Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste p...
Vastutustunne Tere õpetajad ja kaasõpilased. Lugesin üht blogi ja seal oli väga hea tsitaat : ,, Armastada kohusetundest on silmakirjalik. Armastada, et mul on vastutustunne on samuti enese petmine." Kindlasti olete te kõik teadlikud selles, et on olemas selline tunne nagu vastutustunne. Vastutustundest räägitakse aruharva, sest sellel puudub otsene mõiste. Vastutustunne on peaaegu sama, mis kohusetunne. Kuid kuidas siiski defineerida sõna vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et vastutusel on oma subjektiivne pool, see on tunde küsimus. Psühholoogid ütlevad, et inimese üks probleeme on võimetus kogeda ehedaid ja sügavaid tundeid. Vastutustunne pole emotsioon selle sõna psühholoogilises tähenduses. Vastutustunne seisneb oma kohustuste heas kvaliteetses täitmises ja vastutuses oma tegude, tunnete ja sõnade eest. ...
OPERATSIOONIJUHTIMINE 4.09.09 Aleksandr Miina ([email protected], 5269910) www.moodle.e-ope.ee /üliõpilaskood / õppeaine kood BCU1890 /TTÜ-Tln kolledz Eksam: 2 küsimust (kuidas saad asjast aru) Kirjandus: ,,Operation Management" (ükskõik, milline kirjanik) DEFINITSIOON Selliste protsesside juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse midagi. 1. Vaata ümber enda 2. kõik su ümber on loodud läbi operatsioonide Näide:IKEA 1. mugav kliendile 2. töölised motiveeritud 3. analüüsi ja optimeeri protsesse(vähem vigu, efektiivsus) 4. klienditeeninduse kvaliteet, planeering 5. toodete kiire asendus 6. puhtus ja ohutus 7. asukoht 8. hea ja uuenduslik toode Väljund on toodete/teenuste segu. N: toornafta (tellimus igaljuhul) / restoran (teenindus+söök) / teraapiakliinik(emotsioon) Tooted v. teenused füüsiliselt katsutav ...
Kõige sümpaatsem filosoof PLATON Platonit võib nimetada kui filosoofiaajaloo üheks tähelepanuväärsemaks isikuks. Tema aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat kasvatust ning õpetust, mida talle Ateena suutis pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega. Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia uste kohale kirjutada sõnad: „Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetrit.” Platon oli filosoofi ja matemaatika kõrvalt veel poeet. Tema loomingus peitub sügava filosoofilise sisu kõrval ka kirjanduslik väärtus. ...
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, k...
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mist...
12. veebruaril külastasime klassiga Hortus Musicuse kontserti, mis toimus Lühikese jala Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest sisenedes o...
Hirm Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumaho...
Reedetu on lihtsam olla kui reetur William Shakespeare ´´Hamlet`` Nimi ja klass Elu sai Maa peal alguse miljoneid aastaid tagasi. Inimene on sellel planeedil eksisteerinud suhteliselt lühike aeg, aga sellegipoolest oleme me siin kõige intelligentsemad olevused. Kogu selle aja oleme arenenud ning teeme seda praegugi. Muutume targemaks aga ka kavalamaks. Paljud on omakasupüüdlikud ning teevad oma hüvangu nimel kõike, mis vähegi võimalik. Mida ollakse valmis tegema, et saada oma tahtmine? Me olema valmis valetama, teist inimest petma või isegi oma ligimest tapama. Kas see on õige teguviis? Kindalsti mitte. Kuid kui see nii juba on, siis kumb on lihtsam olla, kas reetur või reedetu? Kahtlen, et reedetu olla on kergem kui reetur. Sageli petetud teavad, et nendega on vääralt käitutud ning ohvritel on raske ke...
Sport äri või kultuur? Üks põhilisemaid küsimusi spordis on see, et kas sport on äri või kultuur. Isiklikult arvan, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri, sest firmade jaoks, kes on mingi suusakoondise sponsor või mingi kuulsa sportlase sponsor on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistusdressil. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt 1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt ...
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks tee...
