Naises on kõik saladus... Piibli järgi lõi Jumal naise mehe küljeluust, järelikult peaksid naised olema nagu mehe üks osa või siis ainult natukene teisiti arenenud.Kuid tegelikult arvab enamik või vähemalt naisterahvad ise enda kohta, et nad on meessoost targemad, paremad ja osavamad. Seda meie, mehed, ei mõista, kuna naised on nagu lõpmatu universum, kus on avastada veel väga palju. Naised on saladuslikud, kavalad ja erinevad üksteisest. Naised oskavad manipuleerida.Nad teevad seda nii, et teised sellest aru ei saagi. Kui naine palub mehel lambipirni ära vahetada, öeldes, et ta ise ei oska ja kui mees hakkab seda tegema, siis naine on just see isik, kes seisab mehe kõrval ja õpetab, kuhu poole ja kuidas peab keerama. Mehed on rohkem sallivamad. Neile isegi meeldib, kui saavad kasulikud olla. ,,Inimesed on loodud üksteise jaoks. Kas õpetama või taluma." (Marcus Aurelius) Naised arvavad, et kuigi nad ei oska...
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, nä...
Sõna on kui... Sõna on kui verbaalne zest, kõige lihtsam variant inimeste omavahelises suhtluses. Sõna on võimas relv. Sellega võid enda poole võita inimesi, kui ka neid eemale ajada. Igas sõnas peitub võim. Sõna kasutades võib teha nii kurja kui ka head. Kui inimesed omavahel suhtlevad, kasutavad nad sõnu, mis muutuvad jutu käigus lauseteks. Üksteisega kõneledes saab väljendada ennast sõnadega. Neis peitub jõud, mida saab igas vestluses eri moodi kasutada. Sõnadega väljendades saab edasi anda emotsioone, mis muudavad sõnade mõtte vestluskaaslasele arusaadavaks. Alati on hea inimesega suhelda sõnadega, mitte käsi-jalgu kasutades. Niiviisi oleks kergem suhelda ka võõral maal, kuid maailmas on üle 6000 keele ning paratamatult inimene kõiki neid ei oska. Seepärast võtabki ta appi zestid ehk ,,füüsilised sõnad". Sõna on kasutaja käes kas hävitav või imettegev jõud kõik sõltub sellest, kelle suust ja ...
Ebavõrdsus Eesti ühiskonnas- paratamatus või probleemidega Juba aastasadu on inimesed võidelnud ühiskonna ebavõrdsuse vastu. Enam võitlevad need, keda see takistab oma soovid ja unistuste täitmisel, ning vähem need, keda ühiskonna ebavõrdsus soosib. Eelistatud ei soovi ega taha oma eelisest loobuda ja üritavad jätkata vana traditsiooni. Isegi väikeses ühiskonnas nagu Eesti on võimalik näha ebavõrdsust igal nurgal, mis vajab lahendust. Kas see probleem on igaveseks juurdunud meie ühiskonda või saab seda lahendada? Isegi maailmalooja ja kõik võimas Jumal on soosinud ühte teisele. Vennad Kain ja Aabel olid senikaua võrdses seisus Jumala ees, kuni ta võttis vastu vaid Aabeli ohverduse ja jättis Kaini oma. Selle teoga näitas ta ebavõrdsust Kaini vastu. Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunu...
Õpetaja ja õpilane: Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju Füüsilise maailma taju võib illu tõttu ollamoonutatud, rääkimata sotsiaalse maailma taju moonutatusest. Taju mõjutavad õppimine, isiksus, … Taju on moonutatud, sest: Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte lii...
Depressioon Mis depressioon tegelikult on? Depressioon on meeleoluhäire. See haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, ja lootuse. Depressioon on palju enam kui tavaline kurbus, halb tuju või pettumus, mis võivad mööduda juba järgmisel päeval. Depressioon võib tekkida igaühel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Miks depressioon tekib? Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma) Minevikus toimunud kurvad sündmused ja õnnetused (lähedaste kaotus, füüsiline ja seksuaalne vägivald) Muutused aju keemilises tasakaalus (ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest) Isiklik kaotus (pikalt kestev lein) Keskkond (talvemasendus, üksindus) ...
