Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võ...
Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2. - S...
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? „Suur-Saksamaa“ loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine, sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatiumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ni...
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu ...
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatav...
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogi...
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ajalugu lk 2-9 3.Majandus lk 10-11 4. Loodus lk 11-12 5. Pildid lk 13-15 6. Allikad lk 16 Sissejuhatus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa en...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide...
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi ko...
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ü...
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
GEOGRAAFIA 11.november . 2008 Rahvusvahelised firmad : Rahvusvaheline firma ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted , mis tegutsevad mitmes riigis või isegi kümnetes riikides . Mõned neist (Coca-Cola , Pepsi jne ) omavad tootmisettevõtteid pea igas riigis . Peakorter ühes riigis Tootmine ja teises (mitmes ) riigis Turustamine . Globaliseerumine ehk üleilmastumine . Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . GLOBALISEERUMISE +ja - : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on : Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel : mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu ...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, ...
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ...
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks...
AJALUGU II MS 1939-1945 Sisukord 1 Ülemaailmne majanduskriis 1929 Ülemaailmne majanduskriis algas ja levis edasi Ameerika Ühendriikidest. "Must reede" - korraga paisati turule suur hulk aktsiaid, sellele järgnes kogu aktsiaturu kokkuvarisemine Kriisi võimalikud põhjused: valitsus sekkus liiga tugevalt vabaturumajandusse majanduslik liberalism oli liiga nõrk Pankrott, ekspordi vähenemine, makseraskused - igal pool üle maailma devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine Tööstustoodang hakkas vähenema Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse Töötus suurenes järsult Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuur...
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (s...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava < -- -- -- > ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Kodune kontrolltöö Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võ...
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdina...
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
