8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 ) 1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmi...
Oktoobrirevolutsioon. Prelüüd kommunistlikule tragöödiale On öeldud, et revolutsioonid ei juhtu mitte siis, kui rahvas kannatab suurt puudust, on rõhutud ja lootuseta. Rusuvad tingimused viivad ainult mässuni. Revolutsioonid puhkevad ühiskonnas, mis on kasvuteel, arenev ja lootusrikas, kuid arhailise ja jäiga süsteemi juhtida (Riasanovsky 1984). Midagi sellist võib öelda 1917. aasta Venemaa kohta. 1860ndatel alanud impeeriumi industrialiseerimise ja moderniseerimise laine oli viinud riigi majanduse 20. sajandi teise kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb kiireks ja võidukaks, aga vaatamata jõulisele tööstuse arengule, oli veel olulisi puudujääke, mis koos tooraine defitsiidiga viisid ulatusliku rahulolematuseni (Heywood 1999). Intelligents agiteeris juba 19. sajandi lõpul avalikult vägivallale, süüdistades ametnikke, politseid ja jõukamat elanikkonda üldiselt vaeste hädades lootuses sütitada n...
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, k...
EESTI ISESEISVUMINE 1917-1920 1. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused (kultuurilised, majanduslikud, poliitilised)? Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevuse d, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus eesti vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eest lastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda 2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks? · Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Ees...
Autonoomia Märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, see esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon Neli päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti ühtseks kubermanguks- kubermangukomissar Jaan Poska, Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu Eesti asualade juhtimine läks eestlaste eneste kätte, kubermangudes asendati vene ametnikud eestlastega Mai lõpul toimusid Maanõukogu valimised-> seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, esialgu juhtis seda dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Kubermangudes kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks-> tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele Hakati loo...
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks ...
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste ...
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
Eesti ajalugu- autonoomia 1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust s...
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandiv...
Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid ...
1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes ...
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Eestis kujunes aga välja kaksikvõim nagu ka Venemaal. Tegelik võim hakkas üha rohkem minema Tööliste ja Soldatite ...
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1...
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. An...
Venemaa kokkuvarisemine: Kriisi küpsemine Venemaal-1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süveneva kriisi nähtused: Rahutused sõjaväes-1917.a veebr. oli Venemaa kaotanud üle 6 milj. sõduri; Majanduslik kaos-1917. a alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud; Keisrivõimu autoriteedi langus- moraalne laostumine, Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas; Rahulolematuse üldine kasv-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini pööranud. Veebruarirevolutsioon-Revolutsioon puhkes veebruari lõpul (23. veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917...
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veeb...
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 ...
Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa ku...
Eesti Vabariigi väljakuulutamine Edasised arengud Suvel tekkisid ERE kõrvale ka teised poliitilised erakonnad. See tõi kaasa uute Eesti poliitikute esile tõusmise. Juulis tuli kokku ka äsja valitud Maapäev ja selle juurde moodustati täidesaatva organina Maavalitsus. Nagu Venemaal, hakkasid ka Eestis populaarsust koguma enamlased. Enamlaste loosungid üritasid meeldida kõigile. 1917 novembris toimus Oktoobrirevolutsioon Venemaal . Ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased. Eesti enamlaste kõrgeimaks võimuorganiks oli ESRK ( Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee) . Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist.Mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigiomandiks. Taga hakati kiusama poliitilisi vaenlasi. Laiali saadeti Maapäev. Enamik Maapäeva liikmeid jätkas tegutsemist põranda all. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. Iseseisvuse vä...
Kordamisküsimused 1. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Millal see toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, 28 juuni 1914. 2. Nimetage I maailmasõja põhjused. · vastuolud suurriikide vahel · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · soov rakendada oma sõjaplaane · suurriikide vahelised kriisid ja pinged 3. Millal algas ja millal lõppes I maailmasõda (kuupäev, aastaarv) Algas 28 juuni 1914, lõppes 11 november 1918 4. Mille poolest erines I maailmasõda varasematest sõdadest? · ulatuselt · purustustelt · ohvrite arvult · kasutati esimest korda keemiarelvi · varem pole üheski konfliktis nii palju sõdureid osalenud 5. Millised olid I maailmasõja tulemused? · võitjad said palju eeliseid ja uusi maid · 1919 sõlmiti rahu Austriaga, Bulgaariaga · 1920 sõlmi...
Vabadussõda Sõja tekke 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid ...
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele...