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimin...
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Ene...
Sotsioloogia I seminari töö Liisi Pajula I kursus Subkultuur OSSID Kirjeldatava subkultuuri liikmeid kutsutakse ossideks. Seda nimetust nad üldiselt enda kohta ei kasuta, kuna tegu on mõneti hukkamõistva terminiga; pigem kasutatakse seda nende kohta subkultuuri mitte kuuluvate inimeste poolt ja harilikult mitte mõne ossi juuresolekul, sest sellele võivad järgneda kergemat või raskemat sorti kehavigastused. Subkultuuri kuuluvad noored mehed, vanuses umbes 16-30 aastat, kes harilikult ei saa hiilata suurepärase mõtlemisvõimega. Iseloomulikud tunnused on peamiselt riietus, mis koosneb pea asjalikult erinevatest spordiriietest, samuti on väga oluline sellesse subkultuuri kuulumise juures omada autot, eriti hinnas on musta värvi 'bemmid' ehk BMW-d. Liikmetel on tavaliselt ka lühikeseks lõigatud või üldse maha aetud juuksed ja peavad kõiki teist stiili mehi 'pededeks'. Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaas...
Arvustus Shaw' näidendile ,,Major Barbara" Maha kõik traditsioonilised religioonid! Meie uueks usuks saab püssiroht ja RAHA! Vaid nii suudame oma hukka läinud ühiskonda parandada, sest nagu ütles Platon, et ühiskonda ei saa enne päästa, kui kreeka keele professorid hakkavad püssirohtu tegema või kui püssirohuvabrikandid hakkavad kreeka keelt õpetama. Raha teeb põrgust taeva ja püssiroht kurjategijast õilsate eesmärkidega inimese, kes suudab inimkonna pahedele ja elu võidujooksule vastu panna ja ka nende mõlemaga igas olukorras silmitsi seista, ühes käes relv ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad. Undershaft väidav avameelselt, et kodanlikus ühiskonnas ei ole vo...
Alateadvus ja alaväärsus Alaväärsust tekitab eelkõige välimus. Iga noor tahab olla meeldiva välimusega. Paraku on aga üsna tavaline, et tüdrukud võrdlevad end modelliga, poisid aga jälle tipp sportlaste või popstaaridega. Poistele teeb muret kasv ometi kasvavad poisid 18.-20. eluaastani, mõned isegi kauem. Kui aga nooruk tunnetab oma välimuse tõttu alaväärsust ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritab seltskonnas varju jääda kartuses, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Teine asi mis noortel alaväärsus tunnet põhjustab on kartus olla teistest vähem võimekas. Olgu selleks järgmine mitte rahuldav hinne või lootusetust halvem koht aineolümpiaadil ebastabiilse enesehinnangu kohal võib pettumus kaasa tuua mitte milleski kõlbulik oleva tunde. Kolmas asi mida noored mõõdavad, on raha. Ise enda ja kaaslaste väärtust hakatakse hindama selle alusel, kui palju taskurah...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimisinstituut Personalijuhtimise eriala Õppiv organisatsioon ja üksikisikuroll Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Liina Randmann Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................lk 3 Probleemi määratlemine........................................................................................lk 4 Olukorra hindamine........................................................................lk 5 Kokkuvõte .................................................. .......................................................lk 6 2 1. Sissejuhatus Tegemist on kauplusega Kohtla-Järvel, mis asub Keskallee tänaval. Kaupluse omanik on keskealine naisterahvas. Kaupluses tööt...
Niki Burnham ,,Kuninglikult untsus" Niki Burnham is originally from Colorado , but was born in Key West, Florida , while her father was briefly stationed there with the military. Niki Burnham on algselt pärit Colorado , kuid sündis Key West, Florida , samal ajal kui tema isa oli korraks paiknevad seal koos sõjavägi. She graduated from Mannheim American High School in 1988, then obtained her BA in political science magna cum laude in 1991 from Colorado State University , where she was Phi Beta Kappa . Ta lõpetas Mannheimi Ameerika keskkool 1988, seejärel omandas BA politoloogia magna cum laude 1991 Colorado State University , kus ta oli Phi Beta Kappa . She went on to earn both an MA in political science from the University of Michigan and a JD from the University of Michigan Law School in 1994. Ta jätkas, et teenida nii MA politoloogia University of Michigan ja JD alates University of Michigan Law School 1994. She cle...