Tsaikovski sündinud loomiseks Pjotr Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides, kus tema isa, mäeinsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on Tsaikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Just siin hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 18...
György Ligeti Looming Loomestiil Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Loometehnoloogia Mikropolüfoonia- tihe ja paljuhäälne orkestritekstuur, milles kõik hääled on omavahel polüfooniliselt seotud, ent ükski neist pole häälte rohkuse tõttu kõlamassist eristatav. Meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Mängimine rütmi- ja meetrumitajuga. Staatilisuse taotlemine, keskendumine rütmile, polürütmika kasutamine. Loomeperioodid Paljud tema väga varased teosed olid kirjutatud koorile ja selle moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitl...
VI teema eksam: motivatsioon ja emotsioonid 1. Teemaeksamit alustades valdavad õppijat segased tunded. Ühelt poolt tekitab lähenemissüsteem tänu hea tulemuse saamise võimalusele lootust. Teiselt poolt vallandab aga kehva tulemuse realiseerumise oht eemaldumissüsteemi kaudu ärevust. Kui siis internetiühendus eksami ajal katkeb, võib lähenemissüsteem tekitada viha või fustratsiooni. Kui eksam on viimaks edukalt tehtud, tekitab õnnestunud hüvele lähenemine rahulolu ja õnnestunud ohust eemaldumine kergendust. 2. Jõuad rongijaama ja saad teada, et rongi väljumisaega on muudetud ja see on just teele asunud. Millise tõlgendusdimensiooniga seostub kõige paremini iga järgnev mõte? Mul on vaja täna kindlasti Tallinnas olla! Olulisus Ma vist jõuan ka bussiga õigeks ajaks. Kontrollitavus Ma olin kindel, et tulin õigeks ajaks! Ootamatus Elron on nõme! Põhjustatus On alles jama, ma võin niimoodi ju hiljaks jääda. Kasulikkus 3. Emotsionaalsed s...
Nimi: Realism ja sürrealism 1. Mida tähendab realism? Millal sai see kunstivool alguse? Realism on kunst, mille ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt ja avada nähtuste olemust. Realismi ilminguid oli varemgi, kuid eriti oluliselt täiendasid realismi 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud 2. Nimeta kolm kuulsamat realisti maalikunstis. Vali iga kunstniku tööde hulgast üks meeldivaim ja kirjelda seda viie lausega. Honoré Daumier" Meeting of thirty-five heads of expression" Teoses on väikesele pinnale ära mahutatud väga palju erinevaid emotsioone. Maalil äib nagu käiks millegi üle tihe arutelu. Pildil pole ühtegi naist, kõik (enamus) mehed on erinevas vanuses. Pildil on igal mehel nii erinev emotsioon ning kõik näojooned on hästi ära tabatud. Samuti on lihtne lugede maalilt nende inimeste miimikat ning meeleolu. Theodore Rousseau ,,The...
Religioonipsühholoogia, 9.10.2018 Müstiline usuline kogemus Õpikus peatükk Loengus kaldub õpikutekstist kõrvale TTS- teaduse teisenenud seisund Müstiline kogemus on üks teaduse teisenenud seisund. Sageli müstilist kogemust samastatakse usulise kogemusega üldiselt (mõned on samastanud isegi) Mis on selle teaduse teisenenud seisundi sees veel, peale müstilise kogemuse? 1. Müstiline kogemus kõiksusega üksolemise kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Enamasti üldinimlik kogemus, ei ole religioonispetsiifiline. Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka n...
Karl Laur s6enA 10.05.09 KAS ON HEAD ILMA HALVATA? Elus käib alati hea halvaga käsikäes ja ometi tahaks loota, et lõpptulemus on kõigil õnnelik. Kuid, kas alati peab tõesti õnneni jõudmiseks kogema nii palju valu? Kahtlusi? Pettumusi? Pisaraid? Lootuste purunemist? Samas, kui kõik oleks alati hästi, kas suudaksime armastusest, õnnest, sõprusest rõõmu tunda või seda üldse äragi tunda? Kas oskaksime ära tunda teist inimest tema õnnetuses ja hädas? Neid küsimusi vaatlen läbi kõikvõimalike inimsuhete prisma - alates kõikehaaravast õnnest kuni sügava hingevaluni välja. Kujutlen maailma, kus iga inimene teab juba sündides, kes on tema jaoks see õige. See ük...
