Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" füüsika" - 513 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Füüsika tähevaatluspäevik

02.2013 Läksin välja umbes pool üksteist õhtul. Esmalt kulus mul päris kõvasti aega, et Google SkyMap'i tööpõhimõttest aru saada ning mulle tundus lõpuni, et see app paneb siiski puusse, sest pilt telefonis ja reaalses taevas ei kattunud täielikult. Ilm oli vaatluseks väga hea. Lisaks sellele, et taevas oli selge ja tähti täis, muutis õhtu valgeks ka kuu. Kuna ma ei olnud viimase paari aasta jooksul väga taevapilti süvenenud, pean häbiga tunnistama, et kulus aega ka Suure Vankri ja Väikese Vankri ülesleidmiseks. Varasemalt seadsin eesmärgiks leida üles oma tähtkuju. Toas uurisin juba Google SkyMap'i abil välja, millisesse ilmakaarde Skorpioni tähtkuju jääma peaks ning seetõttu ei kulunudki selle leidmiseks väga palju aega. Kohe Skorpioni kõrval asus tähtkuju nimega Lupus. Hiljem toas go...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel o...

Füüsika
302 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kosmoloogia

Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika astronoomia

Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria ­ asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ­ ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine ­ planetoloogia , tähtede füüsika , kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem ­ kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa ­ 1609/1610 ­ leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne ­ kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt ­ maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Py...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika katseteks

Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus ­ valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine ­ valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Füüsika 11 praktikum - elastsusmoodul

Kaitstud praktikum, sisseskännitud versioon, graafik, tabel, veaarvutused. Teoreetilistes alustes osaliselt vastatud küsimustele. Õppejõu allkiri. :)...

Füüsika
543 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika II eksami küsimused ja vastused

Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positii...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Füüsika 8. klass

 Päikesel muundub vesinik heeliumiks.  Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem  Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi.  Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas.  Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa  Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks.  Atmosfääril puudub kindel ülapiir.  Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu.  Maa tiirleb ümber Päikese.  Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika II

Q1 = 200 + 5*10 = 250kJ Q2 = Q1 ­ L L = 141 ­ 5 = 136kJ Q2 = 250 ­ 136 = 114kJ =? = (Q1- Q2)/ Q1 = L/ Q1 = 136/250 = 0,544 Q2 = ? Vastus: = 0,544 ja Q2 = 114kJ Ülesanne 2. t1 = 485 + 5 = 4900C = 763K = 1 - t2 / t1 t2 = 150 ­ 5*2 = 1400C = 413K = 1 ­ 413/763=0,46% Vastus: tööks kulub 46% ja ülejäänud (54%) siseenergia muutuseks Ülesanne 3. T1 = 140+5=145oC=418K T2 = 20oC=293K = 1 -T2 / T1 =? = 1 ­ 293/418=0,3= 30% Vastus: maksimaalne kasutegur on 30% Ülesanne 4. M=1,5+5*0,1=2kg Ek = 1/2 mv2 = Q h=15m v 02 ­ v2 = 2gh v= 2gh v= 2*9,8*15 = 17,1m/s t=20 oC=293K Q=1/...

Füüsika II
101 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika soojusõpetus KT1.

Erinevalt keemiast nim. Molekuliks sellist aineosakest, mis esineb soojusliikumises. Molekuli mõõtmed: mass 10e-27g , kg 10e-26 , molekulide suurusjärk d=10e-10m. Na=6,02*10e23 1/mol. Makroparameeter - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse , vastavalt teooriat makrokäsitluseks. Makrokäsitlus lähtub sellest, et aine koosneb osakestest. Mikroparameeter ­ on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon ­ osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas ­ lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti ­ 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne (molekuli kiiruse arvväärtus põrkel ei muutu) 3)Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Normaaltingimused : P0= 101325Pa, T=273K. Temperatuu...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tunde...

