ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ KLASSITSISM 1. Millist muusikat võime iseloomustada sõnaga „klassikaline“, sidumata seda kindla ajastuga? 2. Ülevaade klassitsismiperioodi muusikaelust 3. Nimeta klassitsismiajastu helilooja, kes läks muusikaajalukku tõsise ooperireformijana ning tema esimene uut tüüpi ooper. 4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine dra...
Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi luge...
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür....
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik ...
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Eston...
Mind köidab muusika Muusika on olnud alati olnud mulle väga tähtsal kohal, kuna kuulan ning teen ise muusikat iga päev. See suudab mind vajaduse korral alati lohutada ning kirjeldab minu tundeid ühel või teisel hetkel. Ilma muusikata oleks maailm palju tühjem ja igavam paik. Muusikata ei möödu ükski minu päev, see aitab mul õppides keskenduda ning vabadel hetkedel lõõgastuda. Iga erinev muusikapala loob erineva meeleolu ning tekitab minus teistsuguseid tundeid. Kõikide tegevuste juurde kuulub isemoodi muusika: trenni tehes kuulatakse tempokat muusikat, õppides ning lugedes kuulakse tavaliselt rahulikku muusikat, tantsida ja laulda võib aga iga viisi järgi. Muusika pole ainult see, mida saab instrumentidega teha, see on kõikjal me ümber looduses. Linnulaul, tuule vilin, vee kohin ning kõik muud loodushääled on omal viisil muusika kui sa vaid oskad seda kuulata. Heliloojad saavad...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...
Ansambel Rondellus Ajalugu Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua ...
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
Vene muusika 20. sajandil Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Pro...
ROOTSI STOCKHOLM Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17. sajandil oli ka Eesti rootslaste võimu all. Sellel perioodil : talupoegadele hakkati pidama eestikeelseid jumalateenistusi alustati piibli tõlkimist eesti keelde 1632. aastal asustati kuningas Gustav II Adolfi eestvõtmisel Tartu Ülikool. RAHVALAUL Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, sarnaneb eesti uuema rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ...
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja müt...
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
STEN SAAREKIVI 12 HUM Mart Saar ja Cyrillus Kreek (1882-1963) (1889- 1962) Mart Saar(1882-1963) Cyrillus Kreek(1889-1962) Oli eesti helilooja, dirigent ja Oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside muusikapedagoog.Lisaks veel organist ja koguja , , dirigent ja muusikapedagoog. rahvaviiside koguja. Mart Saare mälestuseks Sünninimega Karl Ustav Kree on Tartus püstitatud monument. . Loomingut mõjutas uue sajandi Õppis Peterburi konservatooriumis, kus suunad(impressionism-klaveriprelüüdid ja suurenes tema huvi Eesti rahvamuusika vastu ekspressionism- soololaul ,,Must lind"). Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, Koorilaulude jaoks sai inspiratsiooni loodusest kasutas ilmalikke ja...
Kitarr Selles tekstis on juttu kitarrist. Kust see pärit on, mis sellega tehakse, kuidas seda valmistati vanasti ja kuidas praegu, mis pillid sellele sarnanevad jne. Tänapäeval on kitarr üks enim levinud ja populaarsemaid pille maailmas.See on keelpill, millel on enamasti kuus keelt.See koosneb kerest ja sellele kinnituvast kaelast, kaelaga ühendatud kitarri peast, kus asuvad pingutid ning mille abil toimub häälestamine. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilpidele, mille sees pinguletõmbunud sooned selles helisema hakkasid.Sel hetkel sündis imelise häälega pill, mille mängutehnika on aga nii raske ning läbi suure töö ja vaeva omandatav. Kitarrid jaotatakse klassikalisteks, akustilisteks, elektroakustilisteks ja elektrikitarrideks. Kitarri keelte arvud on tulnud aga erinevatest maadest, näiteks Hispaaniast kuuekeeleline ...
Heliloojate V põlvkond (sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi p...
Barokkmuusika Ester Sall Algus Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli o...
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
Romantismiaja küsimuste vastused. 1. Romantism oli väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida oma teoste kaudu tähelepanu väärnähtustele, esmajoones sotsiaalsele ebavõrdsusele ning kapitalistlike suhete inimest moondavale toimele. 4. Rom...
Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18. sajandi lõpuks oli sümfoonia omandanud kuju, mida me tavaliselt nimetame "klassikaliseks". Vorm oli laienenud neljale osale: esimene kiiretempoline osa, teine, lüürilise või traagilise karakteriga aeglane osa; kolmas...
