Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised...
Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Näiteks Bhepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90%. Iseloom Maksarakkude kahjustuse põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad ...
Süüfilis Helis Solman ja Triinu Kopelmäe Selgitus. Mis see on? Süüfilis on üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Ajalugu Süüfilis tuli Euroopasse Christoph Columbusega. Kuni 20.sajandini sellele ravi puudus. Eestis tekkis haigestumise tõus 1990-datel. Kõige sagedamini haigestuvad noored, võrdselt mehed ja naised ja kõige enam intiimtöötajad. Tekkepõhjused ja Kuidas nakkab? Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese kontakti teel. Mikroob tungib organismi suguelundite või suupiirkonnast. Levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilis on kõige nakkavam haiguse alguses. Bakterid levivad teises staadiumis...
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
Viirused Viirused Taksonoomia Viirused Vira Allikas: Vikipeedia Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruse mõiste Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida. Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismi...
Skisofreenia Teele Sarapuu Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest); Kasvukeskkond; Alkoholi, uimastite kasutamine; Peavig...
Robert Nesta "Bob" Marley February 6, 1945 – May 11, 1981 Jamaican singer- songwriter and musician. reggae music Rastafari movement Best known hits "I Shot the Sheriff" "No Woman, No Cry" "Could You Be Loved" "Stir It Up" "Jamming" "Redemption Song" "One Love" "Three Little Birds" "Buffalo Soldier" left school at the age of 14 make music with Joe Higgs Rastafari "The Wailers"("The Teenagers","The Wailing Rudeboys","The Wailing Wailers") Marley left Jamaica at the end of 1976 for England London he was arrested In 1978 returned to Jamaica four live albums seven studio albums il...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning a...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta elu...
Hemofiilia Hemofiilia on kaasasündinud veritsushaigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu. Häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse. Haigus kulgeb erineva raskusega, sõltuvalt sellest, kui palju on säilinud hüübimisteguri funktsioon. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hemofiilia esinemissageduseks on üks haige 10 000 terve inimese hulgas. Kogu maailmas on hetkel orienteeruvalt pool miljonit hemofiiliahaiget, Eestis orienteeruvalt 80. Levinum on A-hemofiilia , mis tekib faktor VIII puudulikkuse tõttu. B-hemofiiliat, mis tekib faktor IX puudulikkuse tõttu, esineb harvemini. Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimi...
Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suh...
Vesi 1. Selgita mida kirjeldab veeringe. (Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal) 2. Mitu miljonit inimest elab vee puuduses? (Aafrikas elab 345 miljonit inimest, nii et neil ei ole juurdepääsu veele. 3.4 miljonit inimest sureb iga aasta vee probleemidega seotud haigustesse, see on peaaegu terve Los Angelase linn. Ning 780 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtala joogi veele.) 3. Miks on vaja vett kokkuhoidlikult säästa. (sest vee puhastamine on kallis ja aeganõudev töö. Maakerast ligikaudu 70% katab vesi, kuid sellest ainult 3% on mage vesi ning sellestki enamus on igijää) 4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja t...
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS........................................................
PUNETISED Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peale nakatumist on haigusel peiteperiood 11-24 päeva. Sümptomiteks on kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3. haigusepäeval tekib kiiresti leviv õrnroosa lööve, mis algab peanahalt ja levib ühe päevaga kehale ja jäsemetele. Lööve on intensiivsem käte ja jalgade sirutuskülgedel, möödub 2-3 päevaga. Haigus kulgeb healoomuliselt,...
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.STRESS MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid.............................................................................................. 4 2.STRESSIGA TOIMETULEK.......................................................................................................5 2.1 Lihaste lõdvestumine.............................................................................................................5 KOKKUVÕTE..................................................................