Erinevaid õnnekäsitlusi Balzaci romaanis "Isa Goriot" Õnn on emotsioon, mida on kahtlemata tundnud oma elupäevade jooksul kõik inimesed. Selle tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja Balzaci teoses "Isa Goriot". Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud võimalust ära proovida mõlemaid variante. Ka Balzaci teoses "Isa Goriot" võisime kohata tegelast perekonnanimega Rastignac, kes oli üliõpilane ning otsustustas õnne otsima hakata kõrgklassi seltskonnast. Selleks laenas ta alguses raha oma emalt, et korrastada oma välimus ja hakata käima suursugustel üritustel, kuhu oli kohale tulnud suurem osa kõrgemast seltskonnast ning ka üliõpilase sugulane, kelle abiga ta seltskonda sulanduma hakk...
Lõputu kohvijoomine retsensioon. Etendus "Lõputu kohvijoomine" oli minu jaoks järjekordne positiivne emotsioon teatrivallast. Enne selle nägemist arvasin, et tegemist tuleb rahuliku istumise ja kohvijoomisega ning sellega kaasneva jutuga, kuid reaalsus üllatas mind pisut. Ütleks lausa, et see oli parim tükk, midama olen teatrilaval näinud. Pisut võiks vinguda selle üle, et jäeti välja paar osa algusest ja lõpust, kus pidid välja ilmuma tulnukad. Neid oleks tahtnud väga näha. Eriti, kuidas neid oleks mängitud. Samuti oli kahju, et ei näidatud algusest seda osa, kus üks tüüp pidi kõhna meest välja hakkama viskama. Mida rohkem tegevust, seda lahedam on. Aga ma mõistan, et see oli vajalik tegu, sest muidu oleks läinud etendus liialt pikaks. See 3 tundi oli vägagi väsitav istuda. Mõne inimese jaoks isegi liiga palju, sest kuulduste järgi olevat üks naisterahvas keset etendust ära minestanud. Järjekordne näid...
Armastus 9.klass Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline, mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastuses peitub nii jõudu kui ka nõrkust. See on inimese tunne, mida pole võimalik seletada ainult ühest vaatenurgast, sest iga inimene tunneb seda erinevalt ning väljendab seda tunnet erimoodi. On inimesi, kes usuvad armastuse jõudu ehk et armastus annab jõudu ja energiat. Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua ...
Kunda Ühisgümnaasium Õpilase nimi 10. klass Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus Referaat Juhendaja õpetaja ... Kunda 201... POSITIIVSUST PÕHJUSTAVAID TEGUREID NOORSOO KIRJANDUSES JA TÄNAPÄEVA NOORTE ELUS Referaadis antakse ülevaade uurimistööst ,,Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus." Raamatutes on tihi peategelaseks noor, kellel on erinevaid probleeme lähedastega. Uurimistöö autor Krista Tuuling valis välja 20 noorsooraamatut, kus peategelased jäid vanusesse 12-19. Teostest otsiti noorte elus olevaid positiivseid tegureid. Ta tegi küsitluse, luges ilukirjandust ja blogisid. Autor küsitles 50 noort vanuses 12-18, et teada saada, mis on noorte elus rõõmustavat. Küsitletutest peavad oma elus positiivseks 30% noortest sõ...
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
Ptk 4 Vabadusliikumised NSV Liidus 1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis? Esiteks, eestlased nägid lätlaste pealt, et nende protestid annavad tulemusi, seega hakkasid eestlased samuti mõtlema juba välja viise, kuidas kaitsta oma kultuuri ja oma inimesi. Teiseks, ja suuremaks põhjuseks oli see, et keskvalitsus soovis hakata kaevandama Eestis fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll. Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam ...