Enesehinnang ettevõtjana Tänapäeval räägitakse aina rohkem ja rohkem ettevõtlusest ja ettevõtete loomisest. Üha rohkem julgustatakse inimesi oma ettevõtlusega alustama, sest see on üks võimalustest, kuidas tööd teha ja sellega palka teenida. Ettevõtjaks hakkamisel on ka oma plussid ja miinused. See protsess on aega nõudev ning vajab palju pühendumist. Oma isiksuseomadusi analüüsides näen, et ettevõtjale omaseid iseloomujooni mul vähe. Silmapaistev ja läbilööv ettevõtja on aktiivne, kohusetundlik, avatud, julge, ei karda oma arvamust avaldada ja pigem naudib, kui pelgab tähelepanu keskpunktis olemist. Ettevõtjaks ei sobiks ma sellepoolest, et ma kaldun olema vaikne ja oma ette nokitseja. Mulle ei meeldi tähelepanu keskpunktis olla ja oma arvamuse avaldamine ei ole ka väga meeltmööda, kui mind jälgivad kümnete inimeste silmapaarid. Mulle meeldib teha asju oma ette ja vaikuses. Kui analüüsida, mille pool...
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne. ...
Suitsetamine Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 16aastastel tubakatooteid tarbida. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kui Euroopa lääneosas o...
http://lhuin.deviantart.com/art/Have-you-ever- Uni ja tervis seen-the-starry-sky-366487462 Liis Leilop TÜ 2014 Tervisekasvatuse alused Uni... I. Mis on uni? II. Une ja tervise seos (uurimused) III. Kuidas head und soodustada? Mis on uni? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. un...
Psühhomeetria alused Psühholoogiline test – süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil. (cronbach). Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine ...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SAMURAI SUSHI OÜ Praktika aruanne Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 305 MRA TALLINN 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ettevõtte iseloomustus.......................................................................................... 4 Kaupade käitlemine............................................................................................... 5 Praktika sisu........................................................................................................... 7 Enesehinnang........................................................................................................ 8 Kokkuvõtte.......................................................................................
SUHTLEMISRASKUSED. Inimene suhtleb kogu oma olemusega. Ta viib end tarbetul määral pingesse seal, kus tuleks olla vaba ja lõtv. Ta ei suuda oma pettumisi ja üleelamisi niisama lihtsalt unustada. Paljud probleemid tulenevadki sellest, et kaasinimestega suhtlemise äpardusi elatakse hiljem raskesti läbi, võimendades veelgi nende kahjulikku toimet. Suhtlemisraskuste hulka tuleb lugeda oskamatus end avada ja lähedasi kontakte luua, aga ka võõrandumine inimestest ning endasse tõmbumine. 1. Ärevus S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sündmuse ootus, ebamäärase taju ning abitusetunne. Inimesed tunnevad suhtlemisel ärevust : füüsilise ohu korral, uues, ebatavalises või kahemõttelises olukorras ( Ender & Okada 1975) Suhtlemisel põhjustab pinget ja ärevust seitse tegurit( Richardson ja Tasto 1976): · Teiste kriitika või halvakspanu tõenäosus; · Esinemishirm; · Vaja...
