Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kommunikatsioon ehk organismidevaheline teabevahetus on kasvanud koos inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab, et meil on erinevad kultuurid, mis reguleerivad oma sotsiaalsete normide, reeglite, tavade ja muuga, mingi kindla ühiskonnaosa käitumist, suhtumist ning reaktsioone. Sotsiaalsed normid on tihti justkui iseenese...
Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, mille järgi tehakse otsus kogu riigi või rahva kultuuritaseme üle (pole ühe girma eraasi) Teeninduse kvaliteet 1. Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu Usalduväärsus · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · teenindatakse õigel ajal Kiire reageerimine · Teenindatakse kohe ja kiirest Kompetentsus · Teenindaja teadmised ja oskused, sh tegevust toetavate töötajate teadmised ja oskused · kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele Kättesaadavus · Võimalus kontakteeruda telefoni teel · Lühike ooteaeg teenuse saamiseks · hea asukoht · mugavad lahtiolekuajad Vasttulelikkus ja viisakus · Viisakas ja lugupidav käitumine ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE ...
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEG...
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
Suitsetamine ja tervis Suitsetamine uitsetamine on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel S tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil. Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga või joindi näol. Suitsetamise liigid Aktiivne suitsetamine - kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, m...
Albu Põhikool Katku Villu referaat koostaja: Katri-Kaisa Konrad juhendaja: Enda Trubok 9. klass 2004 Sisukord sisukord……………………..…2 sissejuhatus……………………..…3 Katku Villu……………………..…4 minu arvamus Katku Villust……………………..…5 kokkuvõte……………………..…6 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…7 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi t...
TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS KIUSAMINE TÖÖVÄGIVALD KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke. Mis on kiusamine Kiusamine töökohal on korduv põhjendamatu käitumine, töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele. Selles määratlu...
GUSTAV SUITS Tuntuimad teosed: luulekogu ,,Elu tuli" luulekogu ,,Tuulemaa" luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Las kasva...
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
Katku Villu referaat koostaja: Anita Kivest 9. klass 2004 Sisukord sisukord.............................2 sissejuhatus.............................3 Katku Villu.............................4 minu arvamus Katku Villust.............................5 kokkuvõte.............................6 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................7 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pära...
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiire...
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast kaotada, seda leidub kõikjal meie ümber. Minu arvates on tegemist vaesusega kui: on nälg ja pole võimalik endale piisavalt toitu hankida; puudub eluase ja...
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -ekspe...
Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi...
Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame...
"Meie aja kangelane" M. Lermontov 1) Nii Puskini Jevgeni Onegin kui Lermontovi Petsorin esindavad oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Kui Onegin on läbinisti romantiline kangelane, siis Petsorini puhul esineb ka realistlikke jooni. Nii Onegin kui Petsorin on seiklusjanulised noored mehed, kelle arvates peab ümberringi kogu aeg midagi toimuma, sest muidu muutub elu igavaks. Naistesse suhtuvad mõlemad tegelased üleolevalt. Puskini teoses ei suuda Onegin esmalt uskuda, et lihtsast maatüdrukust Tatjanast sai suurilmadaam ning teiseks tantsis ta ballil Olgaga vaid selleks, et Lenskit armukadedaks ajada. Olga tunnetest polnud tal sooja ega külma, tütarlaps oli tema käes nagu nukk. Lermontovi Petsorini üleolevus naistesse väljendub selles, kuidas ta nende tunnetega mängib. Ta paneb naised endasse armuma ja siis kasutab nende naiivsust julmalt ära. Peale selle võrdleb ta ka naiste ja meeste erinevat arusaa...
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
Inimressursi juhtimine 1. Personal kogu organisatsiooni liikmeskond töötajad (juhid, alluvad, omanikud, kui nad organisatsioonis töötavad). 2. Personalijuhtimine tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. 3. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine). (tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil ülilühidalt) PERSONALIJUHTIMISE ERIPÄRAD 21. sajandil 1) oluline on teadmised, informatsioon, know-how 2) tehnoloogia kiire areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise 3) majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine 4) organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon 5) töösuhted on lühiajalised 6) tööjõud (know-how) on kallis 7) töötajad kui konkurentsieelis P...
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB.................................................4 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID.....................................................4 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU................................................6 5. KONFLIKTIST ÜLESAAMINE...........................................................6 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD.................
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found ...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaad...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaeg...
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri...
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende t...
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neurol...
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
Lapsepõlv ja kasvamine Paul Pinna sündis 1884ndal aastal Tallinnas ning suri 1949ndal aastal samuti Tallinnas. Pinna sündis kehvades oludes ja ümbruses. Tema kodumaja raekoja plats 4 on säilinud tänaseni. Paul oli oma ema kaheksas laps, peale teda oli veel kaks. Isale oli ta aga kolmeteistkümnes, isal oli esimesest abielust viis last. Pinna isa suri 71- aastaselt, kui Pinna ise oli alles 9-aastane. Tema üheksa venda-õde kõik surid ning ta jäi emaga kahekesi. Õdede-vendade surma põhjuseks oli tiisikus ning ka Pauli kopsud olid juba sellises seisukorras, et ta alatasa verd köhis. Õnneks tuli appi üks võõrasõde ja võttis ta järgnevateks aastateks suuremaks enda juurde Peterburi lähistel olevasse suvilasse ning võimaldas talle ka koolihariduse, saates ta talviti tagasi ema juurde Tallinna kooli õppima. Pinna õppis kaks aastat ettevalmistusklassis, edasi läks Skoobe kooli, sealt edasi linnakooli, kus ...
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU Juhendaja: Viljo Kallas Tallinn 2015 Sisukor 1 Illustratsioonide sisukord............................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kanepi päritolu........................................................................................................................1 1.1. Olemus.............................................................................................................................1 1.1.1. Varred.................................................................................................................