Minu elu kutse Minu elu - ainult üks võimalus elada seda nii nagu ei kunagi varem. Just nüüd ja praegu, sest homset ei pruugi kunagi tulla. Öeldud sõnu tagasi võtta ei saa ja tehtud teod olematuks ei muutu. Jäänud on vaid võimalus elada. Hunti kutsub metsa, meremeest merele, kalameest kalale. Aga mina? Olen justkui kutsumuseta jäänud inimhing, kes sihitult ringi uitab. Täna siin, homme seal. On see peidus sügavamal kui pinnapealsel vaatlusel paistab? Loota ju võiks... Ma pole kunagi ühelegi tüdrukule omaselt unistanud valges kleidis oma printsiga valgel hobusel abiellumisest või arstiks, emaks, lastaaia kasvatajaks saamisest. Lasteaias kodu mängides olin koer või kass, sest ema roll tundus hirmutav ja parema meelega joonistasin omaette nurgas, üksi, rahus ja vaikuses. Väikesed poisid ihkavad olla politseinikud või tuletõrjujad, ehitada kosmose süstik või saada allveelaeva juhiks. Olen ma imel...
"Õnn, mida me eelistame" Arutlused, mis on õnn, tulid juba Aristotelese ajal, tuhandeid aastaid tagasi. Väljaarvatud armastusest, ühtegi inimkogemust ei peeta nii tähtsaks kui õnne kogemust. Meie saavutused, karjäärid, suhted on mõttetud juhul kui nad ei tee meid õnnelikuks. Igapäevaselt inimesed üritavad leida õnne definitsiooni, arutlevad, mis ikkagi on õnn ja mida tähendab õnnelik elu. Mina toon välja filosoofia professorite Raymond Beliotti ja Daniel Haybron vaateid õnnele. Kui me räägime sellest, kas inimene on õnnelik või mitte, me tihti viitame ainult inimeste isikliku mõtte seisundi peale, mis on ajutine hetke "õnn". Kuid aga rääkides inimesest, kes elab õnneliku elu, me vaatame inimese tervikliku seisundi peale ja ta elule. Raamatus "Oxford Handbook of Happiness" Daniel räägib heaolust, mida seletavad kolm teooriat, kahest nendest ta räägib tihedalt. Rahulolu teooria järgi, ...
Mõisteõpetuse ülesanded 1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS, PÄRISTUNNUS JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane. Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste...
Võnnu Keskkool Russell Leon Adamson Referaat Koostaja: Gerta Aruste, 10.klass Juhendaja: Riina Võikar Võnnu, 2010 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · Russell Leon Adamsoni elulugu lk 3 · Russell Leon Adamsoni tantsud lk 4 · Russel Leon Adamsoni õppetöö lk 5 · Russell Leon Adamsoni koreograafia lk 7 · Russell Leon Adamson Eestis lk 9 · Kokkuvõte lk 10 · Lisa 1 Pilt lk 11 Sissejuhatus Koreograafia on kunst teha tantse. Koreograafia eesmärgiks on koguda ja korraldad liikumise korda ja mustrit .Sõna koreograafia tähendab "tantsu-kirjalikult", nim...
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5....
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus - tunne, mis laseb pisikesel südamel oodata hellitavat tuksumist, loota magusatel huultel peatset naeratuse vormimist ning soovida väsinud meelel näha midagi kaunist, kirgastavat, suurt ja erakordset. Armastus - kütkestav hetk, kus valuline reaalsus kaob, asendudes ereroosa imede maailmaga. Willa Catheri sõnu toetab Mihhail Bulgakov oma romaanis "Meister ja Margarita". Ereroosa imede maailm leiab aset keset halli Moskvat, hallil päeval, halli rutiini keskel. Armastus, mis on sündinud salaja, kogu ümbruse eest peidus, hakkab looma eredat päikesepaistet, mis lubab kiirata ka maailmal endal. See armastus, mille tipp saavutatakse Kuradiga kätlemisel, on liiga suur selleks, et puruneda Kurjuse puudutusel. Meister ja Margarita saavutavad üheskoos jõudeolemise, mis ei võimalda neil küll enam iial astuda ...