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
"Õnn" On inimesi, kes teavad kindlalt, mis on õnn nende jaoks, kuid on ka neid, kes seda ei tea. Vahest tuntakse õnn ära alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. Arvatakse, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et see vastab tõele. Väga paljud arvavad, et rahas peitub õnn. Õnnelik olemiseks peaks olema kuulus ja rikas- ka see on paljude arvamus. Sageli arvatakse, et raha eest saab kõike osta, ka õnne. See on vale, kõigest illusioon, mis mingil hetkel võib puruneda. Raha eest võidakse osta esemeid, sõpru ja kõike muud, kuid see ei tee veel õnnelikuks, sageli jääb selline tühi tunne sisse, sest kui midagi juhtub ja sa vajad oma sõprade abi või tuge, siis sageli kaovad enamasti need sõbrad, kes sõbrustasid sinuga ainult raha pärast. Ma arvan, et raha on üks asi, mida on vaja, et olla õnnelik, kuid see ei tohi kindlasti see peamine asi...
Mis on narkootikum? Sna narkootikumid thistab knekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sltuvus ja nendest loobumine on vga raske, kui mitte vimatu. Meditsiinilises mttes on narkootikum aine, mille mju kesknrvissteemile vljendub eesktt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja jrjest suuremat annust. Mningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja pshikahirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik krvalmju ravitoimest tugevam ning nad on seetttu ohtlikud. Igapevases knekeeles kasutatakse veel mitmeid snonme, nagu sltuvusained, mnuained, uimastid, meelemrgid ja ka pshhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid klgi. Maailma terviseorganisatsioon on mratlenud uimastid kui ained, mida vidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega...
Lilja 4-ever 16-aastase tüdruku Lilja ema kolib uue mehega Ameerikasse. Liljagi pakib õhinal asju, kuni selgub plaan ta kodumaale jätta. Elu nimel läänes ohverdab ema oma tütre. Õnnetu ja elatiseta jäänud, kolib Lilja räämas korterisse, kus pole kütet ega elektritki. Lõpuks ei jää kitsikuses Liljal muud üle, kui sõbranna eeskujul oma keha müüa. Tüdrukut alandatatakse ja reedetakse, tema ainsaks sõbraks on sama õnnetus olukorras naabripoiss Volodja. Masenduses lapsed leiavad lohutust vaid liimikaifist. Lõpuks pakub ilus noormees Andrei Liljale Rootsis juurviljade koristamisega seotud tööd. Tüdrukul pole põhjust Andrei heades kavatsustes kahelda ning ta sõidab Malmösse Andrei "ülemuse" juurde. Seal lukustatakse Lilja korterisse ning sõidutatakse teda järjest uute kundede juurde. Liljal oli madal enesehinnang, mistõttu ta ei suutnud ka sellest probleemist välja tulla ja läks kõige ,,lihtsamat" tee...
Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Viimasel ajal on meie ühiskonnas seda üsna palju juurde tekkinud ja teod jõhkramaks. On hakatud uusi meetodeid välja mõtlema ja rakendama. Siiani pole vägivalda koolis ja selle ümbruses vähemaks jäänud. Pigem tekib seda juurde ning vägivaldsed teod muutuvad jõhkramateks. Kõige enam on vägivalda põhikooli õpilaste seas, sest siis ei ole välja kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Vägivalda tundvad noorukid jäävad eemale ja on tõrjutud. Samas langeb ka nende enesehinnang. Kahjuks olen näinud, et neil õpilastel läheb sellest välja tulemiseks mitu-mitu aastat. Sageli on kõige parem, kui nad saavad keskkonna vahetust. Näiteks lähevad mujale edasi õppima. Paljud perekonnad ei teagi, et nende võsuke kannatab koolivägivalla all. Laps kardab enda valu tunnistada ning sellega ei oska ka lapsevane...
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga ...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt...
Õpimapp loodusõpetuses Mapi koostamine 1. Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6. Iga looma kohta joonista mõistekaart toitumise kohta. 7. Töö lõppu eraldi lehele kirjuta pealkirjaks Enesehinnang ning vasta järgmistele küsimustele: * Mida õppisin seda tööd tehes? * Milline te...
The Examine Goal Orientation and Sports Self Confidence Level of Soccer Players - eesmärgisuunitluse ja spordi enesekindluse taseme uuring jalgpallurite hulgas Antud uuringu eesmärgiks oli uurida eesmärgisuunitlust ja enesekindlust spordis jalgpallurite hulgas. 87 meesjalgpallurit osales selles uuringus. SSCI ja GEO (kahjuks ei leidnud nende kohta rohkem infot) skaalat kasutati andmete kogumisel. On näha, et enesekindlus on üks teguritest, mis mõjutab ja määratleb sportliku tulemuslikkuse. Uurides enesekindlust spordis, kohtame kolme erinevat fakti selle kohta : 1) 1997. Aastal arendatud isemajandamise teooria Banduuras ja mõõdetud olulist prognoosi üksikisikutel aktualiseerides nende eeldatavat käitumist; 2) kasutades tulemuslikkuse ootuseid tajutava konkurentsi teooriana sportlikus käitumises, et kohaneda spordiga; 3) Viimase sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi mõõtemehhanismiga ja ettekujutada s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja...
Kõrboja Peremees Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ni...
KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS 1. PEREKONNA MÕISTE JA SELLE FUNKTSIOONID Perekonna mõistet pole üldse lihtne defineerida. Perekond on säilitanud olulisuse. Perekonnafunktsioonid: (sarnaseks jäänud ajaloo vältel, muutunud tähtsus ja sisu) ❏ soojätkamine- rahvastiku püsimine, taastootmine (emotsionaalne, majanduslik, eksistentsiaalne) ❏ seksuaalfunktsioon- abielupaari seksuaalsuse õigupärane väljendamine. (Turvalisus, kiindumus) ❏ majanduslik funktsioon- vajaduste rahuldamine aruka majandamise kaudu; tööelu jaotus ❏ sotsialiseerimisfunktsioon- reeglite ja normide õpetamine lastele ❏ hoolitsus- kogemus hoolitsemisest, hoolitsetud olemisest (abikaasad omavahel; perekond kui süsteem; -> ühine pere identiteedi kujunemine) ❏ hariv/ kultuuriline funktsioon- teadmiste, oskuste vahendamine (last kujundab vanemate suhtumine) ❏ turvalisuse pakkumine- kaitse välismaailma ohtude eest 2. ...
Ilu on subjektiivne Iga päev näen kataloogi esikaanel või internetiavarustes perfektse keha, kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle. Ilu on vaataja silmades. Nagu ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida ilma inetuta. Ei saa olemas olla ühtegi ilusat inimest, sest kindlasti on maailmas vähemalt üks inimene, kes nii ei arva. Igaühele meeldivad inimese juures erinevad omadused, olgu siis nendeks sinised silmad või kurvikas keha. Mõned inimesed defineerivad ilu hoopis iseloomujoonte järgi, ühele meeldib inimese juures jutukus, teisele lahkus. Kui ma kutsuks kokku grupi inimesi ja paluks igaühel nimetada omadusi, mis o...
Mis on internetisõltuvus? Ineternetisõltuvus on tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte Interneti, vaid seal pakutavate teenuste suhtes. "Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. Internetisõltuvus, nagu iga teinegi sõltuvus, mõjub kahjulikult sõltlase psüühikale, läbisaamisele lähedastega, tööle, õppimisele. Inimene veedab järjest rohkem aega Internetis, algul tehes vajalikke kooli- või tööasju, otsides vajalikku informatsiooni ning tutvub erinevate võimalustega, mida Internet pakub, leides järjest rohkem tegevust, kuni on sellest niivõrdvõlutud, et veedab iga vaba hetke netis. Kui vaba aeg on sisustatud, hõivab see varem perega veedetud aja, hobide jaoks ei jää enam aega ning kool/töö jääb tagaplaanile. Eneselegi märkamatult võib inimene lõpetada sõltlasena. Miks tekib internetisõltuvus? Suurem oht Internetist sõltuvusse sattuda on inimestel, kel on varemgi mõni sõltuvus juba esinenud. Niisugused inimesed on psüühi...
