Filosoofia ja ilukirjanduse vahekord Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid. Iseloomulik on õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas, põhiväärtused ning olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab...
Naer totalitaarse filosoofia vastu Autor: Leonid Stolovits, Tõlkinud: Toomas Kall Nõukogude aja näiliselt kõigutamatu ideoloogia, kus keskne koht oli antud marksistlik- leninlikule filosoofiale, varises ootamatult kiiresti põrmuks Mis ei tähenda, et kõik selle ideoloogia pooldajad oleksid selle maha jätnud. Veel enam, aeg-ajalt ilmuvad lagedale omamoodi tagasipöördujad. Kuid tagasipöördumatuid on hulga rohkem.1 Küsimusele, miks toimus nõukogude ideoloogia krahh nii tormiliselt vastab Stolovits, et nii juhtus paljuski seepärast, et selle ideoloogia ebanormaalsust kui mitte öelda absurdsust tajus suur hulk neid, kes olid sunnitud seda ellu viima. Muidugi ei sündinud totalitaarse filosoofia pihta sihitud naer üksnes filosoofide seas. Ammu enne perestroikat rääkis rahvas, et nõukogude inimeste lahkamisel leitakse nende maksast alati ÜK(b)P ajaloo lühikursust. Kõrgemalt poolt juuruta...
Kokkuvõte 20. sajandist ELU 19.sajandist 20.sajandisse 20.sajandi filosoofia ei ole enam kindel, et tema olemasolu on õigustatud. Mitte ühelgi varasemal ajastul pole suured filosoofid nii häälekalt ja üksmeelselt otsinud pääseteed väljastpoolt filosoofiat. Paradoksaalsel kombel käib see silmatorkav eneseeitamine käsikäes enneolematult laiaulatusliku püüdega muuta filosoofia üheks teadustest. Mitte kunagi varem pole maailma ülikoolides ja akadeemiates olnud nii palju inimesi, kelle jaoks filosoofia on põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20.sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused,...
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prant...
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab ag...
Filosoofia kodune töö nr. 1 1. Loe fragmente soome filosoofi Raimo Tuomela artiklist "Teadus, proteadus ja pseudoteadus" (lk 47-51) ning vasta järgmistele küsimustele. 1. Mida nimetab Tuomela teaduse kriitilisuseks? 2. Tuomela sõnul on teadus objektiivne kahes mõttes. Millistes? 3. Kuidas defineerib Tuomela mõistet paranormaalne nähtus? 4. Kuidas defineerib Tuomela mõistet pseudoteadusi? 5. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mis Tuomela seisukohalt iseloomustavad pseudoteadust. 2. Millises tähenduses (teadmine-et, teadmine-kuidas, teadmine-tuttavolek)kasutatakse sõna teadma järgmistes lausetes? Selgita! Ta teab, miks see raadio ei tööta. Ta teab, mis tunne on olla klassi kõige tugevam matemaatikas. Ma tean, kuidas sellele inimesele heameelt valmistada. Ta teab, et Jüri ei oska inglise keelt. 3. Selgita kasutades õpitut. Kas võib juhtuda, et mis...
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
Filosoofia ei tohi mingil viisil sekkuda tegelikku keelekasutusse, lõpuks võib ta seda ainult kirjeldada. Filosoofia lihtsalt asetab kõik meie ette ning ei seleta ega tuleta midagi. Ta jätab kõik nagu on. Wittgenstein, Filosoofilised uurimused 124a, 126a, 124c. Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta. Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmin...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatak...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose j...
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha j...
Ajalugu 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast....
Ajalugu 1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Ühiskond Nüüdisühiskonna arengumudelid: agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond seal...
Illar Metsalu Kreeka filosoofia ja filosoofid Põltsamaa Ühisgümnaasium 10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldi...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta: · Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad. · Asjad mis ei muutu ja ei ole eraldi- matemaatilised ja geomeetrilised tõed ei muutu, kuid need asjad ei eksisteer...
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa ...
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viit...
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hing...
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane ...
Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming...
Milleks meile filosoofia ? Milleks meie vajame filosoofiat? Mina arvan , et selleks , et paremini mõelda , olla loogiline , ning ennast arusaadavalt väljendada nii sõnaliselt kui ka suuliselt. Ma olena aru saanud , et filosoofia on selgus mõtlemises. Minu arvates võetakse filosoofiat kui mõtlemisõpetust. Olen märganud , et filosoofias üritatakse arutlemise teel jõuda lahendusteni. Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ...
Isiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, e...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
Sokratese roll filosoofia ajaloos Sokrates oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Kreekas. Kahtlemata on ta filosoofia kõige tuntum inimene ja selleks sai ta juba oma eluajal. Me ei tea Sokratesest kõike, kuna Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad enamasti tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad arvasid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates oli väga tuntud, sest ta tõmbas endale tähelepanu kõigega välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Teda võis kohata peaaegu kõikjal kuna ta soovis suhelda inimestega. Talle ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte ...
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, k...
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et...
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tun...
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine ...
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli. Kui teadmiseni jõudmiseks rikuti reeglit, mis ei seadnud katses osalejat ohtu ega rikkunud seadust ja ...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust Põhiideed: Oma artiklis tutvustab Kant kontseptsiooni üleüldisest maailmaajaloost kui inimeste vabaduse realiseerimise protsessi. Seejuures on inimese areng täiusliku riikliku korralduse poole vältimatu, looduse poolt ette nähtud. Inimkonna ajalugu on seega samm-sammuline progress inimsoo looduslike eelduste väljaarendamise poole. Progressi liikumapanevaks jõuks on inimeste antagonism, vastuseis teiste ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid inimkonna ajaloo vaatevinklist hädavajalikud omadused panevad inimest liikuma arengu, oma elu ja riikliku korra täiustamise suunas. Looduse kõrgeim kavatsus on aga saavutatav vaid juhul, kui suudetakse luua õiguskord, mis ühendab endas vabadust ja sundi et iga inimene sa...
MIS MÕTTES ON INIMENE VABA Tõeliselt vabad oleme vaid siis, kui tunneme oma jõudu ning julgeme olla need, kes me tõeliselt oleme. Meis kõigis on jõud olla vaba, kuid sageli anname oma jõu ja vabaduse ära, tegutsedes alateadlikult iseenda vastu. Näiteks, kui me mõtleme, et teatud inimene vihastas meid välja, siis oleme juba ära andnud vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas. Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt. Kas saame öelda, et täna ligi 20 aastat hiljem oleme individuaalsel tasandi...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille...
Abort - vale või mitte? Abordi teema on läbi aegade üle kogu maailma väga vaieldav olnud. Abort on raseduse katkestamine kas tablettidega või kirurgilisel teel. Antud küsimuse moraalse aluspinnase tõttu arutletakse sellel teemal ägedalt isegi nendes riikides, kus valitsus sellist meditsiiniprotseduuri lubab. Peamine tõstatatav küsimus on, kas raseduse enneaegne katkestamine on moraalselt vale või saab seda siiski õigustada? Abordivastaste meelest on loode potentsiaalne inimene, kellel on õigus elule. Tiitel „potentsiaalne inimene“ annab lootele õiguse eluks varaseimast arenguastmest - munaraku viljastumise hetkest. See argument muudab tähtsusetuks selle, milline olend loode ükskõik millises oma arenguetapis on. Selles, et loode potentsiaalne inimene on, pole kahtlustki: kui rasedus kulgeb hästi ja lõpuni, saab lootest sündides beebi. Küsimus aga on selles, kas potentsiaalseks inim...
1. seminar: Platon ja Aristoteles Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel in...
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Selleks, et mõista, mis on eetikavastane, peame esmalt mõistma, mis on eetika. Sõna ,,eetika" on pärit kreeka keelest ja tähendab tõlkes kommete ja tavade teadus. See tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris eetikat järgmiselt: ,,Seaduse ees on inimene süüdi kui rikub õigusi teiste ees. Eetika järgi on ta süüdi juba siis, kui ta mõtleb sellest." Sellest võib üsna lihtsalt järeldada, et iga inimene on vähemalt osaliselt ebaeetiline kuidas saakski keegi takistada iga pisematki teiste õigusi rikkuvat mõtet, mis nende peast läbi lipsab. Ühiskondlikud tavad on midagi, mis uskude ja rahvaste lõikes on täiesti erinevad. Aastal 1153 keelas katoliku kirik, mis oli tollal Euroopas juhtiv usuline otsustaja, surnukehade igasuguse muutmise ja kasutamise, mis oleks pikendanud aega inimese lahku...
Jacques Derrida Jacques Derrida Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu ja jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. 1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas. Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935-41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu, pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis teda jalgpall, aga ta pidas ka päev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