Eesti iseseisvumine Iseseisvumise eeldused · Rahvusvahelised: · I MS · Variseb kokku senine poliit. süsteem · Impeeriumite lagunemine · Eeskujud (Poola, Soome) Eeldused · Venemaal: · Tsaari loobumine võimust · Bresti rahuläbirääkimised · Võimuvaakum · Sõjaväe nõrkus Eeldused · Eestis-a) kultuurilised eeldused · Ühtlustunud kirjakeel · Eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse levik · Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine · Rahvusliku eneseteadvuse kasv · Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välism...
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II. Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 25. novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju al...
Kokkuvõte I maailmasõjast, Vene revolutsioonist, Venemaa kodusõjast ja Eesti Vabariigi iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli t...
MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei lähe...
Enamlik Venemaa- kas ainuvõimalik variant? Esimene maailmasõda oli Venemaa viinud kriisini, mille põhilisteks põhjusteks olid üldine rahulolematus ja rahulolematus sõjaväes, majanduslik kaos ja ka keisrivõimu autoriteedi langus. Võimu pärast hakkasid võitlema 50 parteid, kellest tõusid esile 4. Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlas...
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduai...
Suurriikide blokid Kolmikliit:sõlmiti 1879.a Saksamaa ja Austria- Ungari vahel. 1882.a ühines nendega ka Itaalia. Saksamaa soovis uusi kolooniad, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, hävitada ka Venemaa. Austria-Ungari tahtis tugevdada oma positsioone Balkanil(võidelda Serbiaga ning ka Venemaaga). Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Itaalia aga eraldus 20.saj algul, kui tal soojenesid suhted Prantsusmaaga ja tekkisid tülid Austria-Ungariga. Liitus Türgi(liitus novembris 1914), kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). In...
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem ...
Eesti iseseisvumine § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL majandus tööstus kaubandus kultuur Posit muutused: Posit: · Asutati · 1905 Noor-Eesti · Maad said · Raudteed mitmeid · 1906 ENKSTG osta need, · Sadamad ühistuid · 1907 EKS kes jaksasid · Vabrikud · Tartu Eesti · Emakeelsed Laenu- ja koolid Hoiuühistus · Üliõpilaste arv viiekordistus · Üliõpilasseltsid · Eesti ...
Ajalugu 9. klass tunnikonspekt 11, õpetaja Liis Reier Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala ...
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi d)arenes kooperaktiivilii...
1917. aasta Venemaal: miks sai oktoobripööre võimalikuks? Oktoobripöördele eelnesid rahutused sõjaväes, kaos majanduses, keisrivõimu autoriteedi lagnemine ja rahulolematuse üldine kasv. Neile asjadele järgnes veerbruaarirevulutsioon. Selle sündmuse tagajärjel langes keisrivõim ja Venemaal kujunes välja kaksikvõim- Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada. Enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud, pealinlased suhtusid kohati isegi ü...
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 4. poli...
1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos...
Nii sündiski Eesti Vabariik Eesti Vabariik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. Polnud aga lihtne protsess lüüa lahku suurest Vene impeeriumist ja luua oma väike vabariik. Kuna aga oli käimas esimene maailmasõda ja venemaa oli nõrk, oskasid eestlased juhust kasutada ja nii see väikeriik sündis. Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirkondade hulka. Paldiski oli suur sadam ja Eestimaa oli venelaste ,,aken Euroopasse". Eestlased võimul ei olnud ja oma rahvust suruti venelaste poolt maha. 20. sajandi alguses jätkus ikka see aastaid kestnud venestamine ja kohalike saksa päritolu mõisnike surve. 1905. aasta sügisel hakkasid toimuma streigid, meeleavaldused linnades, detsembris rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha. Esimese maailmasõja puhkemisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamise. Baltisakslasi represseeriti ja nad olid ebasoosingus. Pärast...
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loob...
Vabadussõda (28 nov 1918 2 veebr 1920). Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu · meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll...
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Oktoobrirevolutsioon • 25. okt – Petrograd enamlaste kontrolli alla. • 26. okt – arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed. • II nõukogude kongress, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu. Selle juhiks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. • Rahudekreet. • Maadekreet. Nõukogude võimu kehtestamine • Suurtööstuste ja mõisate riigistamine, • 2. nov 1917 – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon, • dets 1917 – tunnustati Soome, Poola ja Armeenia õigust enesemääramisele, • 5.-6. jaan 1918 – Asutav Kogu, • 3. märts 1918 – Bresti rahu, • 11. märts – pealinn Moskva, • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem. Kodusõda Venemaal • Olukord muutus kriitiliseks 1917, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. • 1918 tekkisid mitmel pool “valged” valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. • Valgetele olid ab...
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahva...
Kodusõda Venemaal 1918-1922 · Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral...
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