Tuulerõuged on kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida põetakse tavaliselt lapseeas. Sellega kaasneb sügelev villiline nahalööve, mille põhjustajaks on Varicella-zoster-i viirus, mis kuulub herpesviiruste perekonda. Lapseeas kulgevad tuulerõuged suhteliselt kergelt. Tunduvalt raskemalt põevad tuulerõugeid noored ja täiskasvanud. Vaktsiinisüstiga saab kaitsta teatud gruppi inimesi. Mõnikord võib haigusega kaasneda väikeaju põletik, mille tagajärjed on peamiselt tasakaaluhäired. Teised tuulerõugetega kaasnevad sümptomid on peavalu ja söögi isu puudumine, mis võivad tekkida juba paar päeva enne lööbe ilmumist. Mõnel juhul kaasneb tuulerõugetega ka lümfisõlmede suurenemist. Lööve on üldjuhul äärmiselt sügelev ja kohati kipitav, mis põhjustab ebamugavustunnet ning öiseid unehäireid. Praktiliselt kõik lapsed põevad tuulerõugeid enne 18-aastaseks saamist. Kõige vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus ...
ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired...
Referaat Malaaria vaktsiin Mikk Mathisen Sissejuhatus Malaaria (nimi keskaegsest Itaaliast, ,,mala aria" - halb õhk) on haigus, millest paljud on nii mõndagi kuulnud ja enamasti seostatakse seda lõunamaadega. Selle haiguse eest hoiatavad meid ka arstid ja apteekrid, eriti kui reis läbib Aafrika, Aasia, Lõuna- või Kesk-Ameerika. Neis piirkondades on kõige tõenäolisem sellesse haigusesse nakatuda, kuna malaariatekitaja on parasiit, kes levib hallsääse (Anopheles maculipennis) kaudu inimeseni ja võib väga tõsiselt inimese tervist kahjustada. Lisaks haigushoogudele ja tervise halvenemisele on ka väga tõsiseks probleemiks suur suremus malaaria tõttu.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Seega on läbi ajaloo kasutatud erinevaid meetmeid vältimaks inimeste haigestumist. Üks populaarsemaid oli/on sääskede arvukuse vähendamine erinevate kemikaalidega, kuid see põhjustas ootamatuid tagajärgi ökos...
ALKOHOLISM Anna Serõna, Jelizaveta Miškova Mis on ALKOHOLISM? Alkoholism on haigus, mille puhul inimene jätkab joomist ka siis, kui see põhjustab talle elus probleeme. Alkohoolik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Aja jooksul tekivad inimese organismis muutused, mis ei lase sellel enam ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad ja isegi hallutsinatsioonid. Mida ALKOHOL inimesega teeb? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Sattudes vereringesse, mõjutab ta iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi, kaasa arvatud selliseid, mis on väljaravimatud (maksahaigusi, ajukahjustusi, vähki jne). Mida ALKOHOL inimesega teeb? Joomine võib vähendada testosterooni (meessuguhormoonide...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Referaat Juhemdaja: Aire Brük Koostaja: Anni Velks 103 SKA TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Tsöliaakia olemus.......................................................................................................4 Tundemärgid ja avaldumine.......................................................................................4 Millal ja millega haigus hakkab?............................................................................4-5 Millised on tsöliaakia haigusnähud?..........................................................................5 Tsöliaakia diagnoosimine......................................................
Toitumishäired Elge Spelman Kadi Hinrikus Mis see on? • Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. • Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Kuidas haigestutakse? • Harilikult algab kõik dieedipidamisest. On mure ja näib, et kergem on sellega toime tulla olles veidi saledam. Mõnda aega vähem süüa tundub olevat lihtne ja tavaliselt nii see ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis algul oli vaid tee probleemi lahendamiseks, muutub palju suuremate probleemide allikaks. Toitumishäirete põhjused • Tahan meeldida ja selleks pean olema ilus, aga tänapäeval on ilus see, kes on kõhn • Tahan olla arvestatav, seega pean suutma ennast kontrollida ja...
Suguhaigused Süüfilis KAEBUSED 34 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on k...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, si...
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik, külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine. Uriin hägune, halva lõhnaga.hematuuria. valulik vahekord....
Kordamine Haigused 1. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Fenüülketonuuria. Sirprakne aneemia. Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Muta...
