Estonia. And the painted clock...
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järv...
1. A. Kunileid "Sind surmani" ..sind surmani 2. A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm" 3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põ...
Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimaj...
Rahvuslik ärkamisaeg 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile" Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Kreeka jumal Apollon Ka eesti regilaul oli tihti maagilise tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletu...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...................
kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal...........................................
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kuresaare linnus referaat Annika Allik 10A 2011 Põltsamaa Sisukord · Linnuse ajalugu · Arhitektuuri kirjeldus · Kasutatud kirjandus · Lisad 2 Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administr...
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juha...
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad...
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juha...
Tallinna Laagna gümnaasium Sõjaeelsed üldlaulupeod Referaat Katrin Zaitseva 12 .klass Tallinn 2014 Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega al...
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................................................11 Kokkuvõte..................
Reelika Oissar 206MRA Teoseanalüüs Stepihunt-Hermann Hesse 1.) Hermann Hesse 2.) 1927 3.) Saksamaa 4.) Seal oli palju kõrtse ja baare. 5.) Minu jaoks oli põhisündmus see,kui Harry tappis Hermine , ainukese inimese, keda ta armastas. 6.) Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. 7.) Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev mees. Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundm...
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud pal...
Miina Härma 1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõ...
PAIDE Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G PAIDE LINN Paide on linn Järva Click to edit Master text styles maakonnas. Second level Paides elab 1.jaanuari Third level Fourth level 2014 seisuga 8548 Fifth level inimest. Paide linna algne nimi oli Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Val...
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Kuressaare linnuse arenguetapid Oletatakse, et praeguse Kuressaare linnuse asemel võis varem leiduda 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks vastakat teooriat. Enamasti lähtutakse 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt esmalt ehitati üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn. Seda täiendati mõni aeg hiljem nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on poold...
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud k...
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Sellin...
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pil...
Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, m...
Katariina Passage Katariina Passage connects Vene and Müürivahe street. On the northern portion of the passage you can find what's left of St. Catherine's Church (hence the passage name) and various large, ancient tombstones that used to line the inside of the sanctuary. On the southern portion of the passage, you'll find numerous artisan workshops, where you'll even get see them hard at work creating new items. City wall Tallinn's medieval city wall is a sub-facility that was built to protect the lower Tallinn and upper Tallinn (Toompea). The building of the city wall began in 1310th years, and by improving over time it formed the city wall with defensive buildings (towers). It was finished by the end of the 1561. Then it was 2.35-kilometer-long circular wall, which had 27 wall gate, 8 tower gate and 21 other stone fortifications. Many parts of the to...
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...
Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Fabian von Bellingshausen teenis 17971803 Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 18...
Otepää linnus Otepääl Linnamäe orus paiknev järsunõlvaline kuni 30 meetri kõrgune mägi oli looduslikult väga sobiv paik linnuse rajamiseks. Paiga head kaitseeeldused võimaldasid siia püstitada ühe võimsama linnuse muinas-Eestis. Omal ajal ulatus Alevijärv ilmselt linnamäe põhjajalamini ja linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib ...
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudes Suur rannavära...
Sehenswürdigkeiten von Berlin Inhalt Alexanderplatz Fernsehturm Auch... Alexanderplatz Der Alexanderplatz ist ein zentraler Platz und Verkehrsknotenpunkt in Berlin. Er liegt im Ortsteil Mitte in der früheren Königsstadt und wird im Volksmund kurz Alex genannt. Er wurde nach Zar Alexander I benannt. Fernsehturm Das mit 368 Metern höchste Bauwerk Berlins unweit des Alexanderplazes wurde 19651969 nach Ideen von Hermann Henselmann, Fritz Dieter und andere erbaut. In 207 Meter Höhe befindet sich ein Drehcafe. Auch... Weltzeituhr Berolinahaus Alexanderhaus Danke für die Aufmerksamkeit!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
