Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pä...
WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart Mozart oli Austria helilooja, üks maailma suurimaid heliloojaid ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Lapsgeenius W. A. Mozarti vanemad W. A. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja temast viis aastat vanemõde Maria Anna (pereringis tuntud kui Nannerl) elasid lapseeast vanemaks. W. A. Mozarti elulugu Hariduse sai Wolfgang oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Isa oli ühtlasi ka Wolfgangi esimene muusikaõpetaja...
Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Johann Sebastian Bach Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis. J.S.Bach (1685-1750) oli saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitendat põlvkonda heliloojad ja Sebastian Bach oli nende suguvõsa kõige väljapaistvam ja populaarsem liige. Väiksepõlves õppis ta mitut pilli mängima millest suure osa muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Ta õppis viiul,orel,klavikord,klavessiin instrumentide mängimist ,kuid ainult orelit mängima õppis ta Johann Pachelbeli teostega tutvudes. Back lõpetas gümnaasiumi , kuid edasiõpe jäi ära, kuna ta pidi aitama kasvatada oma nooremaid õdesid ja vendi. Tal oli hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha teenima. T...
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'...
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitu...
Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka ...
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni ...
Ludwig Van Beethoven L. Van Beethoven sündis 1770. aastal Saksamaa linnas Bonnis. Ta oli helilooja, pianist ja dirigent. Beethoven oli alguses rikas, kuid kui ta vanaisa suri oli ta sunnitud 10 aastaselt kooli lõpetama. Muusikat hakkas ta õpima 12 aastaselt, aga Bonn jäi talle väikeseks ja läks Viini Wolfgang Amadeus Mozarti juurde õppima. Beethoveni vanemad olid Johann Van Beethoven ja Maria Magdalena Keverich. L. V. Beethoveni isa tahtis temast teha samasugust imelast nagu oli W. A. Mozart ning ta lukustas poja mitmeks tunniks tuppa viiulit või klaverit mängima. Beethoven läks tagasi Viini ja kodumaale ta enam ei naasenud. Ta hakkas õppima Haydni käe all, aga see kestis vaid aasta, sest Haydn läks Londonisse. Alates 1800- ndast aastast hakkas Beethoven ise kontserte korraldama ja need kestsid vähemalt 4 tundi. Beethoveni kurtus algas 1796 aastal ja ta jäi täiesti kurdiks 1820. aastal. Kuna ta ei tahtnud tunnistada, et ...
Arvo Pärt Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsia...
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Georges Bizet oli prantsuse helilooja, keda tuntakse peamiselt tema tuntuima, 1875. aastal valminud ooperi, „Carmen“, järgi. Loo peategelaseks on võluva väljanägemisega mustlasneiu, kellel on tavaks inimesi, eriti mehi, ümber oma sõrme keerata ning alati oma tahtmist saada. Arvan, et ka tänapäeval leidub suurel hulgal naisi, kes oma välimust ning temperamenti ära kasutades vastassugupoole tunnetega mängivad. Kõige suuremaks sarnasuseks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel tooksin omaduse kasutada naiselikult kavalaid võtteid, et saada meestelt see, mida soovitakse. Naised teevad kõik, et mehe ees veetlev välja näha, samas mängitakse raskesti kättesaadavat – näiteks esimesel kohtingul ei räägita enda kohta kõike, mida teine teada tahaks, välja või ei olda avatud kõigile ettepanekutele, mida mees välja pakub. Mõni naiskodanik kasutab vastassugupoolt ära vasta...
Veljo Tormis Karita Soomets Madis Kännola Liisi Lehtsaar Huvitavat Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Aastast 1969 vabakutseline helilooja Tormis on ise öelnud, et on ju maapoiss, kes tuli üsna valge lehena linna, kus alles hakkas ilma ja inimesi avastama temast natuke nooremad olid modernismis ikka kõvasti ees. ,,puhtmuusiliselt" Pensionil komponistemeriit Rahvaviisid päästerõngas Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu pre...
Wagneri ja Verdi võrdlus Verdi Wagner Sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas Sündis 22. mail 1813. Leipzigis 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia saksa helilooja-romantik, dirigent, heliloojaid ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi austas ja armastas. muusikutele. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli kiriku organisti juhendamisel. 11- Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. seal oma ladina keele õpetajalt ka Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja ...
“Carmen” tähelepanekuid Viini Rahvusooperist lähtuvalt Helilooja Georges Bizet' ooper "Carmen" valmis 1875. aastal ning põhineb Merimee samanimelisel novellil, mis räägib loo armastusest, armukadedusest, valedest valikutest, vabadusest jne. Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, või...
Johann Sebastian Bach 1685 – 1750 Saksa helilooja. Barokiajastu suurkuju. Sündis 1685. aastal Saksamaal, Eisenachis. Bachide suguvõsa oli mitmendat põlve muusikud ja Saksamaal tuntud. Ka Johanni poegadest sirgusid muusikud, kes olid eluajal kuulsamad, kui nende isa. Bachi muusikaline anne avaldus juba varakult, tal oli eriline improviseerimis- oskus ja ta mängis hästi nii orelit, klaverit kui viiulit. Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti.) Toomakirikus oli Bachi õpetada poistekoor, kellega kan...
