Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' I osa TEGEVUSE KOHT JA AEG: Saksamaa, 18. sajand PEATEGELASE ISELOOMUSTUS: · Faust Faust on valgustusaja tüüptegelane. Ta on orienteerunud mõistusele ning alati kahtleval seisukohal. Ta on terve enda elu pühendanud teadustööle, omades mitmel alal ülikooliharidust. Vaatamata edukale karjäärile on Faust elus pettunud ning usub, et inimelu piirid jäävad liiga kitsaks sellele elule, mida tema tunda tahaks. Ta sai aru, et teadmised ei aita inimkonda suures plaanis edasi ning kaotab selle tõttu elu mõtte. Fausti saab pidada kartmatuks ning teosest paistab välja, et mees oli küllaltki meeleheitel, kuna oli valmis tegema kõike, et tunda kordki elus end õnnelikuna. PROBLEEMID: · Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. · Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armas...
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära...
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margar...
Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 1) Milline on teose põhiteema? Teose põhiteema on inimese olemuse analüüsimine, mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. 2) Mida tähendab mõiste ,,Faustilik hing"? (mõtle ka ülekantud tähendusele) Mõiste ,,Faustilik hing" tähendab jumala eitamist. See tähendab rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ja ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. 3) Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet: On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel. Ta soovib omandada uusi teadmisi ja tunda saada armastust. Järsku pakkus talle seda kõike Kurat. Aga loomulikult mitte tasuta, hinnaks oli Kuradi teenimine surmajärgses elus. Faust...
Faust tänapäevas [ Vanas ajas] Faust: (vihaselt) Saatan! Vii mind minema siit paigast! Siit õudsest ja lihtlabasest kohast! Vii mind kuhugile kus mulle meeldiks. Kuhugile kus ei oleks nii palju kohustusi ja piina. Soovin minna kohta kus mind tabaks elu parim hetk. Vii mind kasvõi läbi aja! Mefistofeles: Kui austusväärt härra seda tõesti soovib. Teie soov on minule käsuks. [ Faust ja Mefistofeles rändavad aastasse 2010. Mefistofeles on teinud Faustist aastakümneid noorema mehe.] Faust: (üllatunult) Mis juhtus?..Kuhu oleme me sattunud?..Kuhu sa oled mu toonud!? Mefistofeles: Kas see pole mitte see mida Härra mul palus teha? Kas polnud mitte just teie, kes soovis seigelda läbi aja kohta, kust leida oma elu üllaim hetk? Faust: (rahunedes) Sul on õigus! Seda ma tõesti soovisin. Ma poleks arvanudki , et sa selleks tõesti võimeline oled. Mefistofeles: No näete kallis härra. Minu peale vihastada pole põhjust...
Dorktor Faust, kes on juba ligi kümme aastat õpilastele oma tarkusi jaganud, ei hinda ise oma teadmisi üldse ning tahab mõista elu tuuma ja tegelikku tõde. Doktor on masenduses ja ei suuda millegi üle rõõmu tunda. Samal ajal sõlmivad Issand ja saatan Mefistofeles taevas kihlveo. Mefistofelese arvates on inimeste põlv maa peal määratud hukatusse ja väidab, et suudab pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks ja pakub doktorile kokkulepet, et kui FAUSt hakkab elust rõõmu tundma, läheb ta otse põrgusse. Faust on oma elu suhtes juba alla andnud ja nõustub kokkuleppega. Mefistofeles hakkabki Faustile igasuguseid maiseid lõbustusi tutvustama. Kõigepealt viib ta Fausti õllekeldrisse üliõp...
Esimene osa algab eelmänguga teatris, kus peavad triloogi direktor, luuletaja ja komödiant. Direktor on mures Saksa rahva teatrikülastatavuse pärast ning koos komödiandiga utsitavad nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline ...