VAIMNE - JA PSÜÜHILINE VÄGIVALD Referaat Sissejuhatus Väärkohtlemine on arvatavasti eksisteerinud sama kaua kui elu maal ning see on probleemiks paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Väärkohtlejaks võivad olla vanemad ja teised perekonnaliikmed, hooldajad, sõbrad, tuttavad, võõrad, tööandjad, tervishoiutöötajad, teised lapsed ning mõjuvõimsad inimesed nagu õpetajad, sõdurid, politseinikud, vaimulikud. Vaimne tervis, see on väärtus meie kõigi jaoks. „Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist“. (Dr. Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang. Klassifikatsioon- on süsteem, milles liigitamine või rühmitamine on kooskõlas jaotamise aluseks võetud olu...
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus..................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumi...
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
Arvutisõltuvus Eesmärk Antud referaadi eesmärgiks on selgitada mis on arvutisõltuvus, kuidas see tekib ja avaldub. Referaadi lugeja saab loodetavasti selle võrra targemaks ja oskab tähele panna kui ise, või teised arvuti kasutamisega liiale lähevad. Arvutisõltuvus ja selle nähud Arvutisõltuvus on sarnane kõigi teiste sõltuvustega (narkootikumid, hasartmängud, alkoholism jne). Seda kinnitavad ka järgmised punktid: · Arvutisõltuvus avaldub siis kui inimesel on reaalses elus probleeme. · Sõltuvuse tekkeks on vajalik eelsoodumus (isikuomadustest tulenevad, näiteks vähene stressitaluvus või igasugused psühhosotsiaalsed probleemid madal enesehinnang, süütunne, ärevus, depressioon, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused, vähesed sotsiaalsed kontaktid vms). · Avaldub kergemini neil, kellel on eelnevalt juba olnud probleeme mõne muu sõ...
Fragiilne X sündroom ehk MartinBell sündroom Fragiilne X sündroom FraX sündroom · Teisel kohal kõikidest geneetilistest anomaaliatest, mis põhjustavad vaimse arengu mahajäämust, peale Downi sündroomi · Haigus on vanematelt geneetiliselt ehk pärilikkusega üle kantud · FraX sündroomi kliiniline pilt varieerub sõltuvalt vanusest ja soost Ajalugu · Esmakordselt kirjeldasid 1943.a. Martin ja Bell FraX kromosoom · Ei ole kõigis rakkudes · 450% rakkudes FraX meestel · X kromosoomis on üks osa mitmeid kordi pikem, kui normaalselt just see koht vastutab närvirakkude arengu eest http://www.britannica.com/eb/art-1697 Fra X sündroom · Fra X sündroomiga meestest on 50% vaimse alaarenguga ( edaspidi VAM) · 2...
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma armukeseks kui too vanemaks saab, kuigi ta oleks tüdrukule vanuse poolest sobinud sama hästi kui isaks. Afanassi Ivanovits saatis Nastasja Filppovna Rõõmukülla, kus rikkuril oli oma maja, seal kasvatati ja hariti noort kaunitari Totski rahakoti najal. Kui mõne aja pärast mees tüdrukut Rõõmukülla vaatama sõitis, kiindus ta neidu ja sestpeale hakkas af...
Nägemispuudeliste töövõimalustest Eestis Monica Lõvi Tööealiste puuetega inimeste jaoks on ühiskonnaelus osalemise oluliseks tunnuseks tööga hõivatus. Vabal tööturul väiksema konkurentsivõimega inimestele võrdsete võimaluste loomine on arenenud riikides jätkuvalt päevakorral. Eestiski on nüüdseks juba enam kui 10 aastat suund puuetega inimeste kaasamisele tööellu. Selle elluviimiseks vajalike tugisüsteemide loomine on aga olnud üsna aeglane. Seda, kui oluline on töö ja tööalane rehabiliteerimine puuetega inimestele, võib kõige üldisemalt selgitada ühiskonna väärtushinnangutest lähtudes. Kinnitust on leidnud, et puuetega inimestele, sh nägemispuudelistele kehtestatud eesmärgid ja väärtused on samasugused kui kõigil teistel. Väidetavalt saab suurim tööhõivealane diskrimineerimine osaks nimelt nägemispuudega inimestele. Eestis hakkas nägemispuudeliste tööga hõivatus langema 1990. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