ArsNova(,,uus kunst" lad.k.) Prantsusmaal pärast (,,arsnova" ilma autorita ars noval autorid 1) Hakati kombineerima misa ordinaariumiosi(gredo agnus dei) Tähtsamaid teoseid tervikuna loodud missatsükkel autoriks Guillame de Machaut. 2) Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks ja näitasid oma keerukusega ajastu kompositsiooni tehnikat kirjutati poliitilistele sündmustele nt:Kuningakroonimine 3) Ilmus veel ka mitmehäälne ilmalik laul mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Pealmised lauluvormid tuletatud :balladist rondeaust ja virelaist. AJASTU SÄRAVAIM ISIK PHIPLIPPE DE VITRY peetakse ars nova alusepanijaks.tema peateos ,,Ars nova" sellejärgi sai ka ajastu nime! JOHANNES de MURIS tema ja VITRY panid aluse uuele rütmisüsteemile. Vanasti jagati vältusi kolmeks nüüd hakati neid jagama ka kaheks. 3 osaline perfektne 2 osaline imperfektne. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine )h...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad kitarristid olid tulnud Eestisse otse Itaaliast, tänu koostööga Itaalia saatkonnaga. Marco Bartoli sündis Spoleto linnas ja õppis kitarrimängu F. Morlacchi nimelises konservatooriumis. See...
Tiit Pääsuke Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Tegin sellise valiku nagu Tiit Pääsuke kuna midagi pidin valima ,et hinde saaks kätte. Kunstniku lühitutvustus Tiit Pääsuke on eesti maalikunstnik, kes on sündinud 1941.a Põltsamaal. Nüüdseks juba 73.aastat vana. Alates 1973. aastast on tal olnud 30 isikunäitust. Neist viimane oli ,,ainult maalid xxx`` 2011.aastal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhiks. Tema teoseis on nii Eesti kui ka välismaa kogudes. Õpingud Pääsuke õppis 19571962 Tallinna Kunstikoolis. Peale seda 19621963 ja 19661971 Eesti Kunstiakadeemias. 1982.a Vilniuse Kunstiakadeemias. Kui ta kunstiakadeemia lõpetas sai temast õppejõud Eestis kui ka kaks aastat Soomes. (19922006) ,,Neli...
Küsimuste vastused 12. klass 20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod. 4. Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad Pärdi tolle aja teosed ilusasti renessanslike ning veelgi varasemate, keskajast pär...
FREDERYK CHOPIN Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teose...
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg) Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet) Cyprian Norwid (poeet) ...
ErkkiSven Tüür Üks veidike vanem pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest ...
ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ KLASSITSISM 1. Millist muusikat võime iseloomustada sõnaga „klassikaline“, sidumata seda kindla ajastuga? 2. Ülevaade klassitsismiperioodi muusikaelust 3. Nimeta klassitsismiajastu helilooja, kes läks muusikaajalukku tõsise ooperireformijana ning tema esimene uut tüüpi ooper. 4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine dra...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
Romantism-19. sajand oli mitmete Euroopa made rahvuslike koolkondade õitseaeg. Sel ajal annab Euroopa maailmale arvukalt ajaloolisi suurkujusid erinevatelt tegevusaladelt. Romantism järgneb klassitsismile. Romantikute motoks sai "Mõistus võib eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt tõlgendada ja võimalikult täpselt edasi anda. Teoste ülesehitus muutub vabaks....
ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva- tooriumi, kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. Töötanud mõnda aega Eesti Raadios helirezissöörina, jätkas ta 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist ja elab praegu Saksamaal, Berliinis. Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib julgelt väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. I loomeperiood kestis u 1970 aastani. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. 1962 saavu...
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven Referaat Liis Haljasmägi 10h Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Elulugu 4 1.1. Bonni periood 4 1.2. Viini I periood 5 1.3. Viini II periood 5 1.4. Viini III periood 6 2. Looming 7-8 Kokkuvõte 9 Kirjandus 10 Lisad 11 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on maailma ühe kuulsaima helilooja, Ludwig van Beethoveni, elulugu ja looming. Selle mehe nime teab arvatavasti igaüks meist siin maailmas. Ta oli Saksamaa üks legendaarseim helilooja ja on seda tänapäevalgi. Lisaks kuulus ta kolme Viini ...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
Õhtu ilu Üle-eelmisel pühapäeval neljandal novembril kell seitse õhtul toimus Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis kontsert Õhtu ilu. Ürituse temaatikaks oli küünlavalgus ja vein. Kuulda sai Schuberti, Händeli, Bartholdy, Pescetti, Sinki, Caccini, Debussy, Charpentier'i, Pärti ja Guonod'i loomingut. Üksteist teost kandsid ette kontratenor Ka Bo Chan ja Eda Peäske harfil. Kontsert ei olnud väga pikk, kestis alla tunni. Meeleolu oli rahulik, õhtu koosnes vaid klassikalisest muusikast. Esmalt kõlas saalis F.Schuberti ,,Ave Maria"(palve Neitsi Maaria poole). Schubert oli Austrias sündinud helilooja, kes suutis oma lühikese eluea jooksul kirjutada üle tuhande teose. Järgmisena esitati G.F.Händeli Aldi aaria ,,O Lord, whose mercies numberless" ja F.M.Bartholdy Aldi aaria ,,Sei Stille dem Herrn". Händel oli saksa helilooja, kes veetis suurema osa oma elust Inglismaal. Bartholdy oli sa...