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SUITSETAMISE MÕJU KESKKONALE Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses....................................................................................4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele....................................................................5 Passiivne suitsetamine........................................................................................... 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte.........................
Minu luuleraamatus tuleb juttu 70ndate aastate parimast ja ühtlasi ka minu lemmikluuletajast Juhan Viidingust. Miks ta mulle meeldib? Võibolla sellepärast, et ta luule on nii sügavamõtteline, kaasahaarav ja ühtlasi ka mõtlemapanev. Või hoopis seepärast, et mängus on salapärasus, mis tekkis seoses pseudonüümi kasutamisega? Arvan, et ülaltoodud põhjused on kõik ,,õiged". Neid on ehk veelgi, aga kahjuks ei jätkunud teda kauaks. Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Vi...
SISSEJUHATUS Jälitusluulu vaadatakse kui usku hädaohtu. Uskumusi võib vaadata kui kogemuste valesid tõlgendusi, mis on väga püsivad. See tõstatab intrigeeriva küsimuse: kui uskumused on valed, siis miks on need nii püsivad? Selles peatükis tõstatatakse jälitusluulu säilimise uus aspekt: kaitsekäitumiste kasutamine. Praegused seletused Uskumus võib püsida kahe protsessi tagajärjel: kinnitava tõenduse saamine või ümberlükkava tõenduse eiramine. Kaasaegsed teoreetilised arusaamised luuludest on tegelenud vaid kinnitava tõenduse saamise protsessidega. On tõendeid selle kohta, et jälitususluuluga inimesed omistavad negatiivsete sündmuste toimumise põhjuse teistele inimestele ja mitte endale. Garety ja Hemsley (1994) leiavad, et paljudel luuludega inimestel on kalduvus teha ennatlikke järeldusi, mis võib viia valede hüpoteeside liigrutaka omaksvõtmiseni. Teooriad aga ei ole valgustanud, kuidas toimub ümberlükkava tõenduse eiramine. Ka...
Pythagros- 580-500 eKr. Asutas Lõuna-Itaalias oma kooli, oli mungaordu taoiline askeetlik koht, kus võisid ka naised olla. Hommikul mindi mere äärde, vaadati päikese tõusu ja mõeldi läbi eelmine päev ja järgmine päev. Esimesed 5 aastat oli õpilane kandidaat, kus tal õigus ainult kuulata. Koolis olulisel kohal hingede rännaku õpetus, mille Pythagros sai tõenäoliselt Indiast (budism). Tema suur teene seisnes arvu tähtsustamises, eriti arvude kasutamine looduse mõistmisel ja iga päeva elus. Ütles, et inimese hing kujutab endas ka teatud harmooniat. Harmoonia teatud suhe arvude vahel. Ta avastas kolmkõla. Avastas, et keelpilli keelte tooni kõrgus sõltub keele pikkusest. Hingehaigused on seotud harmoonia rikkumisega, seega võiks psüühikat ravida muusikaga. Oli esimene mees, kes leidis, et kui me loodusy uurime tuleb eelkõige mõõta. Oli arvamusel, et universumi keskpunktiks on tuli ja maa ning päike keerleb selle ümber. Maad pidas ta ümmargus...
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu.....................................................................................
Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mu...
SISUKORD Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarbimise kestust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. ...
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
Rakvere ametikool Stressi tunnused ja põhjused Referaat Juhendaja Rakvere 2011 Stress: Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Hea stress ja...
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist...
Hüpnoos Sissejuhatus Hüpnoos on selline teema, mis on tekitanud palju lahkarvamusi. On neid, kes arvavad, et tegu on suure pettusega ja et see ei vääri teaduse nime, aga on ka teatud kontingent inimesi, kes on veendunud selle abistavas toimes ning usuvad selle teaduslikke või vaimseid tagamaid. Ja muidugi on palju minusuguseid, kes on kuskilt midagi natuke kuulnud, aga ei oska seisukohta võtta. Seega otsustasingi hüpnoosi kohta põhjalikumalt uurida ja sellest rohkem teada saada. Selle referaadi eesmärgiks ongi anda lühiülevaade hüpnoosi ajaloost, toimest ja kasutamisest. Ajaloost Vaimujõud on inimesi lummanud ja hirmutanud läbi ajaloo. Egiptuse, Kreeka, Rooma ja teised tsivilisatsioonid kasutasid tehnikaid, mida tänapäeval peetakse sarnaseks hüpnoosiga. Keskajal tunnustati laialt raviviisi, kus kuulsad inimesed tervendasid haigeid oma kohaloleku või puudutusega. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes...
Eestlaste vastuseis ja vastuväited ostu- müügisuhtlemises/tehingus Müümine on tarbijale ja tema soovide ja vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus. Me kõik oleme müüjad, sest müümime ei tähenda ainult mingisuguste kaupade vahendamist. Peale füüsiliste kaupade müüme meie oma oskusi, oma ideid. Hea müügioskus on igasuguse ärilise edu alus. Muidugi pole mingisugust kahtlust, et edukas müük ei sõltu üksnes oma toote põhjalikus tundmises vaid ka enne igat ostu- müügi tehingut tuleb ka ette valmistada. Suurele hulgale inimestele on müümine peamiseks tööks. Müüja on inimene, kellel on võimed ja tahe teisi teenindada ja mõjutada. Mõned neist saavad sellega suurepärastelt hakkama, teised aga peavad selle nime tegema suuri pingutusi. Enamus müügiinimesi tegutseb iga päev lootusega, et äkki mõni klient ostab nende käest. Kuid pelgalt lootmisega sa müügitöös sa tehinguni ei jõua. Tegelikult lootus on kül...