Kontserdianalüüs (II poolaasta) Käisin vaatamas Charles Gounod´i ooperit ,,Faust" kahes vaatuses. Ooper meeldis mulle väga. Teost dirigeeris Vello Pähn ning lavastaja oli Dmitri Bertman. Fausti osa mängis Oliver Kuusik. Tema hääl on võimas ning seda oli hea kuulata. Tema kõrged noodid olid kandvad ning laulvad. Margarite osas oli Joanna Freszel, kes on poolatar. Tema hääl oli kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski, kellel oli Gounoud´iga loomelaadilt palju ühist, pidas Gounoud´ esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga. Kahjuks ei saa ma öelda, et mulle oleks väga meeldinud Mefisto aaria 1. vaatuses. Seal jäi puudu traagilisusest ja süng...
,,Faust" Kirjandusteose analüüs Teose ,,Faust" kirjutas Johann Wolfgang Goethe. Selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist, algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Autori sõnumiks lugejale võiks olla see, et õnne saavutamiseks on kõige olulisem pidevalt otsida, edasi liikuda ja olla va...
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. *Aastatel 17861788 reisis Itaalias. *Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas l...
J.W. Goethe "Faust" 1 Võrdle kahte teadlast: Wagnerit ja Fausti (mida väärtustavad, side rahvahulkadega, loodusega kandvad iseloomujooned). 1.1 Kui Faust oli aupaklik lihtrahva suhtes, siis Wagner suhtles ainult endast targemate ja rikkamatega. 1.2 Kui Faust oskas elu jälgida ja näha asjade sisemusse, siis Wagner oli süvenenud liialt detailidesse. 1.3 Kui Faust märkas looduses igat pisemat detaili ja oskas looduse ilu nautida, siis Wagnerit loodus ja selle eripära ei huvitanud. 2 Faust püüab oma töötoas tõlkida Uut Seadust ja juurdleb selle üle, mis on kõike liikuma panev jõud. Mis see on? 2.1 Fausti arvates on kõike liikuma panev jõud tegu. Kõige pealt mõtleb inimene asjad enda peas valmis. Mõte teeb tõuke sõnade ja tegudeni. 3 Fausti vaevab elutüdimus. Põhejnda, et see tõesti nii on....
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest, et tüdruk oli puhas ja range eluviisiga. Aga ka tüdruk armus tem...
FAUST 1.Mida tead Goethe elust? Nimeta 3 teost Johann Wolfgang von Goethe sündis 1749 Saksamaal õigusteaduse doktori pojana, kodus sai ta isalt mitmekülgse hariduse. Ta õppis Strasbourgis õigusteadust. Oli abielus ja 1 lapse isa. Alustas kirjanduslikku tegevust luulete ja näidentite kirjutamisega, peale selle ka ballaadid ja draamadega. ''Faust 1/2 '' , ''Hingesugulased'' , ''Egmont'' . 2.Milline on tragöödia ''Faust'' ülesehitus? 3.Nimeta 4 näidendi tegelast. Iseloomusta neid lühidalt. Faust- doktor, tugeva iseloomuga Margarete -naiivne, vaene naine kellesse Faust armus, tänu kellele sai Faust taevasse Mefeistofeles - kurat ,kes ei pidanud teistest lugu ja tahtis Fausti hinge põrgusse viia Jumal- heatahtlik 4.Millise kokkuleppe sõlmivad Jumal ja Mefeistofeles ? Nad sõlmivad kihlveo , et Mefeistofeles ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. 5.Millised mõttet vaevavad Fausti tema töötoas n...
Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 t...
Kes otsib, ikka eksib teel Inimsoole on omane mitte kunagi rahul olla sellega, mis neil on, vaid otsida alati paremat, huvitavamat, rikkamat elu. Oma otsingutes satuvad inimesed tihti eksiteele, teevad vigu, kuid sageli ka parandavad neid. Faust oli õppinud erinevaid teadusi filosoofiat, arsti- , õigus- ja usuteadust, kuid ta ei olnud endaga ikka rahul. Tal oli palju õpilasi ja teda ümbritses palju teisi tarku inimesi, kuid ta ei suutnud tunda rõõmu oma teadmistest ning tundis, et ei oska inimestele näitada teed parema ja õigema elu poole. Faust otsis elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, pöördus ta maagia poole. Faust ütles, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurtis selle üle, et pole vaatamata suurele õppimisele kuskile jõudnud. Ta oli kaotanud kire teaduste vastu. Faust tunnetas, et kerge on elada neil inimestel, kes ei otsi elu asjade põhjuseid ja seoseid, vaid lepivad v...
