Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldu...
Füüsika töö kordamisküsimused 1. Mis on nihe,teepikkus,kiirendus,kiirus,aeg,gravitatsioon. Nihe- nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta.Linnulennult punktist A punkti B. Teepikkus-trajektooriga punktist A punkti B. Trajektoor on keha või punkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirendus-keha kiiruse muutumise kiirus. Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirus-Püsiv keha liikumist iseloomustav suurus.Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Aeg- sündmuste järgnevuslik korrastatus kui ka sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses. Graviatatsioon Jõud , mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. 2.Ühtlaselt sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine,vabalangemine. Peab oskama eristada. Ühtlaselt sirgjooneline liikumine- keha või massp...
Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, se...
Violett a Krets 8.b Tartu Descartes'i Lütseum GALAKTIKA Galaktikad koosnevad tähtedest ja nende jäänustest ja tumedast ainest. Meie asume Maakeral. Maakera asub Päikesesüsteemis. Galaktikad on erineva suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest....
Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...
Tallinna XXX Gümnaasium Suur Pauk Referaat Autor: xxx xxx Klass: 12 Tallinn 2010 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................3 Sissejuhatus.....................................................................................................................4 Suur Pauk........................................................................................................................5 Pärast Suurt Pauku..........................................................................................................6 Suure Paugu ajajoon....................................................................................................6 Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine............................................8 K...
1. Mehaanika- füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega. 2. Kinemaatika- mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis. 3. Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8. Taustsüsteem- taustkehaga seotud koordinaatteljestik ja kell aja määramiseks. 9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mi...
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tava...
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat...
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km Keskmine orbitaalkiirus : 47,88 km/s (suurim planeetide seas) Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem Maa massist) Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Merkuur Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil ,lühike...
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
Armastus 9.klass Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline, mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastuses peitub nii jõudu kui ka nõrkust. See on inimese tunne, mida pole võimalik seletada ainult ühest vaatenurgast, sest iga inimene tunneb seda erinevalt ning väljendab seda tunnet erimoodi. On inimesi, kes usuvad armastuse jõudu ehk et armastus annab jõudu ja energiat. Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua ...
Sümbolid Sisukord Mõiste Tähendus Liigid Kasutatud kirjandus Mõiste (kreeka keeles symbolon - märk, tunnus) võrdkuju on märk 3 peamisest märgitüübist : (ikoon, indeks, sümbol) Sümbol on ka mingi mõiste või suuruse tähis. Tähendus Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist Nt: ,, Valge tuvi´´ ,,Punane´´värv Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga Märgiprotsesside evolutsiooni Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera T...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
Jutuke Kõige lõpp on alles algus V arjudeis näod kattunud mure halliga, kastene muru hauaküngaste leinavas udus sünge varjualune inimese elukihkavale hingele, ainus tagala neetuile, kes eales rahus puhkavate sekka kuuluda ei saa. Iga vaikne sekund, saadetud tuule ulguvast kajast, neelab nähtamatu pisara meespõlve soost: armsama lahkumine on valu, piinav rebend südames, mida kogu elu endaga kanda. Kuid inimeste tunded, ka kibedamad neist, on privileegia, surelikkuse magusaim toon. Üksikud klaverinoodid lõhestamas hommiku kiretut tervitust, kajas Hallitiivaliste kodas hüvastijätt mineviku lembusega. Reas seisid inimesed, järeltulijad käekõrval, igapäeva mõtted läbistamas nutuhümni nad mõtlesid lahkunuile, oli surnute pühapäev. Teiste seas oli ka neid, kes ei tundnud leina nad ei saanudki, sest nad polnud aadamalapsed. Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad oli...
Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmend...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
SUUR PAUK Suure paugu teooria-selle teooria järgi on Universum algselt tekkinud ja arenenud ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi algusek s See oli hüpoteetiline sündmus, mis leidis aset umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Plancki aeg Plancki aeg 10 astmel -43, eristus omaette vastandikumõjuks gravitatsioon. 10 astmel -36 sekundit pärast Suurt Pauku eraldus tugev vastastikumõju. Siis veel aatomeid ei olnud, kuid sündis põhiline jõud, mis ühendab aatomituuma osakesi. Inflatsioon Inflatsiooni periood, mis kesti 10 astmel -36 kuni 10 astmel -32 sekundit. Selle käigus universum paisus ning tekkis tugev interaktsioon. Sai võimalikuks kvartside eristamine leptonitest. Kvargid ja antikvargid 10 astmel -32 kuni 10 astmel -5 sekundit. Temperatuuri langemisel ühinevad ...
Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60...
Tuumajõud - Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Seoseenergia nim energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt - Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks. Eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõtt...
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ...
Kosmilised nähtused Universum · Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universum...
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
ELEKTER JA MAGNETISM Sissejuhatus Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) ...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
Suure paugu teooria Kas enne seda midagi oli pole teada, kuid siiani on universumi teket seletatud Suure Pauguga, mis on tänapäeva kosmoloogias valitsev Universumi arengu kirjeldamise mudel. Nn Suur Pauk toimus 13,7 miljardit aastat tagasi, kuid tegemist polnud meile kõigile tuntud pauguga vaid toimus plahvatuslik paisumine, mis kestab tänapäevani. Selle algtõukeks oli ülitihe punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur ja seda mõjutas ka kõrge temperatuur, tekkis niinimetatud singulaarsus, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Selle tagajärjel hakkaski universum plahvatuslikult paisuma. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suure Paugu teooria ei hõlma ainult üht paisumist vaid ka selle tagajärgi. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata selle iroonilisust ta ise sel...