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
Bioloogia kontrolltöö: Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel; Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. Ühe geeni poolt põhjustatud ehk monogeenseid haigusi on geeniuuringutega lihtne tuvastada. Kui suguvõsas leidub selliseid haigusi, siis on pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub haigus edasi järglastele. Lootevett uurides on võimalik varakult selliste haiguste esinemist tuvastada ning ravimatute raskete haiguste puhul võib arst soovitada raseduse katkestada. Sirprakne aneemia on raske monogeenne haigus, mida põhjustab mutatsioon hemoglobiini, verelibledes asuva hapnikku siduvat molekuli tootvas geenis. Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning punas...
GENITAALHERPES Töö eesmärk võiks olla, et saada teada haigusest rohkem kuna pole ennem kuulnud sellisest haigusest. Genitaalherpes on sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus. Tekkepõhjused ja –mehhanismid : Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda e...
Tuulerõuged (Varicella) Kristiina Toomik Lagedi Põhikool 8. Klass Haigustunnused ja peiteperiood Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10- 20 päeva. Kehale tekib lööve millele võib eelneda ka palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu ja/või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa javäljaheites võib ...
Õendusprotsess Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele. 1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine: Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed) 2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi) 3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega 4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine ...
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hal...
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter Kujult kerajas Kokkide pere...
Millega on tegu? Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Herpes Mis see on? Tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: üks tekitab ohatise huultele, teine peamiselt suguelunditele. ,,tänu" suuseksile on võimlik, et huuleherpes kandub ka suguelunditele. Ainult veerandil nakatunutest tekib herpeetiline lööve, ülejäänutel haigusnähud puuduvad. Kuidas ja millal avaldub? Esimesed haigustunnused ilmnevad 3-7 päeva jooksul pärast nakatumist. Tunnused: esmalt ilmub sügelev laiguke. Sellejärgselt tekivad väikesed villikesed, mis kiiresti lõhkevad, tekivad haavandikesed, mi...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib hüübimisteguri puudus, mis avaldubverejooksudena liigestesse ja pehmetesse kudedesse ning kauakestva veritsusena. Raviks on puuduva hüübimisteguri asendamine. ...
Creutzfeldti-Jakobi tõbi Daniil Petrov Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1. Dementsus on sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Haigusele on iseloomulikud järje...
Geenmutatsioonid G r e t e Ta m m o j a Kärt Olli 11H Hemofiilia Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vereplasma hüübimistegurite vaeguse tõttu. Hemofiiliat põhjustab Xkromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt, see defekt on Xkromosoomiga retsessiivselt päritav, seetõttu esineb haigus perekonniti. Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse (soolde, kuseteedesse). Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Albinsim Albinism on autosoomretsessiivne pärilik osaline või ...
Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita ku...
Läkaköha Läkaköha Nakkushaigus. Mis kulgeb ägedate köhahoogudega. Põhjustab bakter Bordetella pertussis. Väga nakkav haigus, eriti lastekollektiivides. Levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Sümptomid Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väike palavik, nõrkus ning jõuetus. 12 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu. Köha võib kesta 13 kuud, iseloomulikud on ka öised köhahood. Ravi Raviks kasutatakse antibiootikumi erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik. Et nakkuse levimist vähendada, eraldatakse haige laps tei...
Tugi ja liikumiselundite haigused Haiguste ühised sümptomid ja erisused Tartu 2010 Tugi ja liikumiselundite haigused · Podagra · Osteoporoos · Reuma · Reumatoidartriit · Koksartroos · Raynaud`tõbi · Süsteemsed sidekoehaigused Podagra on kusihappe ainevahetuse haigus, kus kudedesse ladestuvad kusihappe soolad ja liigestes tekivad põletikulised muutused · Ühised sümptomid · Erisused Valu · Põletiku tunnused: turse, punetus, kuumamine · · Deformatsioonid liigestes · Haigushoog algab öösel · · CRV tõus Halb enesetunne: väsimus, nõrkus · Äge valu suure varba · Subfebriilne palavik põhiliigeses · Häiritud liikumine · Podagra sõlmed ehk toofused ...
EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epile...
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemil...