,,EVITA" Laupäeval, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Nokia Kontserdimajas vaatamas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15- aastane vaese päritoluga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Duarte abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Kui ma teada sain, et Evitast tehakse muusikal ka Eestis, olin ma kindel, et olen üks neid inimesi, kes selle pileti endale soetab. Ma jäin etendusega väga rahule. Kuna ma olin eelnevalt ,,Evita" filmi nii mitugi korda näinud, siis ma teadsin aboluutselt kõike, mis seal tulemas oli. Mind hämmastas see, et terve see muusikal...
Platon 1) Tähtsamad faktid Platoni enda kohta: · Sokratese kõige kuulsam õpilane · Platon sündis nimekas ning rikkas perekonnas Argina saarel, Ateena lähedal · Platoni filosoofia-alane tegevus ei alanud eriti vara. On säilinud pärimus, mille kohaselt ta enne filosoofiaga tegelema asumist harrastas atleetikat ning esines isegi Isthmose mängudel; samuti tegi Platon kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. · Platon õppis filosoofiat Kratylose käe all. Kratylos oli Herakleitose poolehoidja. · Pärast Sokratese surma ta lahkus kodumaalt ja käis Egiptuses, Kyrenes, Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias. · Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia 2) Platoni kool ja õpilased · Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses 385 eKr529 pKr. · Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia...
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Mida väidab Yerkes- Yerkes-Dodsoni seadus on aktivatsiooni jaÕO14 soorituse vahelist empiirilist suhet kajastav seadus. Dodson’i seadus? Too Selle kohaselt on sooritus parim optimaalse ehk näide seaduse mõõduka erutuse ja motivatsiooniga tingimustes. avaldumisest käitumises. Näiteks kui aktivatsiooni tase muutub liiga kõrgeks, siis sooritus langeb. Lihtsate ülesannete sooritus on tõhusam kõrgema ja keerukate ülesannete sooritus madalama aktivatsioonitaseme puhul. 2. Mis on Lähenemismotivatsioon – meie soovL14 lähenemismotivatsioon ja kogeda/saada rohkem häid asju. Hüvedele mis on ...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse tea...
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür....
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
Adamson-Eric 13.ndal märtsil käisime klassiga Adamson-Ericu kunstimuuseumis. Püsiekspositsioonid näitustesaalides andsid meile hea ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust läbi tema eluperioodi. Praegune juubelinäitus keskendus Adamson-Ericu kujunemisperioodile 1920. Ja 1930. aastatel. Näituse idee toetub ühele unikaalsele mälestusraamatu materjalile, mille kirjutas Adamson-Eric 1939. aasta suvel põhjarannikul Leetses. Huvitav käsikiri olevat näituse kuraatorit inspireerinud lisama väljapanekusse Adamson-Ericu poolt tekstis mainitud kolleegide töid, et teha nähtavaks elu-oluline loominguline keskkond, milles kogenud korüfeed ja noored kunstiõppurid Berliinis ning Pariisis toona kokku puutusid. Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendi...
Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsal...
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest...
Juristid on õnnetud !? Et mõista teemat, peame otsutama, kellele me väite esitame. Esitades sellise teema õigusteaduskonda pürgijatele või noortele juuratudengitele, ei näe nad põhjust miks sellist väidet üldse esitada. Hüümärgile pole nende jaoks selles kohta. Nende jaoks kõlabki see rohkem nagu üllatav küsimus - kas tõesti, miks? Esimese aspektina selgitaks need noored, selle ametiga kaasnevate tulevikuplaanide kindlust. Neil on välja mõeldud, kuhu see töö viib ning kujutavad elavalt ette oma tulevikku. Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk? Edukas olemine. See eesmärk saadab elus meid kõiki. Kuigi edukuse üle on võimalik vaielda, on juristide jaoks see eelkõige raha ning võimalikud protsessivõidud nende töös. Pole midagi, mis teeks neid õnnetuks. Kahjuks aga, esitades väite inimestele, kes on juba mõnda aega juristitööd näinud, ei leia nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppin...