Goethe „Fausti“ II osa V vaatus 1. Mida märkab rändaja ja mis häirib vanakesi? Rändaja märkas, et vanad pärnad on veel haljad ning luitel seisab endiselt veel majake, kus ta peavarju sai. Ta arvas, et vanakesed on juba surnud, kuid tema üllatuseks, eit ja taat, kes kunagi abi pakkusid, on veel elus. Vanakesi häirib fakt, et kõik oli muutunud: puude alla kerkis keisriloss ning sellega kaasnes palju lärmi ja kisa. Vanakesed arvavad, et kurja jõud on mängus ning naabrile teeb muret nende majake. 2. Mis ärritab palees elavat Fausti? Too välja 3 erinevat põhjust! Mis selle põhjus võiks üldistatult olla? Fausti ärritab kõige rohkem kiriku kellahelin. Teda häirib, et selja taga on tal võõras omand, milleks on vanurite kehv onn. Teda ärritab samuti see, et tillukene pärnasalu ei lase olla tal peremees. Fausti teeb väga vihaseks väeti jonn ning Fausti kannatus hakkab katkema. Üldiselt ongi Fausti ärrituse põhjus vanakesed ning nende onn ja p...
10A KLASSI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1) Renessansiaja ilmselt ühe esimese kirjaniku Dante teos, mis koosneb kolmest osast: Põrgust, Puhastustulest ja Paradiisist 2) Novelli, kui kunstilise zanri algataja; Tema novellide allikaks olid rahvajutud 3) Kelle lause see on: ,,Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas"? 4) ,,Naeruväärsed eputised" ja ,,Tartuffe". Kes on autor? 5) Dante Algihieri värsivormis kirjutatud teos 6) 18.sajandi valgustaja; Prantsusmaa filosoof; ,,Filosoofiline sõnastik" teose autor. 7) Mustlasnaine, kes pani mehed endasse armuma ja seejärel rikkus nende elud? 8) Prantsuse kirjanik; ,,Carmeni" autor; teosed toetuvad täpsetele seikadele, sisaldavad tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta 9) Mis teosest? Kes on autor? ,,See on ju nii, kui ainult mõista püüad. Küll ennast tervikuks peab sõge inimene, kuid mina tean, et olen osakene sest osast, ...
Fausti ja Mefistofelese erinevused Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole."(lk 23) Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub...
1. Miks sõlmis issand metistofelesega kokkuleppe ? Issand sõlmis Metistofelesega lepingu kuna ta arvas, et Fausti hinge ei ole võimalik õigelt teelt eksitada ning Metistofeles lubas talle vastupidist tõestada. 2. Miks sõlmis Faust metistofelesega kokkuleppe ? Faust sõlmib Metistofelesega kokkuleppe, sellepärast et ta on väga haritud ja suure silmaringiga inimene, õppinud mitut teadust, aga sellegipoolest ei ole suutnud inimsoole näidata teed paremuse poole. Ta otsib meeleheitlikult kõige sisimat olemust, aga on alati piiratud inimliku mõistuse piiridest. Ta tahab elu nautida ja kõike mõista ning Metistofeles lubab talle pakkuda kõike mida ta vähegi soovib. 3. Kuidas iseloomustab end metistofeles ? Miks on tema tegevus vähetulemuslik ? Metistofeles kui saatan on raamatus kuri tegelane, huvitav on aga asja juures see et ta ei tundu kuri, ta on väga intelligentne ja kohati ka sümpaatne. Imelik osa tema tegelaskujust on see, et ta omab süda...
Kristel Sepp ,,Hea ja halb käivad käsikäes" J.W. Goethe ,,Faust" Raamatu algusest peale on näha, kuidas hea ja halb ehk Issand ja Mefistofeles suhtlevad omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt tark ja austatud mees, oli ta elus pettunud, soovis surra ning just see ajendas teda Mefistofelesega saatanlikku kokkulepet sõlmima. Hea ja halva võitluse kujutamine...
,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse. Issand tunnistab, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Fausti ja Mefistofelese vaheline kokkuleppe tuum seisnes selles, et teose algul on Faust depressioonis. Ta on rahulolematu iseenda teadmistega (s. o inimkonna teadmistega üldse). Ta nõuab endalt maksimumi, tahab jõuda olemusliku algeni (,,vaid mõistaksin, mis on su tuum/ maailm ja...
Goethe Faust Tegelased 3 inglit Issand(Jumal)-tles snad:Kes otsib, see ikka eksib teel. Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surev...
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda...
Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus? Meie koolis avanes võimalus minna koos koolikaaslastega teatrisse, ooperit vaatama. „Fausti“ etendati esmakordselt maailmas 1859. aastal ning eestis aastal 2012. Käisime ooperit vaatamas 5. mail, Rahvusooper Estonias. Ooperi režissöör oli Charles Gounod’ ning etendus toimus kahes vaatuses. „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ...
Faust 1) Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähehalvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2) Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmiseid ei lähe kellelgi vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses oli Faustil julgus oma elu lõpetada, kuid ta mõtles ümber, sest seljuhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, ...
Faust 1.) Zanr: värsstragöödia · Traagiline lõpplahendus · Traagiline konflikt · Kurbmäng 2.) Põhiteemad: · Teha kõik, et saada mida sa tahad, hiljem armastuse nimel 3.) Konflikt: · Kas pahelisus suudab hukutada õilsuse Mefisto kavatseb fausti meelitada meelelise iha lõksu, kuid faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu 4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist a...
Arutlev kirjand Fausti teekond hingerahuni Hingerahu- mida see õieti tähendab. Targad raamatud ja filosoofid seletaksid seda sõna kindlasti mitme lehekülje pikkuselt. Ise ma selle sõna täpset tähendust peast ei tea ja sobiv definitsioon ei torganud raamatutestki silma. Oma sõnadega ütleksin, et hingerahu tähendab inimese vaimset heaolu, kuid ,,Faustis" mõeldakse selle all kindlasti elu mõtte leidmist. Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume. Ta oli valmis mürki võtma. Faust tahtis teada, mis on tema elu mõte- miks ta oli siia ilma sündinud? Fausti teekond elu mõtte leidmiseni oli raske ja ta pidi palju kannatama. Tänu temale kannatasid ka teised inimesed. Teose alguses puudus Faustil hingerahu: ,,Küll on mu kõrval õpipoisid, kõik papid ja leegion kirjapoisid; vaim mind tõkke ees...
Kui soost mäe jalal võitu saaks ! See ümbruskonnas katkuseemneid laotab. Kui selle mülka muudan põllumaaks, mu töödele see krooni pähe vaotab. Ei muretult, kuid siski tegev-vabalt on palju töös, kui võim on võetud rabalt, ja kari käib ning rohket saaki saades on asunikud väljas uudismaades. Uut elu näeb neid paigus taevavõlvt, kui koos on töös virk-julge inimpõlv ja õide puhkeb paradiislik maa. Las ründab voog- maast võitu ta ei saaa. Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv ! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk...
Otsida, kahelda, leida? Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" Paljud inimesed otsivad elu mõtet ja tihti juhtub, et nad ei leia seda, kuna on liiga palju otsimisele aega kulutanud ehk oleks targem lihtsalt oma eluga edasi minna. Maailmas on tähtis ka armastus, aga kas selle nimel tasub hulluks minna ja oma heaoluga riskida. Kui elu ei paku väljakutseid, on igav ja inimene tahab teha midagi, mida oma jõududega ei suuda, tasub siis kohe kuradiga lepinguid teha. Faust oli kõrgelt haritud mees. Ta oli väga palju aega oma elust pühendanud hariduse omandamisele. Mees oli tublisti head oma linna jaoks teinud. Siiski ei olnud ta õnnelik. Ta tahtis kogeda midagi sellist, mida keegi teine siiani polnud tundnud. Selle saavutamiseks oli haritlane nõus isegi kuradiga lepingu tegema. Saatan nimega Mefistofeles pakkus talle sellise diili, et kui ta suudab mehe maapeals...