Iseseisev töö 1 (geneetika 5 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Mis on autosoom ja mis on gonosoom? Autosoom e. Kehakromosoom, genosoom e. sugukromosoom 2. Millised geenid on suguliitelised geenid? Neid sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid nimet. Suguliitelisteks geenideks. Sootunnused, sooga mitteseotud tunnuseid 3. Millest on põhjustatud suguliitelised haigused? Mutatsioonidest suguliitelistest geenidest 4. Kuidas jaotatakse (eristatakse) suguliitelisi pärilikke haigusi ja kuidas nad võivad päranduda? X – liitelased. Nad võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. 5. Millest on põhjustatud X-liitelised pärilikud haigused? X-liitelised pärilikud haigused on põhjustatud X-kromosoomis asuvatest geenimuutustest. Vaimse alaarenguga nähud. 6. Nimeta 3 X-liitelist dominantset haigust? ...
Bloomi sündroom Esmalt avastati ja kirjeldati New York' is 1954 aastal David Bloomi poolt. Haigus on seotud 15 -nenda kromosoomiga. Kromosoomid peavad poolduma, et neid oleks 2 tk. Bloomi sündroomi haigetel aga esineb tõrkeid pooldumise staadiumis, seega viieteistkümnes kromosson on defektiga ning selle tulemusena inimesed kellel Bloomi haigus, omavad kõrgemat sagedust kromosoomide purunemisel ja ümbergrupeerimisel. Geneetiline informatsioon on natuke mutanteerunud. Bloomi sündroomiga inimesed on normaalse intelligentsusega, kuigi 10% neist võivad olla vaimse puudega Üldiselt on Bloomi sündroom levinud juutite ja jaapanlaste seas kuni 95% maailmaelanikest Tavaliselt nimetataksei seda juudihaiguseks. Üks sajast on haiguse kandja, üks 48 000 -st on haige. Ohustatud on need, kelle suguvõsas on olnud kandjaid, kuna Bloomi sündroom on päritav haigus. Haigust ei ole võimalik loote eas ennetada, haigus ilmneb ...
Frida Kahlo ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" Kunstiteose ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" on valmistanud Mehhiko kunstnik Frida Kahlo 1932. aastal. Õlimaali originaalsuurus on 30 cm x 34 cm. Frida Kahlo, sünninimega Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón, sündis aastal 1907. Frida aga arvas, et tema elu algas moodsa Mehhikoga ning nimetas oma sünniaastat hoopis 1910. Aastal 1925 õppis ta gravüüritehnikat Fernando Fernandeze käe all. Paraku sai Frida autobussiõnnetuses rängalt vigastada ja oli 3 kuud pärast õnnetust sunnitud olema kogukehakipsis. Sellel ajal otsustas Frida edaspidi ainult maalimisele pühenduda. 1926 maalis ta oma esimese autoportree. Ta proovis inimestele edasi anda, mis tema elus toimub. Väga paljud tema kunstiteosetest valmisid tal haiglavoodis, kus ta valudes piinles. Õnnekombel õppis Frida uuesti kõndima. Frida sõbranna tutvustas teda Mehhiko kunstnike ...
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Kes...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Referaat Koostaja: Mariliis Lindsalu Torma 2010 Mis on suguhaigused? Sugulisel teel levivad haigused on nakkushaigused, mis kanduvad inimeselt inimesele seksuaalvahekorra ajal. Haigestutakse nii vaginaal kui ka oraal- või anaalseksi kaudu. Millal on soovitav pöörduda suguhaiguste uuringuks arsti vastuvõtule? kui on toimunud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga pärast seksuaalvägivalda enne arstlikke protseduure, nagu spiraali paigaldamine, raseduse katkestamine jne. raseduse planeerimisel ja/või raseduse alguses kui tekivad ebamäärased vaevused ja kahtlus suguhaigusele Haiguse diagnoosimiseks ja ravimiseks tuleb kindlasti pöörduda kas naha-suguhaiguste arsti, naistearsti või meestears...
Kromosoom- rakus paiknev NDA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. DNA- rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa. Geen- pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu. Retsessiivne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. Dominantne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Sugukromosoomid- sugu määravad kromosoomid. Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus- muutlikkus, mis võib kanduda järgmisesse põlvkonda. Mittepärilik muutlikkus- elu jooksul tekkinud organismi tunnuste muutused ei pärandu järglastele. Mutatsioon- geneetilise info pärilikk muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