Minu valik õppimine kõrgkoolis Kõrgkoolis õppimine on väga iseseisev, aeganõudev ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleb palju pingutada: leida aega ja võimalusi õppetööga tegelemiseks, et edukalt ja heade tulemustega kool lõpetada. Selleks tuleb olla sihikindel, motiveeritud ning omada eesmärke. Õppimine kõrgkoolis oli minu läbikaalutud valik. Enne sisseastumist mõtlesin põhjalikult läbi erinevad küsimused nagu ,,Kas ma saan seda endale nii rahalises kui ajalises mõttes lubada? Olen ma piisavalt sihikindel ja motiveeritud? " Kuna väärtustan väga head haridust, mis võimaldab saada uusi teadmisi, kujundab mõttelaadi ning seeläbi annab tegudele uue suuna, siis pärast pikka kaalumist ja otsustamist leidsin, et just õppimine on see, mida praguses eluetapis vajan. Õppimine on programm, mis võimaldab inimesel maailmaga paremini kohaneda, kuid mille abiga võib muuta ka iseennast ja ümbritsevat kes...
Harry Potter ja Fööniksi Ordu Harry Potter veedab teise tüütu suve oma kohutava tädi Petunia ja uncle Vernoniga, kui kurjade vaimude rühm nimetas "dementors" etapiks ootamatu rünnaku Harry ja tema nõbu Dudley. Pärast magic kasutamist oma enese kaitsmiseks külastas Harry võlurite gruppi ja visati kuni kaksteist Grimmauld Place'i, Londonisse. Kaheteistkümnes on Harry ristiisa, Sirius Black'i ja Phoenixi ordeni peakorter. Tellimus on võlurite rühm, mille juhtis Hogwartsi juht Albus Dumbledore, pühendunud võidelda kurja nimelise Voldemorti ja tema järgijatega. Ordu on sunnitud tegutsema salajasena, väljaspool Magic Ministeeriumi jurisdiktsiooni, mida juhib tihe ja korrumpeerunud Cornelius Fudge. Fudge keeldub uskuma, et Lord Voldemort on tagasi pöördunud. Harry kasutas maagiat dementooride vastu võitlemiseks ja kuna alaealiste võlurid ei tohi kasutada oma laineid väljaspool kooli, peab ta ministeeriumis kohtlema distsiplinaarsust. Dumbled...
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja...
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
reklaamiteooria ,,Reklaam turunduses," Neeme Roose tänases maailmas ei saa me lootmajääda et äki õitseb ilma hea reklaamita. nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab ...
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
Nutmine Kadrioru Saksa Gümnaasium Reelika Mets 10 a 2009 Nutt on emotsioon, mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus, hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm. Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla. Nutt imikul Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul: · hingamise hindamisel · reaktsioon ...
Olla või mitte olla see pole üldse küsimus Olla või mitte olla selles on küsimus või hoopiski selles pole üldse küsimus? On kahte sorti inimesi, ühed on need, kes mõtlevad oma tegude üle, mõtlevad selle üle, mida teised neist arvavad ja räägivad, nad käituvad teiste arvamuse põhjal, et endast head muljet jätta, samas üritades jääda enesekindlaks, mis enamikul juhtudel võrdub silmakirjalikkusega. Teist sorti inimesed, aga teevad seda, mis nad südames teavad, et on õige ja nad ei kõhkle hetkeksi oma valikutes. Hamlet kuulus kindla peale nende viimaste hulka. Võib-olla ta hinges siiski kahtles enda tegudes, vaid jättis endast teistele mulje kui tugevast ja kindlameelsest sangarist. Ta ju ometi ei saanud olla täiesti ideaalne mees, ka tema tegi vahel vigu ning ka tema mõistus jooksis vahepeal amokki. Kuid kas ikka jooksis? Ta ainult näitles seda, ka oma armastatu Ophelia ees mängis ta hullunut. See näitab t...
Salingeri "Kuristik rukkis" küsimused 12. klassile · Millele vihjab Caulfieldi nimi? ,,Holding caul" on embrüot kaitsev membraan, mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne, kui nad jõuavad ,,kuristikku langeda" (saada täiskasvanuks). · Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi? Üks osa temast tahtis sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas). · Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei? Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna. Holden otsib võimalusi elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat. Isoleeritus on üks tema kaitseviise- ta ei l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
