Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" eestlaseks" - 172 õppematerjali

thumbnail
1
odt

Alo Matiisen

aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur...

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eestlus

Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega ­ assimilatsioon ­ võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestl...

Eesti keel
117 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Klassikirjand teemal "Isamaatunde olemusjooni tänapäeval"

Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Alo Mattiisen

kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal...

Muusika
46 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jakob Hurt

Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andm...

Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Olla eestlane või maailmakodanik

Olla eestlane või maailmakodanik Elasime üle viiekümne aasta raudse eesriide taga ning nüüd, kui oleme saavutanud iseseisvuse on hea eestlane olla. Keegi ei taha loobuda oma etnilisest identiteedist, sest see annavab inimesele kindlust ja tuge, nii et iga tuulepuhang teda ümber ei saaks lükata. Kui otsustame olla maailmakodanik, kas peame siis oma indentiteedist lahti ütlema või saab ka kuidagi teistmoodi? Inimene, kes peab ennast maailmakodanikuks jätab mulje, et on avara silmavaatega, liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata. Maailmakodanikuks nimetame näiteks inimest, kel meeldib viibida teisel maal või järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kod...

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kokkuvõte 9. klassi kirjandusest

klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ­ ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul ­ Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul ­ lühike, anonüümse autoriga. Muistend ­ jaguneb tekke- ja seletus-, vägi...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...

Kirjandus
250 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kes on tõeline Eestlane?

Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest la...

Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti riik peaks 2010 Euro kasutusele võtma

aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega a...

Ühiskonnaõpetus
68 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle...

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Tallinna Vanalinn

aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tall...

Turism
35 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Carl-Robert Jakobson

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL KOKK 2 Carl Robert Jakobson Referaat Olustvere 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Carl Robert Jakobson võitlejana.................................................................................................4 Kurgja Talumuusem....................................................................................................................5 Rahvuslik liikumine....................................................................................................................6 Carl Robert Jakobsoni isamaakõnest "Võitlemised eesti vaimupõllul"......................................7 Sakala...

Eesti keel
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 ­ 180 000. territoorium...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Jalgsema küla ajalugu

Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
14
odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Ee...

Ajalugu
241 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rudolf Tobias - fakte Tobiase elust

mail 1873.a. sündis Käinas orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja, muusikaprofessor ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias. Pere lahkus Hiiumaalt 1885.a. kui Rudolf oli 12-aastane. Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse (Peterburi konservatooriumis), olid tema teeosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes k...

Muusikaajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keel kui ühendaja ja eraldaja - kirjand

Keel paneb ühe rahvuse end tundma ühtse ja tugevana, andes seejuures inimestele veendumust, et me kõik oleme üks. Just keel ongi see, mis teeb ühest rahvusest rahvuse, sest kui poleks keelt, poleks meil ka kultuuri ega ka traditsioone. Me oleks vaid ühes hallis massis ekslevad inimhinged. 141 aastat tagasi sai Eestimaa pinnal alguse traditsioon, mida eestlased tänu oma ühtekuuluvustundele on tänapäevani säilitanud. Ning see on laulupidu, mis on aastakümnete jooksul olnud üks olulisemaid eesti rahvuse kui ka keele kujundajaid. Enne I üldlaulupidu polnud olukord meie maal just eriti kiita. Emakeele oskus oli küllalti algelisel tasemel ning rahavas oli nõrk. Kuid ma arvan, et see on ka igati loogiline tänu eestlaste rängale ajaloole. Selja taga oli ligi 700 aastat Saksamaa võimu, 300 Ro...

Kirjandus
111 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise k...

Psühholoogia
77 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Friedrich Reinhold Kreutžwald .

( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...

Kirjandus
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun