Elektrivool. Elektrivoolu suund Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui aines on vabu laengukandjaid ja neile mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vabad elektronid metallides; Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes; Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes. Tegelikeks laengukandjateks on enamasti elektronid, s.t negatiivse laenguga osakesed. Kuid voolu kokkuleppeliseks suunaks loetakse just positiivsete laengukandjate liikumise suunda. Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhid on ained, milles pole vabu laengukandjaid. Joonis 1 Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii...
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
AATOM CERN-Euroopa Tuumauuringute Keskus Aatomi ehitus AATOM (laenguta) Tuum + elektronkate - Prootonid p+ elektronid e- Neutronid n0 Et aatom on neutraalne, siis · Prootonite arv = elektronide arv p+ = e - Elektronkatte ehitus 1.kiht 2e 2.kiht 8e 3.kiht 18 e 4.kiht 32 e · Viimane kiht 8e Elektronskeemid · Elemendi sümbol Tuumalaeng · Püstkriips Elektronid kihtides · Na : +11 / 2) 8) 1) · Ca: +20 / 2) 8) 8) 2) tuumalaeng 1.k 2.k 3.k 4.k Planetaarne mudel Aatomiosakeste massid · Prooton 1 amü Elektron · Neutron 1amü 1/2000 amü TUUMALAENG · Tuumale annavad laengu prootonid · Tuumalaeng on positiivne · Tuumalaeng = järjenumber e. · aatomnumber KEEMILINE ELEMENT Keemiline element on kindla tuuma- ...
1.Kirjelda planetaarset aatomimudelit. Planetaarne aatomimudel sai alguase aatomituuma avastamiast. Sarnaneb pisitillukese Päiksesüsteemiga. Aatomituum ja tema ümber tiirlevad elektronid. Tuum positiivselt laetud, kuhu on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Tavaolekus on aatom laenguta , peab siis prootonite arv tuumas ja teda õmbritsevate elektronide arv olema võrdne. 2.Kirjelda tänapäevast aatomimudelit. Elektron saab aatomis vaid tuuma ümber tiirelda. Vastasel korral tõmbaksid kulonilised jõud ta tuuma. Kuna tuuma ümber elektron liigub kiirendusega, siis klassikalise elektrodünaamika seaduse kohaselt tekivad kiirendusega liikuvad elektronid elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagntkiirgus. Sellepärast peaks tuuma ümber tiirlevad elektronide orbiidi raadius pidevalt vähnema, elektroni tuumale lähemale ja lõpuks tuuma langema. 3.Sõnasta kaks Bohri postulaati. Bohri I postulaat- Aatom võib olla vaid kindlates olekuts, millest ...
tatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:22 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:30 Aega kulus 8 minutit 13 sekundit Hinne 20, maksimaalne: 20 (100%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Seadke kristallivõrede nimetused ja lühinimed vastavusse: Vastus 1 Tahkkesendatud kuupvõre K12 Vastus 2 Ruumkesendatud kuupvõre K8 Vastus 3 Kompaktne heksagonaalvõre ...
1. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem Elektronipaar ühel orbitaalil asuvad 2 elektroni, mis moodustavad ühe elektronpaari Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil Katioon positiivse laenguga elektron Elektronegatiivsus keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata Eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektron...
milline sisu on kvantfüüsikas mõistel orbitaal?- elektroni liikumistrajektoori ümber tuuma energia tasemele vastav seisulaine. mispoolest eristub luminesents teistest valgustekke ilminguist? luminesentsi valgustekke põhjuseks ei ole keha hõõgveli kuumutamine . milles seisneb laseri kui valgusallika eripära? laseris sunnitakse aatomeid sähvatama kooskõlastatult, koherentselt. Seeläbi on laseri kiirgusvihus valgus koherentne, monokromaatne ning suunatud kitsasse vihku. kus kasutatakse lasereid? meditsiin(silma operatsioonid), holograafia, laserprinterid, laserplaadid, laserplaadi mängijad. kas statsionaarsetel orbiitidel tiirlevad elektronid kiirgavad elektromagnetlaineid? mida uuriti Rutherfordi katses?- Ei kiirga, uuriti aatomi ehitust, ruumikasutust elektronide ja tuuma paiknemist. Kirjelda Bohri aatomimudelit.- aatomi planetaarmudel, mida on täiendatud Bohri postulaatidega: 1. Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel st...
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvo...
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud selles...
ELU KEEMIA Mõisted • Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. • Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Bioelementi...
Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elek...
15. Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel jäävad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele. Eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb. N:Ge, Si, Se, As, In, PbS 16. Ränikristallis on aineosakesed paigutatud kindla korra järgi. Ränikristallil on kindel sulamistemperatuur. 17. Kuna kõikide aatomite valentselekrtonid tiirlevad korraga ümber 2 tuuma, siis muudustub aatomite vaheline kovalentne side elektronpaaride kaudu. Teatud temperatuurini püsivad kõik valentselektronid oma radadel- vabu elektrone pole. Temperatuuri tõustes ei suuda elektronid oma trajektooril püsida ja saavad vabadeks elektronideks, elektri juhtideks. 18. Pooljuhi omajuhtivus- puhta pooljuhi elektrijuhtivus. Puhtas pooljuhis puuduvad normaaltingimustel vabad elektronid. 19. Lisandjuhtivus- võõraste aatomite poolt põhjustatud elektrijuhtivus. 20. 1)Doonorlisandil jääb elektrone üle(elektronjuhtimine, n-tüüpi pooljuht) 2)Akseptorlisandid on lisandid, m...
METALLID JA MITTEMETALLID Metallid Asukoht perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Enamik nüüdisajal tuntud 118 keemilisest elemendist on metallid. Perioodilisuse tabelis asuvad nad vasak- ja keskosas ( tabeli parempoolse osa täidavad mittemetallid). Kui vaadelda perioodilisust süsteemi rühmade kaupa, siis esimene, teine ja kolmas(va. Boor) peaalarühm(A- alarühm) koosnevad ainult metallidest. Kuna peaalarühma (A- alarühm) number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumala...
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõ...
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu...
1. Tsooniteooria järgi põhjendada, miks metallid on head soojusjuhid. Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asusta...
Elektrilaeng... *...füüsikaline suurus mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagentilises vastastikmõjus *...füüsikaline suurus mida saab mõõta *...on osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus Elektrilaenguid on ainult 2 liiki, sest looduses on ainult 2 sorti jõude: tõmbe- ja tõukejõude. Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses (elektroni ja prootoni vahel) e = +/- 1,6 * 10-19C Coulumb'i seadus - kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga k kaks 1C laengut 1m kaugusel vaakumis mõjutavad teineteist jõuga k - elektriline konstant q elektrilaeng r - laetud kehade vaheline kaugus juhid ained milles vabade laengukandjate arv on suur dielektrikud (isolaatorid) mittejuhid, väga vähe vabu laengukandjaid pooljuhid vahepealse elektrijuhtivusega ained, vabade laengukandjate arv on sõltuvuses temperatuurist, pealelangevast valgusest j...
Kordamisküsimused tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa....
Orgaaniline keemia II Kordamisküsimused I TK! 1 ) El ektronkihid a ato mi el e ktron katt e s ? El ektronkihtid e d e ja ota min e ala mikihtid e s s e , v õrdu b alakihtid e arv iga s el e ktronkihi s s ell e kihi j ärj e korranu m brig n. Iga alakihi tähi s e s a m ä r gitak s e k õi g e p e alt el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ). * s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a * palakiht: jär...
Aatomikooslused. Laserid. (Käämbre) 1. Kirjelda erinevaid sidemete tüüpe aatomite vahel. Too näiteid. Ioonside on molekul, mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Nt: NaCl korral läheb naatriumi elektron kloori väliskihti ja tekivad ioonid Na+ ja Cl-. Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised. 2. Iseloomusta metalli siseehitust. Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme e...
1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosne...
KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev: 11.10.2014 I rida 1. Kirjutage Iriidiumi aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele. Elektronvalem: Elektronvalem:1 s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 4p6 5s2 4d10 5p5 4f14 4g18 Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära ...
1.kuidas muunduvad aatomid kõrgemate energiatasemed, kui aatomid ühinevad kristalliks? Kristallides muunduvadatomite ioonide väliselektronide energiatasemed mitmede eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.mille poolest erinevad metalli pooljuhi ja dielektriku energiatsoon? Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asendunud. Dielektrikus on, aga kõrgeim hõivatud energiatsoon-valentsitsoon elektronidega täidetud.metallides saavad elektronid tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda.dielektrikus liikumisvabadus puudub,elektrivool ei pääse läbi///valentsitsooni täituvuse ja keelutsooni laiuse poolest. 3.selgita mõisted: keelutsoon, valentsitsoon, juhtivustsoon. Keelutsoon-vahemikku, kus elektronide laineomaduste tõttu ei saa nad omandada energiaid, mis jäävad pilusse deltaE täidetud ja tü...
Aatom Aatomiks (kreekakeelsest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist, samal ajal kui aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 1027 kg ja läbimõõt suurusjärgus 1010 m Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagu...
1. Ioonside - Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis neid koos hoiab. Näiteks NaCl-s Na on ära andnud oma välise elektroni Cl-le. Kovalentne ehk homeopolaarne side - Kummaltki ühinevalt aatomilt ühistatakse üks elektron vastasspinnidega elektronpaaridest. Näiteks H2 moodustamisel ühistatakse kummagi aatomi 2 elektroni. 2. Metalli aatomis on kõrgeimal hõivatud energiatasemel ainult üks elektron. Tõrjutusprintsiip lubab tsooni igale alatasemele asuda kahel vastassuunaliste spinnidega elektronil, seetõttu jääb kõrgeim hõivatud tsoon pooleni täidetuks. Selle tsooni elektronid moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi. 3. Kristallis olevate aatomite elektronkatete väliselektronide tasemed paisutab aaatomite elektriline vastastikõju laiadeks energiatsoonideks. Kehtima jääb energia miinimumprintsiip koos Pauli tõrjutusprintsiibiga. 4. Keelutsoon - Vahemik, milles elektronid ei saa omandada energiad nende laineomaduste...
Kontrolltöö 1 METALLID 1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi . · Metalne läige · Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi · Oma kindlad sto ja kto · juhivad soojust ja elektrivoolu · mittelahustuvad 2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ? · erinevad sto ja kto · erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid ) · erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , R...
Elektriõpetus Sõna ,,elekter" on üldmõiste- kõik elektrilised nähtused. Elektriõpetus jaguneb: 1.elektrostaatikaks- paigalseisvad laengud ja nende vahelised mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele. Klaas saab +laengu, riie laengu. Kehad võivad elektriseeruda väljade ja kiirguste mõjul. Nt. löögi tagajärjel, kokkupuutel teise laenguga, keemiliste reaktsioonide tulemusel Elektrostaatika põhiseadused. 1...
Elektrilaengud ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1. Hõõrutud keha omadus on see, et ta tõmbab enda poole teisi kehi. 2. Keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. 3. Elektriseeritud kehaks nim. Elektriliselt laetud ehk elektriliseeritud kehaks. 4. Kui laetud kehad puudutavad teist keha, võivad elektrilaengud kanduda edasi teistele kehadele. 5. 2.1. laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. 2.2 See, et elektrilaenguid on kahte liiki, järeldub sellest, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. 2.3 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.4. eriliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.5. eri liiki laenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. 2.6. elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 2.7. elekt...
Aatom ja aatomituum 1. Mis on mudel? Mudel on lähend tekelikusele 2. Kirjelda Rutherfordi aatimimudelit aatom koosneb elektrilaengut kandvast tuumast ja selle ümber liikuvatest elektronidest 3. Mille poolest erineb nüüdisaegne aatomimudel eelnevatest? Elektronid ei tiirle nagu planeedid ümber Päikese, vaid moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab või neelab elektronmagnetkiirgust, sealhulgas ka valgust 5. Mida nimetatakse elektroni põhiolekuks? Kõige madalama engergiaga olekut 6. mida nimetatakse elektroni ergastatud olekuks? olek kus elektronil on rohkem energiat kui põhiolekus 7. Millal aatom kiirgab va...
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1) Aatom on väike osake, mille hulgast kõik asjad maailmas koosnevad. Nimi on seetõttu, et see tuleb Kreeka keelest ning tähendab jagunematut, mis tähendab seda, et aatomit enam väiksemaks osaks jaotada ei saa. 2) Thomsoni aatomimudel - ruumlaeng võrdne ja vastasmärgiline elektroni omale. Bohri aatomimudel - elektronid ei kiirga, kuid tiirlevad Rutherfordi mudel - planetaarmudel 3) See, et elektronide hajumisnurk on seda suurem, mida väiksem on osakeste arv. Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata,...
Fotosüntees Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O ...
Glükoosi lagundamine Bio.edu.ee Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs. Glükolüüs koosneb mitmetest reaktsioonidest, mille tulemusena tekib ühest glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli (vasakpoolne joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli. Glükoosi lagundamise teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel koosne...
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal Aatomimudelid- uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. NT: Kerapilvemudel, kihimudel Mikroosakeste dualism- Osakesi väljutav seade (valgusallikas, elektronkahur, radioaktiivne preparaat) tekitab osakese leiulaine Mikromaailma täpsuspiirangud- Sundsiire toimub väga lühikese ajavahemiku t jooksul. Energia määramatus E on siis väga suur, piltlikult öeldes, sellesse mahub ära ka "allatõukeks" vajalik mõjutamisenergia. Tunneliefekt- mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. NT: Elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega barjääri Kvantarvud- süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. NT: spinni kvant on ½ Tõrjutusprintsiip ehk Pauli printsiip- kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus Energiatsoonid metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides- Pooltäidetud tsooni elektronid ongi liikumi...
Teemant: värvuseta; väga kõva; sulamistemperatuur3500C; ei juhi elektrit; juhib hästi soojust. Ehitus: teemantis on kõik süsinikuaatomid üksteisest võrdsel kaugusel. Süsinikuaatomid paiknevad tetraeedriliselt. Miks teemat elektrit ei juhi: sest puuduvad vabad elektronid (kõik süsiniku aatomid on seotud 4 ühekordse kovalentse sidemega) Kasutamine:kõvadust nõudvate töövahendite valmistamiseks; lihvimiseks; ehete valmistamiseks. Grafiit: hallikasmust; läbipaistmatu; katsudes tundub rasvane; väga pehme; sulamistemperatuur 3700C; juhib elektrivoolu; juhib soojust teemantist halvemini. Struktuur: on kihilise ehitusega; süsiniku aaromid –asuvad kihtides, paiknevad kihtides korrapäraste kuusnurkadena; kihtide vahel mõjuvad nõrgad molekulide vahelised jõud; grafiidis on vabad elektronid mis põhjustavad elektrijuhitavuse. Kasutamine: valmistatakase: elektroode, kontakte, metallise sulatustiigleid, pliiatsisüdamikke. Süsiniku allotroobid: allotr...