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet n...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
Kordamisküsimused tööks: Nimeta Tartu Ülikooli asutamise aasta! 1632 Nimeta 2 rahvapilli, mis algselt levisid Eestisse Vennastekoguduse liikumise kaudu! kannel, flööt, viiul Mis kujunesid välja Vennastekoguduse lauludest? vaimulikud rahvalaulud Nimeta ja iseloomusta vabal valikul eesti rahvapillidest 1 keel-, 1 puhk- ja 1 löökpilli! Sarved - saadi loomasarvedest, mille otsa lõigati puhumiseks ava. Nendel viise mängida ei saanud, ainult signaalitaolisi viise mängida. Alles siis, kui pillile lõigati sisse sõrmeavad, sai viise mängida. Kannel - oli vanasti väga austatud pill. Kandle valmistamiseks õõnestati ühest otsast kitsam puutükk kõlakastiks, kinnitati peale kõlalaud, millele tõmmati 6-7 keelt. Kannel on vanim keelpill Eestis. Jauram - näeb välja nagu vibu, mille nöörile on lükatud kõlisevad esemed. Lüüakse vastu põrandat või pulgaga vastu nööri. Nimeta 1 rahvamuusikaga tegeleja (kollektiiv, üksikisik) ja 1 rahvamuusikafest...
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju sii...
Jaapani muusika Jaapanlased naudivad paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayokyoku'ks. Inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiosttelerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayokyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910ndatel ja läbi 1920ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga. Popid on siiski ka Ameerika jazz ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas. ~~~ Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto ja shakuhachimuusika valdkonnas. Palj...
Saksamaa muusika Arabella Saaliste Angelina Dolgopolaja Olivia Niin Georg- Eric Kurus Andreas Õun Saksamaa Saksamaa Liitvabariik on üks Kesk- Euroopa suurriike, mida piirab Lääne- ja Põhjameri. Saksamaa pealinn on Berliin. Saksamaa kultuur Saksamaa kultuur on mõjutanud kogu Euroopa kultuure. Sakslaste keel ja kultuur on jätnud jälje ka Eesti muusika- ja kultuurilukku. Laul ,,Mu isamaa armas'' on üle võetud sakslastelt. Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit ...
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilau...
Kordamisküsimused: 20. sajandi I poole muusika. 1. 20. sajandil kehtib märksõna stiilide paljusus. Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust...
Keskaja filmid ja pillid Keskajast üldiselt Keskaeg on ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel (5. sajand - 16. sajand) Keskaeg jaotatakse kolme perioodi: 1) varakeskaeg (5. - 11. sajand), 2) kõrgkeskaeg (11. sajand - 13.sajandi lõpp) 3) hiliskeskaeg (14. - 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul...
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult j...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Andri Suga Referaat ,,Hääleliigid ja nende esitajad" MERLE ADELMAN Tallinn 2009 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................. 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus ..........................................................................
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19...
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid, mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö. Modest Mussorgski (21. märts 1839 28. märts 1881) Modest Mussorgski oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige an...
JEAN SIBELIUS (1865-1957) · Esimene Soome helilooja, kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele · 6-a esimesed loomingukatsetused · 15-a esimesed ülesastumised pianistina · Haridus: õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni · LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks ol...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Pran...
Renessanss on üks ajajärk , mis oli 1300-1600 aastal. Renessanss hakkas arenema keskaja lõpus ning lõppes baroki alguses. Renessanss tähendab Prantsuse keeles taassündi. 2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning...
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Pe...
Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus. Seal toimetas hilisem riigimees Jaan Tõnisson, kes andis välja ajalehte „Postimees“. Koos Eesti Kirjanduse Seltsiga asutati Eesti Rahva Muuseum. Tartus tegutses alates 1865. aastast laulu- ja mängu-selts Vanemuine, mis koondas enda ümber peamiselt laulu- ja näitemänguhuvilisi. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal Tartus kutseline (muusika)teater Vanemuine. Tartu muusikaelu üheks o...
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja....
Oratoorium ja passioon. Oratoorium tähendas algselt palvesaali, see oli Rooma vennaskondade palvuste ruum. Müsteeriumietendused ja passioonimängud inspireerisid nende lavalist esitust. Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, nä...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism -iseloomusta muusikat (mida püüab edasi anda) Helilooja enda t...
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti ni...
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) ...
11/04/2010 15:51:00 Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 ...
PRANTSUSE MUUSIKA Marc-Antoine Charpentier (1643 - 1704) Baroki vaimuliku muusika helilooja. Kuula: Te Deum in D Major originaallugu: http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, mil ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk rüütlilaulikud: Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