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujul...
IX OSA, 10. klass füüsika NEWTONI SEADUSED Kehade vastastikmõju on nähtus, kus ühe keha kiirus muutub mingi teise keha mõju tõttu. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga tööta...
Tumeaine ja tumeenergia valitsevad universumi Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. Kõigi paremini tuntud osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski üsna napilt. Teise olulise osa moodustab tume aine ehk moodsamalt tumeaine, mida on viiendiku jagu. Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Tumedaks kutsutakse viimaseid seetõttu, et need aine vormid ei ole teleskoopidega otseselt nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis. Füüsikud ütlevad selle kohta peenemalt nii: tumeaine ja -energia interakteeruvad barüonainega väga nõrgalt, põhiliselt gravitatsiooniliselt. Sageli võrreldakse tumeaine ja barüonaine käitumist hämara balliruumiga, mis on täis valssi tantsivaid paare, mehed kandmas ainult musta ja naise...
MUST AUK 12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine · Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. · Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. · Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kol...
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude su...
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe....
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha as...
Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab k...
KASUTUSJUHEND: Tegemist on odaviskemänguga. Esimesena valib mängija, mis nurga ta soovib hoovõtuga saavutada. See-järel vajutab mängija nupule "Alusta jooksu" ning karakter hakkab liikuma. Oda tuleb ära visata enne karakteri punase jooneni jõudmist vajutades nuppu "Viska oda!". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader. Kahe pildi vaheldumisega kujutatakse jooksmise animatsiooni. Alustab mängu. Nupu vajutuse tagajärjel hakkab karakter liikuma. Saadab oda hoo pealt lendu. Saab vajutada ainult mängu ajal ning enne joone ületamist. Lõpetab mä...
VARIANT A 1. Milliseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojalisteks? Tooge näiteid. Taime ühel isendil on emasõied, teisel isasõied. Oluline, peab olema risttolmlemine. Kui on ainult ühest soost põõsad, siis marju ei saa. 2. Missugust õiekatet nimetatakse lihtsaks õiekatteks? Ühevärviline eristumata õiekate (tupetaoline, kroonitaoline). Ülane, nartsiss, Liilia 3. Mida nimetatakse kandelehtedeks? Õisikutelje sõlmekohtades paiknevaid fotosünteesi kaotanud lehti. 4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõi...
Mina-16 aastat vana Arvatakse, et maailma loomine algas 13,7 miljardit aastat tagasi nii nimetatud Suure Pauguga. Kunagi väiksena ma arvasin, et kohe maailma alguses olid sellised inimesed, nagu me praegu oleme, kuid nüüd suuremana ja seda projekti tehes sain teada, kuidas maailm alguse sai Kõige pealt algas maailma Suure Pauguga, mis tähendab, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. See kõik toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Suure Paugu teooria käsitleb ühtlasi ka universumi varajast arengut. Esialgu oli universum väga tihe, mis paisus ja jahtus kiiresti, juba minuti pärast hakkas soojustasakaal kaduma, tuumaosakesed olid seotud tuumadesse, ning neutriinod ja antineutriimod käituvad vabade osakestena. 3 minutit peale Suurt Pauku hakkas toimuma tuumasüntees, ning tekkis valgus. Esimeste tuumadena hakkasid moodustama heeliumi tuumad. Hakkasid tekkima erinev...
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...
TEST 2 MEHAANIKA I 1. Newtoni II seaduse kohaselt kiirendus on a. Pöördvõrdeline massiga b. Võrdeline jõuga 2. Auto paiskub teelt välja kiirusega 22m/s vastu puud ja peatud 0,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus mille tulemusel auto jäi puuga kokkupõrkumisel seisma a. 2,2 m/s2 b. 22 m/s2 c. 220 m/s2 d. Ei saa määrata, teadmata auto massi 3. Kui auto saavutab kiiruse 60km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on a. 6 km/h/s b. 60 km/h/s c. 3 km/h/s d. 10 km/h/s e. 600 km/h/s 4. Dünaamilise tasakaalu korral a. Kiirus on 0 b. Kiirus on konstantne c. Kiirendus on 0 d. Kiirendus on suurem kui 0 e. Kehale mõjuvate resultant on 0 5. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli a. 0.33 km/h b. 3 km/h c. 15 km/h d. 20 km/h 6. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi...
Tallinna ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Loodusteaduste osakond Peeter Tamm Reliktkiirgus Uurimus 1 Juhendaja: Tõnu Laas Tallinn 2009 SISUKORD 2 AJALOOST.....................................................................3 LÄHIAALUGU...............................................................3-4 TEKKEMEHANISM..........................................................4 MITTEHOMOGEENSUSEST..............................................4-5 UNIVERSUMI TEKKEST...................................................5-6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................7 AJALOOST 3 Sellist kiirgust mõõtsid esmakordselt Arno Penzias ja Robert Wilson 1964. a...
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