Füüsika
76 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Füüsika - Newton, Jõud

I seadus: Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui teised kehad talle ei mõju või kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad Inertsiseadus: on olemas taustsüsteemid, mille keha liigub ühtlselt sirgjooneliselt kui kehadele mõjuvate jõudude resultant on 0 Galilei relatiivsusprintsiip ­ kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes taustüsteemides Einsteini relatiivsusprintsiip ­ mitte mingite mehaaniliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt II seadus:Kehale jõu poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja põõrdvõrdeline keha massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vas...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika soojusnähtused,

Gaasi siseenergia. Millest on tingitud gaasi siseenergia? Millest sõltub lihtsamal juhul siseenergia? - 1. molekulide kaootilise liikumise kineetiline energia. 2. molekulide vastasmõju energia. 3. molekulisisene energia. 4. temperatuurist 2. Mille põhjal saame väliselt hinnata sisenergia suurust? Temperatuuri põhjal 3. Mida iseloomustab tavaelus temperatuur, keha soojendatust (selle taset) millega mõõdetakse temperatuuri, termomeetriga. millised on levinumad temperatuuriskaalad? (kokkuleppelised) : Celsius ºC ja Fahrenheit ºF 4. Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? Soojuslik tasakaal on olek, kus kõik oleku parameetrid (ruumala, rõhk, temperatuur) püsivad kaua muutumatutena 5. Iseloomusta Celsiuse temperatuuriskaalat? Celsiuse temperatuuri skaalaga mõõdetav temperatuur iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 100º C ­ vesi keeb, 0º C vesi sulab 36,6º C ­ keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatu...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika küsimused vastused/ heli/kaja/doppleri efekt/sagedus/lainepikkus

Võnkumiste ja lainete energia elastses keskkonnas. Kui üks keha on viidud tasakaalust välja viib see tasakaalust välja ka selle vastasosakesed, kes üritavad asja tasakaalustada, aga lähevad tegelikult ise ka tasakaalust välja. Need võnkumised tassivad endaga kaasas energiat. Ja selle suurusest olenebki kui kaugele see võnkumine jõuab. Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. 2. Lainete interferents ja võnkumiste spekter Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Liituvad üheks resultantlaineks. Võnkumiste spekter- võnkumiste kogum. 3. Doppleri efekt helilainete korral Lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi poolt tekitatava helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes helikõrgus langeb kiiresti...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

FÜÜSIKA JA KEEMIA ÜLESANDED

Kodune Ülesanne !! Keemia ja Füüsika 4- 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 =[CH3NH2(CH2)3COOH]4SiO4 CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa+H2O 2- 2CH3NHCH2COOH + H2SO3 = [CH3NHCH2COOH]2SO3 -3 NH2CH2COOH + Al(OH)3 = [NH2CH2COOH]3Al3H2O FÜÜSIKA ! KODUNE TÖÖ ! Antud Gekvaat : 9,78m/s2 Gpõhjap:9,83 m/s2 m=69 Lahendus : P=m*g =kehakaal Pekvaat =9,78*69=674,82 Ppõhj=9,83*69=678,27 Pekvaatoril* m = 68,65 kg Ppõhjapool Ppõhjapool*m = 69,36 kg Pekvaatoril 68,65-69,36=0,71 Vastus : Ekvaatoril on kaal väiksem . Ekvaatoril ja põhjapoolustl on 0,71 kh vahe. Keha kaal on füüsikaline suurus,mis näitab jõudu mis kehale mõjub,kuidas raskuskiirendus e.gravitatsioon. ...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika kordamiseks küsimused

Mis on füüsika ? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus? -Füüsikalin...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika mõõtedefinitsoonid

Definitsoonid Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteriist- etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks. ...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika mõisted teemal "Aine ehitus"

Faas- aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on ühesugused 2. Faasisiire- üleminek ühest faasist teise 3. Agregaatolek- aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom 4. Siirdesoojus- energia/soojus mida tuleb anda kehadele, et toimuks faasisiire 5. Mille poolest erinevad tahke, vedel ja gaasiline faas? 6. Mida nimetatakse kristalliks- aine, mille molekulide paiknemisel on kindel kord 7. Amorfne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja mis voolab (klaas, plastmass) 8. Monokristall- tervik keha, mille osakeste paigutus eksisteerib ühes ja samas süsteemis 9. Polükristall- keha mis koosneb paljudest erinevatest monokristallidest (päevakivi) 10. Anisotroopia- korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast 11. Kristallvõre tüübid:  Primitiivsed e. Lihtsad- aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud- lisaks tippudes olevat...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Neljakoolikatsed füüsika

Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna...

Füüsika
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun