TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Raamatupidamise eetika ja ajalugu Tallinn 2010 Erinevad ühiskonnad on teinud läbi erineva kiiruse ja erineva tulemusega arengu. Kui võrrelda kõrgemalt arenenud tehnoloogiaühiskondasid, siis nendes keskkondades võime rääkida väga paljudest erinevatest e-teenustest ja lahendustest, mis omakorda viitavad sellest, et järest rohkem automatiseeritakse protsesse ja andmed. Kõik, mis on traditsiooniliselt olnud paberkandjatel, kolib pilvedesse. Ka raamatupidamine erinevate süsteemide ja meetoditega on teinud läbi suure arengu. Ometigi võib areng olla erinev sõltudes ühiskonna vajadustest ja suundadest. Antud essee eesmärk on vaadelda raamatupidamise arengut ning kaardistada eetika olemus tänapäeva ühiskonnas. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Van...
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2014-2039 Kätte on jõudnud aasta 2040 ning on aeg vaadata tagasi jäätmekäitluse arengule alates 2014 aastast. Eestisse on alles jäänud üks tavajäätmeprügila, mis asub Kesk-Eestis. Eesti inimeste väärtushinnangud prügi sorteerimise ja tagastamise suhtes on muutnud paremuse poole. Kui veel 2014 aastal linnainimesed ei sorteerinud oma prügi, vaid panid kõik ühte prügikasti, siis 2020´ks aastaks olid pooled linna elanikud juba kaasa haaratud prügisorteerimisse ning uute taas,- ja korduvkasutusse võtmise ideedega. Tänaseks on tekkinud palju ettevõtteid prügi taas,-ja korduvkasutuseks. Maainimeste prügi sorteerimine on samuti suurenenud. Inimestele on hakatud alates 2017 aastast korraldama erinevaid loenguid komposteerimise teemadel, seega on ka rohkem inimesi seda väärtustama ja tegema hakanud. Prügikastimajandus on samuti muutunud. Kui varem sai ohtlikeid jäätmeid näiteks batarei...
1. Milline on tänane Eesti majanduspoliitiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Poliitiline keskkond - Eesti poliitiline olukord on valitsuste vahetumisest hoolimata olnud suhteliselt stabiilne ning välis- ja majanduspoliitika järjepidev. Poliitilises keskkonnas võetakse aeg- ajalt ette seadusemuudatusi, mis avaldavad märkimisväärset mõju ettevõtetele. Seaduste ja muude regulatsioonide muutumine puudub sageli just logistika valdkonna ettevõtteid. Üldiselt sobib meie majanduspoliitiline keskkond logistika valdkonnale hästi, kuna peaaegu kogu Euroopa on viisavaba ning logistiliselt ideaalne koht optimeerimiseks. Kuigi kõik ei ole koguaeg nii ilus. Kui tuua näiteks põllumajandussektori, siis suurim turg mõned aastad tagasi olid Venemaa, kuid praegune poliitiline olukord on viinud sinnani, et Venemaa turgu pole võimalik kasutada ja seetõttu on näiteks põllumajandus ettevõtted raskes seisus. Kuid logistika vald...
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Helena Ajaots EUROTOETUSTE VÄHENEMISE MÕJU EESTILE Essee õppeaines Majanduspoliitika Õppekava TABB Tallinn 2017 Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude vald...
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusva...
ESSEE Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. (tarkinvestor.ee) Minu osa Eesti tulevases majanduskasvus on väike, kuid ka väike asi teeb head. Kaudselt saan kaasa aidata majanduskasvule õppides. Ka teised peaksid samamoodi mõtlema. Haridustase suurendab ka tööviljakust, mis mõjutab majandusarengut. Kahjuks aga ei arva kõik nii nagu mina. Leidub palju inimesi, kellel pole võimalik ülikoolis õppida ning nad asuvad peale keskkooli kohe tööle. Need inimesed ei pruugi osata seda ala päris hästi, mis kahjustab töökvaliteeti. Seepärast on ülikoolis õppimine hea nii mulle kui ...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorra...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud Ülikool Xxxx Xxxx VÄLISMAJANDUSTEGEVUS Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: Prof. Xxxx Tallinn 2010 Millised on Teie arvates peamised majanduspoliitilised sammud, mida Eesti riik võiks teha, et muuta Eesti atraktiivsemaks otseste välisinvesteeringute tegemisel? Otseseid välisinvesteeringuid mõjutavad oluliselt sihtriigi majanduslik stabiilsus, maksupoliitika, tehnoloogiline areng ning tööjõu kättesaadavus. Tõenäoliselt võiks Eesti riik väisinvesteerinute suurendamise eesmärgil enam soodustada innovaatiliste ideede arengut. Innovatsioon on tänapäeval oluline märksõna turupositsiooni parandamisel. Eesti peaks end tegema atraktiivseks teiste riikide seas just uute ideedega välja tulemise kaudu. Riigi poolne tegevus peaks hõlmama ettevõtete toetamist läbi uurimus- ja arendustegevuse ning koolituse. Kui ettevõ...
Nikolai Karotamm Johannes Käbi Karl Vaino Aeg.Millal? 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 1978-1988 (EKP KK I se Liider J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi L.Breznev 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks parteitööle oli seal kuulek 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J....
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja klib...
Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Keskkond ja säästev areng Koostaja: Juhendaja 2011 Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja e...
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-...
Baltimaade ajalugu 1920-1941 1. Sisepoliitiline areng o Parlamentaarne demokraatia Põhiseadused , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922 o Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused. Mitmepartei süsteem. o Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3 erakonda. o Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone, kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastu...
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisv...
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimes...
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng............................
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKA...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Demokraatlik Eesti 1918-1934 1920. aastal loodi Eesti esimene põhiseadus- Valitsuse käes on peamine võim, valitsuse valib Riigikogu, nende tegemist juhtis Riigivanem. 1930. jõudis Eestini kriis, muudeti põhiseadust, et luua riigipea ametikoht. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue...
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
Eesti Vabariigi iseseisvumine Arvestuslik töö nr.2 Õpilase nimi .................................... klass.............................. 1. Esita omal valikul 3 iseseisvumise eeldust ja põhjenda oma valikut argumenteeritult. Eeldus 1: ...majanduslikud eeldused............................................................................................................................... Põhjendus:...seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maaperemeheks,algas tööstuse areng..................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... .............................................................................................
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse t...
1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914.a suutis iseseisvuse säilitada vaid etioopia+libeeria · Dramaati...
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade ...
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö...............................................................................................................
RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võim...
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
Tiina Tamm Pärnu tn. 7-8 Tallinn, 72712 [email protected] Pr Kelly Stokkeby AS Klick Eesti Mustamäe tee 44 4. oktoober 2012 10621, Tallinn AVALDUS Austatud Kelly Stokkeby 4. oktoobril 2012 lugesin CV Online portaalist Teie sisestatud töökuulutust, et otsite klienditeenindajat Klick kauplusesse Tallinna. Kuna Klick Eesti AS on tuntud eduka firmana, siis sooviksin kandideerida klienditeenindaja ametikohale. Minu senised töökogemused on olnud kõik klienditeenindaja valdkonnas. Olen valmis aktiivseks müügitööks ja hea suhtlemisoskusega. Oman keskharidust ning valdan suhtlustasandil inglise keelt. Olen tutvunud ...
Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõj...
Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik ta...
Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (E...
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
Narva linna areng Kokkuvõte Üldandmed Katastrikaardid Muutused Narva asula tekkis 2015 1936...2015 Narva linn asub Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on ...
Eesti on oma ajaloopoolest väga noor riik. Kui jätta välja esimene Eesti Vabariik, on meie ajalugu vaid 18 aastat, me oleme selle ajaga väga palju saavutanud. Oleme näidanud, et endine orjarahvas suudab iseseisvalt, ilma suuremate abita, enda riigi väga hästi toimima panna. Nüüd oleme me juba nii kogenud ja arenenud, et saame enda kogemusi jagada ka neile riikidele, kel seda vaja on, nagu näiteks Gruusia. Aga me ei saa jääda loorberitele puhkama. Kuigi me oleme arenenud kiiremini kui ükski teine endise NSV-liidu liikmesriik, on meil veel suur maa minna, et jõuda samale tasemele igas eluvaldkonnas Lääne-Euroopaga. Ennustamine on tänamatu amet, aga riigi tulevast positsiooni ja arengutaset on võimalik ette prognoosida. Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast? Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase keskm...
Globaliseerumine Eesis Kõige olulisemaks positiivseks sammuks Eesti riigi globaliseerumisprotsessis on kindlasti Euroopa Liiduga ühinemine, mis teenib ennekõike eesti rahva heaolu parandamise huve. EL-ga liitumine on Eesti jaoks olnud muidugi ühelt poolt vägagi paljutõotav võimalus. Liikmestaatuse omandamise järgselt on arutelu Euroopa lõimumise tähenduse, arengusuundade ning mõjude üle järjest tähtsustunud, kuna täieõiguslik liikmestaatus võimaldab meil endil kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt on majandusteaduse peateemaks kujunenud konvergents kui protsess, mille käigus eri majandussubjektide teatud näitajad ühtlustuvad või lähenevad. Konvergentsiprotsessist loodetakse eelkõige kasu saada just väikeriikidele nagu Eesti. Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid te...
Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid, mis teineteisega maailmamajanduse kont...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on s...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Laste kasvatamine Psühholoogia Katariina Reissaar 10.RL klass Rakvere 2011 SISUKORD Sissejuhatus Sünd ja imikuiga Kodu Imikuiga Kiindumus Lasteaed Piaget Sotsiaalne areng Kokkuvõte Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Inimese areng toimub kogu eluea. Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja omandatava koostoime tulemus. Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel. Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt. 1. SÜND JA IMIKUIGA Naise üsa on üsna hästi kaitstud koht. Hoolimata sellest võib raseduse ajal miski viltu minna ning sellel võivad olla lapsele püsivad mõjud. Lisaks loomulikule kaitsele on seda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