MEFISTOFELES: Maa pisijumal elab endistmoodi- pn sama kentsakas kui siis, kui loodi. Tal pisut kergem oleks kiratseda, kui mõistus tema teed ei valgustaks. See loomadest peab eraldama teda, kuid teeb ta loomadestki hullemaks. FAUST: Võid ahvide ja laste ees, kui sulle piisab, tark ja sügav näida. Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida. (tundmust ei saa teeselda) WAGNER: Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele. FAUST: See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on kui leiab vihmausse. MEFISTOFELES: Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis. FAUST: Kui petta suudad mind ja aina meel enam rahutus ei paina, kui elu nautimas mind näed, siis võitnud on su võluväed. MEFISTOFELES: See jutt ei heida teile halba varju. See ala-tean, kui tülgas on ta. Kui haigus, mill...
Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle Mefistofeles on kindel, et Faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et Fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva, et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta rin...
Kas valiksin Fausti või Hamleti tee? Nii Goethe ,,Faust" kui ka Shakespeare ,,Hamlet" on mõlemad klassikalised kirjandusteosed ja mõttelise sisuga. Nii Johann Wolfgang Goethe "Fausti" kui ka William Shakespeare "Hamleti" võtmetegelased on mõlemad keeruka hingeeluga persoonid. Nende elus ei lähe kõik päris plaanipäraselt ja ideaalselt ning nad satuvad ebameeldivatesse intsidentidesse. Samas on karakterid teineteisest suhteliselt erinevad. Kelle tee valiksin, kas Fausti või Hamleti? Tõeliselt keerukas otsus. Kas sõlmida saatanaga leping, või lasta kättemaksul oma hinge mürgitada? Kahe tegelase elutee on keerukas ja probleemiderohke. Mõlemad variandid on kehvapoolsed, kuid eelistan Hamletit, sest tema tegelaskuju on palju realistlikum ja ta on rohkem kahe jalaga maa peal. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid head uskumused ja...
Saamislugu Goethe hakkas seda kirjutama aastal 1773, kasutades keskaegset Rutbeufi süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte ja sügavus kuna inimesi ei huvita ainult pealiskaudne sündmustik. ,,Seks sageli on palju aastaid vaja, Et valmida saaks vili vaimupuul" ,,Ei petlik hulk ju hetkest kauem huuma. Meis tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma....
,,Faust" J.W.Goethe ,,Kes otsib, ikka eksib teel." Teoses on see mõeldud sellena, kuidas Faust üritab Issandat teenida. Mefistofeles naerab aga Fausti välja, et ta on ju narr ja Issand kaotab ta nii või naa. Issand ütles, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. See tähendab, et lõpuks Faust leiab ikka õige tee, olenemata palju ta eksib. Tänapäeva puhul võib seda võrrelda näiteks armastatu otsinguga. Kui otsid seda õiget, sa ikka ju satud valede inimeste otsa. Mis sul muud üle ikka jääb, kui see maha jätta ja uus otsida. Või siis näiteks turgatas pähe selline mõte, et füüsiliselt on ka võimalik teelt eksida. Otsid näiteks mõnda kindlat, kohta, kuid keerad varem ära või lähed teist teed pidi. Siis sa ikak ju lähed tagasi, ja otsid edasi, kuni leiad koha. Seda saab nii paljuga seostada tänapäeval. ...
1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele...
Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib. Faustiga olles on Margaretal hea ning kerge olla, kuid selle positiivsuse Mefistofeles justkui nullib ära. „Su hõ...
"Kas valida Fausti või Hamleti tee?" Johann Wolfgang Goethe kirjutas raamatu nimega "Faust" ning William Shakespeare "Hamleti". Mõlemad on maailmakuulsad kirjanikud, kelle teoseid loetakse veel pikka aega.Raamatute peategelased on intelligendid, kes tahavad midagi ja eriti tahavad nad tegutseda.Nii Faust kui ka Hamlet otsivad oma elu mõtet. Elu mõtet otsida oma raske, sest elu on nagu tee märgistatud ja kahelt poolt kraavidega piiratud ala. Tee valimine toimub ristteel, mingis punktis, kust väljub mitu teed ja tavaliselt ei teata, kuhu need viivad. Mõni tee on siisgi mõne arvates parem. Kuid kas Hamleti ja Fausti teed on siis nii erinevad? Halmet on hakkamist ja tegutsemist täis mees. Kuid teose alguses Hamlet justkui ei taha tegutseda, sest isa vaim ajab ta segadusse. Ilmselt on isa vaim suure tõenäosusega kurat, selle kohta on ka raamatus mitu vihjet.Hamlet sõlmib kuradiga lepingu, annab veretilgad ning varst...
Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) Pärit frankfurtist, isa oli jurist, see võimaldas saada hea hariduse, kusjuures koduõppes. 16 läks Leipzigi ülikooli ja asus õppima õidust. Ta oli laialdaste huvidega, ta küll õppis õigust, afa samal ajal huvitas teda kirjandus, füüsika, loodusteadused ja botaanika. Ei lõpetanud ülikooli sest haigestus ja oli aasta aega kodus ja paranes, sai terveks, aga ei läinud tagasi vaid läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus. Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ü...
Elu mõte Paljud tänapäeva noored esitavad endale enne täiskasvanu ikka saamist levinud küsimuse, mis on elu mõte? Vastuse sellele peab igaüks iseseisvalt leidma ja otsustama, kas seni on õigesti elatud või mitte. Mehis Heinsaare esimene soovitus tema artiklis ,,Mis on elu mõte?" on lasta elutempol raugeda ja leida aega oma seni elatud elu eemalt analüüsida. Seda mõtet on väljendanud ka Anton Nigov teoses ,,Harjutused" öeldes, et elu ainult ei tule elada, vaid seda tuleb ka mõista. Kõrvaltjälgides suudame paremini otsustada seni elus tehtud valikute üle, mis tänapäeva tempokas ja rutiinirohkes maailmas on jäetud tähelepanuta. Kui iga inimene leiaks natukene aega, et kaalutleda põhjalikult oma otsuseid ja vajadusel neid korrigeerida, elaksime me tunduvalt õiglasemas ühiskonnas. Inimene ei õpi kunagi õigesti elama, sest elu areneb kiiremini, kui meie seda analüüsida ja aktsepteerida suud...
Jumal pole surnud Jumal on olnud inimeste meeltes kogu inimkonna vältel, alati on usutud, et on olemas keegi kõrge olend, kes on loonud kogu elu ja elutu meie Maal ja kogu Universumis. Uskumused varieeruvad religioonides, osa usundeid usub mitmetesse jumalatesse, osa aga ühte. Tarkuseid on palju, kuid kas need on ka midagi väärt, kui me isegi ei tea, mis on õige ja mis on vale, kas Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ''tahab''? Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas, et saab Fausti kukutada, ta halvale teele viia, kuid Jumal uskus, et Fausti on võimalik heale rajale juhtida. Faust oli teadlane, kes, erinevalt Wagnerist, ei mõistnud täpselt, milleks seda tarkust vaja on, kui sellest elult mingit kinnitust ei s...