20 sajandi muusika kokkuvõte Üldisi arengujooni -Stiilide rohkus ja mitmekesisus eristab 20 sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks. Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. Klassikalisele muusikaeetikale tuginevat suudna esindas Johannes Brahms. Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard Wagner...
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
Romantism sai alguse 19.sajandi teisel kümnendal. Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal . Eeskujuks võeti gooti stiil . Näiteks väljendus see arhitektuuris. Tähelepanu pöörati üksik isikule, näiteks kunstnikud , heliloojad. Olid vastandlikud tunded oli kord õnnetu armastus ja siis õnnelik armastus jne. Muusikas väljendub romantism astelises liikumises, kasutati terve pilli klaviatuuri. *Võeti kasutusele ühed ja samad motiivi. *Pealkirjad võeti kunstist ja kirjandusest. *Teosed lühenesid ja teostel tekkis sisu. * Laulud olid tsüklites. * Palju oli rahvamuusikat. *Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja ol...
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Joseph-Maurice Ravel Referaat Tartu 2011 Sisukord Elulugu.....................................................................................................2 Looming...................................................................................................3 Kokkuvõte................................................................................................3 Kasutatud kirjandus..................................................................................4 Elulugu Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse helilooja ja pianist, kes sündis 7. märts...
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul. Laulev mel...
Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa ...
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828) Franz Seraphim Peter Schubert (edaspidi Franz Schubert) oli Austria päritoluga romantismiajastu helilooja, kes elas vaid 31-aastaseks, ent kirjutas selle aja joo...
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähe...
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Eesti muusika-ärkamisaeg Kordamis küsimused 1) Millal oli eesti rahvuslik ärkamisaeg? Milles see väljendus? Eesti rahvuslik ärkamisaeg 19. saj algul. See väljendus sellest, et pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele. 3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu (helilooja ja...
I kontrolltöö teemad ja kuulamispalad Teemad: 1. Romantism Millal oli? 19.ndal sajandil Iseloomusta lühidalt romantismiajastut (mida hakati väljendama kunstis, kirjanduses). Vastandus valgustusajastu mõistuskesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanrei...
F.Liszt(181186)ungari pianist,helilooja,ungari rahv.koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800t...
1 Sisukord 1. Impressionism Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Claude Debussy Prantsuse helilooja. · Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) · Puudub kirglik ene...
Kool Arvo Pärt referaat Autor 8.Klass Käina 2018 Arvo Pärt on Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, August Pärdi ja Linda-Annette Pärdi (Mälli) ainsa lapsena. Peale vanemate lahutust kolis poiss koos emaga Rakveresse, kus möödus Arvo lapsepõlv. Seitsmeaastaselt hakkas tulevane helilooja kodusel tiibklaveril klaverimängimist harjutama. Hiljem läks ta Rakvere lastemuusikakooli Ille Martini klaveriklassi. Veel õppis Arvo muusikakoolis ka oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1954. aastal kolis ta Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus õppis Heino Elleri kompositsiooni klassis. Pärdi jaoks on kõik olulised asjad elus väga lihtsad. Ta on öelnud: " Vaadake kas või ülemhelisid: algsed, madalamad ülemhelid on tajutavad ja lihtsalt eri...
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
Sergei Prokofjev (1891-1953) Prokofjev sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks ...
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86...
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
Aleksandr Skrjabin Oli vene helilooja, kes elas aastatel 1872-1915. Tema muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel, kuid oma muusikaga ei kuulutanud Skrjabin inimkonnale mitte ainult uue ajastu saabumist. Väsimatult veenis ta kaasaegseid selles, et inimene on kõige tugevam, kõige võimsam ja kõige arukam olevus ja et kõigile on saabunud aeg suunata oma tarkus, tahe ja energia üldise harmoonilise loominguõhkkonna kujundamiseks kogu maailmas. Helilooja uskus sügavalt oma kunsti jõusse ja enese kui kunstniku erilisse vastutusrikkasse ülesandesse maailma ees. Tema kunstnikuloomuses ühinesid kõige vastuolulisemad jooned: ta unistas kogu inimkonna elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik. Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema kujunemis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
