Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale k...
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldata...
Definitsioonid Kaitsejuht PE-juht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest Puutepinge pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides Pingestatud osad - normaaltalitlusel pingestatuna ettenähtud juht või juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-ju...
Elektri-ja tuleohtus Elektriseadmete normaalses seisukorras töötamiseks tuleb neid hooldada. Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Nt ise võib paigaldada järgmisi asju: · lüliteid · pistikupesi · lambipesi · vahetada kaitsmeid Enne kõikide elektritööde alustamist lülitage vool välja!!! Tavaliselt on kõige suurema ohuga ruumid köök,vannituba,saun,garaaz ja tööruumid. Vannituba ja saun:Mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samal ajal kasutada ka vett(pesumasin,föön jne)Valgustid peavad olema kupliga. Köök:Liiga palju kodumasinaid korraga kasutades ei pruugi kodune elektrisüsteem pingele vastu pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad n...
1. Millist seadet nimetatakse välispaigaldiseks? · Välispaigaldis on väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldise osa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda näiteks sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega ül...
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); vi...
Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlm...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele.Üheaegseltööl kahes või enamas üksteisega seotud elektripaigaldises peavad nende elektripaigaldiste käidukorraldajad tegutsema koos. Juurdepääs paikadele,mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud,peavad olema piiratud.Iga t...
Tellija soovid Seaduse ja õigusaktidega ühte viimine Tehniline kontroll (nõuetekohane tunnistus), Seadusega määratud käidukorraldaja Esitatud teatis Teatisega kinnitatakse paigaldise valmisolekut Peale TJA andmekogust kontrollimist, Kuhu kuulub: Pingestab võrguettevõte elektripaigaldise Andmed paigaldise sisaldava ehitise kohta (Kui vastab nõuetele) Tehnilised näitajad ja omanik Kontrolli teinud ettevõte ...
Elektriohutus KT 1 rida 1.Pingelähedased tööd, üldnõuded Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) on töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. Pingelähedasi töid tuleks üldjuhul vältida ja teha neid ainult siis kui pinge väljalülitamine põhjustab suuri ebamugavusi. Tööd teostada ainult siis kui on välistatud pingestatud osade puudutamine. Töökoha piirid peavad olema täpselt määratletud ja tuleb ohutusnõudeid tarvitusele võtta. 2.Ehitus ja muud mitte elektritööd Mitte elerktritööd nagu näiteks ehitus, värvitööd, veatööd, tellingutel töötamine jne. Kui anda töö üle mitteelektritööd valdavatele inimestele näiteks ehitajatele, siis tuleks ennem kindlasks teha, et pingestatud osad oleksid kas siis pingetuks tehtud või isoleerkatete, kaitsekatete või muude ümbristega abil on ohutult töökohast era...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://mater...
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohum...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas...
Rikete kõrvaldamine 1.Edasilükkamatuid töid rikete kõrvaldamisel mis ohustavad või võivad ohustada elektrit, side ja telemehaanika ning soojusautomaatika seadmete normaalset tööd , tarbijate elektrivarustust või elektripaigaldist teenindav operatiiv personal teha töökäskloata kui need tööd on ameti või tööjuhendiga kohustuslikuks tehtud. 2.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus võib ühe poolse toitega 0,23-20kv liinidel ja 6-20kv ühe trafoga alajaamades töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevabatööd ilma kaitselahutamise ja maandamise teadet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija. Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamis tööjuhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetamist eemaldab töörühmajuhtija maandused , pingestab elektriseadmed ja teatab sellest lülitamis tööjuhtijale. 3.Kui rikke lokaliseerumisega...
Kirjuta koolinimi siia ELEKTER KODUS Uurimistöö 9. klass Juhendaja: Tartu 2009 Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis o...
Tallinna Polütehnikum Rikkekaitse Referaat Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2015 RIKKEKAITSE Rikkekaitse all moeldakse kaitset, millega hoitakse inimesi või koduloomi rikke tagajarjel pingestunud osi selliselt puudutamast, et puude võiks ohtlik olla. Rikkekaitse kohta on kasutatud ka nimetust kaudpuutekaitse. Rikkekaitse tagamist mõjutavad mitmed tegurid. Elektriseadmed on jagatud kaitseklassidesse, mille kasutusomadused olenevad seadmete ehitusest ja umbruse tingimustest. Seadmete ehitus sisaldab erinevate toitesusteemide erineva tasemega rikkekaitse lahendusi, millest osa on muutmata kujul kasutatavad rikkekaitsemeetoditena, osa aga nõuab kaitseseadmete kasutamist ja nende talitlustingimuste tagamist. Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Rikkekaitseks voib kasutada jargmisi meetodeid: toite automaatne valjalulitamine elektriline kaitseeraldus kaitseis...
SISUKORD 1Ettevõttest................................................................................................................ 2 1.1Üldinfo................................................................................................................ 2 1.2Ettevõtte missioon.............................................................................................. 2 1.3VKG visioon........................................................................................................ 2 1.4VKG väärtused.................................................................................................... 2 2Hetkeseis.................................................................................................................. 3 2.1Tegevusala.......................................................................................................... 3 2.2Tarbijad.............................................................
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, ...
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja mu...
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22 Vorm II P...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlust...
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed..............................................
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