Igavene laps Meie hinges säilib laps kogu elu vältel, ka siis, kui oleme juba vanad. Miks meis elutsev lapsikus elu jooksul ei kao või tema mõju meie tegemistele ei vähene, seda ei tea meist keegi. On see siis hea või halb, seda ei oska öeldagi, kuid just see omadus hoiab meid erksana aga siiski paneb meid vahel nii mõndagi piinlikusse olukorda. Muserdav on vaadata inimesi, kellel on alati morn nägu peas, kes suhtuvad kõikidesse oma tegemistesse ülisuure tõsidusega ning kes üleüldse elust mingit rõõmu ei tunne. Vähemalt välja nad seda ei näita. Palju parem on enesetunne siis, kui vaadata inimest, kes naeratab tihti, kes suhtub asjadesse võimalikult positiivselt ning näeb kõiges halvas kasvõi kübekestki head. Teine lapselikkust väljendav külg inimeses pole nii positiivne. On ju teada, et lapsed solvuvad tihti tühja-tähja peale ning trambivad jalgu vastu maad või nutavad, kui oma tahtm...
Retsensioon nr 6 Käisin 10. detsembril 2011.aastal vaatama Charles Gounod' ooperit ,,Faust", mis toimus Coca-Cola Plazas otseülekandena Metropolitani ooperimajast New Yorgist. Ooper ,,Faust" on üles ehitatud Joihann Wolfgang von Goethe tragöödiateose ,,Faust" järgi. Kontsert kestis 4 ja pool tundi, mille sisse jäi 5 vaatust ja nende vahel 2 pausi. Ooper oli prantsusekeeles, kuid subtiitrid olid inglisekeeles ning ma sain esitatud laulude sõnadest aru. Selle vokaalmuusikalise lavateose kirjanikud on Jules Barbier ja Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osat...
Mis on fauistlik ellusuhtumine? Faust on Johann von Goethe värsstragöödia. Sisuks on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Kuradi vahel. Faust on saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainet on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja ka heliloojad. On arvatud, et muistendi kangelase prototüübiks on 15-16 sajandi paiku, Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemiks ja maag Johan Georg Faust. Lugedes seda teost tekkib paratamult küsimus, milles siis väljendub fauistlik ellusuhtumine. Faust on väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta ei hinda oma teadmisi. Ta on depressioonis. Faust oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamaks kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta ...
Goethe - ''Faust'' Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Tema teadmata on aga Jumal ja Saatan (nimega Mefistoteles) sõlminud taevas kihlveo. Omamoodi huvitav on ka fakt, et Jumal ja Saatan on omavahel väga sõbralikes suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka sii...
o Elu on võitlus Prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau on öelnud: ,, Elu pole puhkus, vaid tegutsemine. ,, Edu saavutamiseks ja eluga toime tulekuks tuleb pingutada ning nii mõningi kord selle nimel võidelda. Elu algab sünniga ning lõppeb surmaga. Kõige selle vahele jääv: minevik, see mis on juba olnud; olevik, kus me oleme praegu; ning tulevik, mis ootab meid veel ees. Elu on hästi elatud, kui pärast kõike tehtut- olgu see siis halb või hea, saame öelda, et see oli seda väärt. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Raamatus sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja kalduvad õigelt teelt kõrvale. Jumala arvates on nad loomult head, kuid igaüks võib vigu teha ja see on mõistetav. Faust andis järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tuua tema ellu põnevust ja ...
Margareta kirjeldus Margaretat võiks nimetada vooruslikkuse ideaaliks enne kui ta kohtus Faustiga, kes armus neidu esimesest silmapilgust. Ta oli nagu kaunis ja rikkumata kevadine lille õis, kes oli rikkumata. Kui Faust soovis koju saata, siis Margareta keeldus viisakalt ega läinud meelitamisega. Võiks öelda, et Faust rikkuski Margareta ära. Neiu oli väga naiivne ja uskus Fausti igat sõna ning tundus nagu ta tahaks iga hinnaga olla koos Faustiga. Suurepärane näide on see, kui ta oli valmis oma süütusest loobuma. Ta kuulas Fausti nõuannet ja soovis, et ta ema magaks seni kuni ta Faustiga lõbutseb kõrval toas. Ta andis oma emale unerohtu, mis viis ta teispoolsusesse. Selle juhtumiga jäi Margareta rasedaks. Samuti lebab Margareta hingel veel üks surm, nimelt ta venna oma. Ta vend sureb rüseluse käigus, kui proovib kaitsta Margaretat Fausti eest. Ta kakleb Mefistofelese ja Faustiga ning Faust tapab ta. Kuigi on mõrvariks Faust võiks öelda...