Lünktest AATOMI SISEEHITUS. KVANTFÜÜSIKA 1. Aatomi planetaarmudelis on planeetide osas elektronid, Päikese osas aatomi tuum. 2. Planetaarmudelis mõjuvaks kesktõmbejõuks on positiivse tuuma ja negatiivsete elektronide vahel olev elektrilised tõmbejõud 3. Laenguarv Z väljendab prootonite arvu tuumas 4. Aatomituum on 100000 korda väiksem aatomi läbimõõdust (anna suurusjärk) 5. Algse planetaarmudeli järgi ehitatud aatom ei oleks olnud püsiv 6. Aatomi energia võib muutuda ainult ergastamisel, kui kiiritada aatomeid valgusega; lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega ja ainet kuumutades. 7. Kui elektron langeb aatomis kõrgemalt energiatasemelt E k madamale, Em võib ta kiirata valguskvandi, mille valguse võnkesagedus on 1015 Hz. 8. Elektronvolt on seoseenergia mõõtühik 9. Aine elementaarosakeste laineloomust näitavad nende tekitatud interferentsi ja difrak...
FOTOELEKTRILINE EFEKT Laura Ong, Tambet Talv ja Markus Puusaar, Karl-Gustav Kello 1. Mida intensiivsem on valgus, kiiremini liiguvad elektronid ja nende arv suureneb. 2. Mida suurem vool, seda suurem intensiivsus ja vastupidi. Mida suuremaks muutub lainepikkus, seda hõredamaks jäävad elektronid ning nende liikumiskiirus muutub märgatavalt. UV valguse juures on elektronide liikumine kiire ning nende arv on suur. Kui minna spektrist punase värvuse suunas, seda hõredamaks jääb elektronide ning kiirus muutub aeglasemaks. 3. Fotoefekt sõltub materjalist, materjali vabade elektronide hulgast, sest mida rohkem on vabu elektrone seda lihtsam on neid ainest lahti lüüa. Tihedus, elektronide arv on erinev. 4. TABEL Elektronide kineetiline energia lainepikkusel ... Metall Fotoefekti Väljumistöö punapiir, J 500 nm ...
H 2O CO2 valgusenergia ADP NADP Pimedus- valgusstaadium staadium – Calvini ATP tsükkel NADPH2 varuained aminohapped lipiidid O2 sahhariidid Fotosünteesi valgusstaadium: Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide...
Elektromagnetvõnkumine el. välja, mag. välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtu...
1.1. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentside. 1.2. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, kovalentside elektronpaaride ühistamisel 1.3. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. 2.1. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.2. Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud. Seetõttu on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. 2.3. Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on kõrgeim hõivatud energiatsoon valentstsoon elektronidega täidetud. Liik...
J.J. Thomson Seoses katoodkiirte kõrvale kaldumisega magnet-ja elektriväljas, leidis Thomson , et negatiivselt laetud osakeste voog on vesiniku aatomist 1800 korda väiksem ning sellega pakkus välja hüpoteesi aatomi koostis olevatest elektronidest. Katoodkiired vooluallika negatiivne poolus. Kiired.... 1903.a esitaski Thomson mudeli, kus võib aatomit ette kujutada rosinasaiakesena. Kus siis positiivse laengu massis "ujuvad" neg. laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see piirduski, sest aatomimudel ei võimaldanud selgust tuua, et millest on tingitud aatomaarsete gaaside joonspektrid. See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda E.Rutherford Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks. Sellega seoses pakkuski ta välja planetaarse aatommudeli, ehk kus siis elektronide liikumisel ei ole ...
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivoolu olemasoluks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 3) Vabadele elektrikandjatele peab olema rakendatud elektriväli. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool saab tekkida metallides, vedelikes ja gaasides. Elektrivoolu ei saa tavatingimustes tekkida vaakumis, sest seal puuduvad laetud osakesed (osakesed puuduvad üldse). 3. Laengukandjad metallides, elektrolüütides ja gaasides. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed. ...
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs. Glükolüüs koosneb mitmetest reaktsioonidest, mille tulemusena tekib ühest glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli (vasakpoolne joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli. Glükoosi lagundamise teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel koo...
Fotoefekt 1 Mis on fotoefekt? Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fotoefekti avastas 1887 aastal Heinrich Hertz Elektroni avastas 1895 aastal Thompson. 2 Kuidas saab fotoefekt võimalikuks? Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektr...
Elektrivälja põhiomadus on mõjutada teisele kehale jõuga ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks Selleks, et leida välja tugevust mingis punktis tuleb asetada sinna proovilaeng q0 ning mõõta temale mõjuv jõud F. Def : Elektrivälja tugevuseks antud punktis nim sinna asetatud proovilaengule mõjuva jõu ning proovilaengu enda jagatist. Elektri välja tugevuse tähiseks on E. F Jõuf. Q 0 proovilaeng. Mõõtühikuteks on 1 V/m ja 1 1 N/C Elektri välja suund on positiivsest laengust eemale ja negatiivse laengu poole. Välja tugevus sõltub 1)laengust - mida tugevam laeng, seda suurem on elv tugevus 2)kaugusest - mida kaugemale laengust, seda nõrgemaks läheb el väli. Üldsiselt on el v tugevus on küllaltki suur suurus. E=k*q/r2. El välja jõujooned on mõttelised jooned mille puutuja siht ühtib el välja tugevuse suunaga antud punktis. Kui el väli satub dielektrikuse, siis ta nõrgeneb. Seda nõrgenemist väljendatakse mõistega dielektrilne läbitavus. Kui...
Kordamisküsimused TAHKISTE STRUKTUUR 12. klass 1. Kirjelda ioonsideme ja kovalentsideme teket molekulide moodustamisel aatommitest. Lk 55-56 Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Ioonside tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutunud korrapärasesse ruumvõresse? Lk 57 Difraktsiooni katsete abil. Sõltub difraktsiooni difagreeruvate lainete pikkusest kui ka võrekonstandist. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Lk 59 väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteka energiavöötmeteks e energiatsoonideks. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuse järgi? Lk 60 Dielektrikud, pooljuhid ja juhid 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid? Lk 60 META...
kaasaegse aatomimudeli kujunemine Joseph John Thomson avastas 1897. aastal katoodkiiri uurides elektroni. v=E:B v= osakeste kiirus, E= elektri tugevus ja B=magnetvälja tugevus. Kõik meie teadmised aatomitest on kaudsed ja täienevad iga uue katsega. Pilt tundmatust luuakse juba tuntu najal. Mudel on lähend tegelikkusele. Rutherfordi aatomimudel Aatomi keskel on väga väike positiivset laetud tuum läbimõõduga umbes 10 astmel -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad nii öelda elektronkatte. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Bohri kvanditud aatomimudel 1913. a. esitas Niels Bohr uue, kvanditud aatomimudeli. 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel, lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekut ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Valguse kiirgumine ...
Valgusõpetus Optika on tehnikaharu, mis uurib erinevaid valgusnähtusi. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetilised muutused kanduvad ruumis edasi ja ei vaja selleks keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub ele...
See on 1.KT materjal Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused. Perioodilisussüsteem. Keemia õpik kutsekoolile lk. 32, 34 Üldine keemia lk. 29...39 Aatom on üleväike aineosake O Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil ...
1. Mis on fotoeffekt? Fotoeffektiks nim. Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 2. Stoletovi katseseade. Kujutab endast klaasballooni, millest on õhk välja pumbatud. Balloonis on 2 elektroni ( anood, katood). Katoodile langeb valgus läbi kvarts aknakese. Elektronid liiguvad anoodi poole ja tekitavad vooluringis voolu, mille tugevust mõõdetakse milliapermeetriga. Pinget anoodi ja katoodi vahel saab mõõta. Osa valguse poolt väljalöödud elektrone jõuavad anoodile ka siis, kui pinge on null. 3. Fotoeffekti I seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti. Valguse poolt ühest sekundis väljalöödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega e. Heledusega. Stoletov muutis katoodile langeva valguse värvust, koos sellega sagedust. Sellest tingituna muutus tõkke pinge suurus. Mida suurem sagedus, seda suurem tõkkepinge. 4. Fotoeffekti II seadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