FAUST 1) Milles seisnes lepingu ja kokkuleppe tuum? A) Issanda ja Mefistofelese vahel B) Fausti ja Mefistofelese vahel 2) Kuidas iseloomustas end Mefistofeles ja miks ta tegevus oli vähetulemuslik? 3) Milles seisnes Fausti vaimne ja moraalne suurus? 1. A) Mefistofeles oli kindel, et kõik inimesed on hukule määratud. Issand on aga veendunud vastupidises ning kuna mõlemad pooled soovivad oma arvamust tõestada, vajavad nad katsealust. Selleks valitakse Faust. Mefistofeles tunnistab, et kuigi Faust on teistest inimestest erinev, suhtub ta siiski kõikidesse eelarvamusega ning peab end neist paremaks. Issand on veendunud, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Leping jumala ja saatana vahel nägi ette, et kui Faust hakkab elust rõõmu tundma, ei lähe Faust mitte taevasse, vaid tema hinge saab endale Mefistofeles. B) Faust t...
Goethe peateos, elutöö, mille loomine kestis umbes 60 aastat, on värsstragöödia "FAUST" (I osa ilmus 1808 (G 59a); II osa 1832, Goethe surma-aastal). Teos on vaimukas tihe, muutudes järk-järgult filosoofilisemaks vastavalt sellele, kuidas kasvas Goethe elutarkus. 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand välje...
Kas valida Fausti või Hamleti tee? Hamlet ja Faust olid mõlemad intelligentsed isiksused. Nad olid leidnud eesmärgi, mille nimel elada ja tegutseda. Kuna mulle ei meeldi pikad otsimised ja teadmatus, kas üldse kunagi õnn mu uksele koputab, valin ma Hamleti tee, kel oli selge siht ees, aga see-eest lühike elu. Nii Faust kui Hamlet olid mõlemad mõjutajate all, Faust kuradi ja Hamlet oma isa vaimu all, kes võis ka väga vabalt kurat olla. Vahe on selles, et Hamletile anti ka eesmärk, Faust pidi aga ise oma elule mõtte leidma. Faust teadis, et ta tahab inimkonnale kasulik olla, neid suunata, aga ei teadnud kuidas seda teha. Mefistofeles üritas Faustil õnne leida, aga kuna ta oli kurat, siis ta alahindas Fausti loomust, arvates, et Faust rahuldub ka sellega, millega üks tavaline inimene rahuldub. Mefistofeles ei kiirendanud otsimisprotsessi, vaid segas seda, juhatades Fausti eksiteedele. Ega Hamleti mõjutaja tegelikult paremgi olnud. Üks õi...
Faust Mefistofeles, kui saatan, kehastab raamatus kurja tegelast. Mis aga teeb tema tegelaskuju huvitavaks on, et tegelikult ei tundu Mefistofeles üldse halb. Ta on intelligentne ning isegi mingil määral sümpaatne. Ta suudab olla kaastundlik ning omab ka südametunnistust. Raamatus on Mefistofeles öelnud: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." See lause iseloomustab Mefistofelest tõesti kõige paremini, sest ta tekitab küll palju pahandust, kuid soovib siiski, et maailmas oleks tasakaal. Mefistofeles sõlmib teoses kaks lepingut. Ühe lepingu sõlmib Issandaga ning teise Faustiga. Sellest võib välja lugeda, et Mefistofeles on enesekindel ning talle meeldib, kui talle jääb õigus. Issandaga teeb ta lepingu, et näidata, kuidas mõistus ning teadmised toovad elus ainult õnnetust. Faust saab Mefistofelese ohvriks, sest ta on äärmiselt haritud ning laia...