Utria dessant Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919, kus Eesti Meredessantpataljoni ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva. Dessandi ettevalmistus Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid: Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka Pitkale. Tallinn kel...
D-päeva eelõhtul oli liitlasvägede juhte vallanud närviline murelikkus. Briti peaministrit Winston Churchilli painasid mälestused liitlaste 29 aasta tagusest katastroofilisest lüüasaamisest Gallipoli all. Britid ei aimanudki, et oma kodumaad kaitsvate türklaste vastupanu võib olla nii tugev. Tagajärg? Vetevood, mis kobrutasid liitlaste verest. Churchill soovis oma naisele head ööd sõnadega: "Kas mõistad, et selleks ajaks, kui sa hommikul üles ärkad, võib olla tapetud 12 000 meest?" Dwight Eisenhoweri taskus oli kiri juhuks, kui dessant peaks läbi kukkuma. Liitlasvägede ülemjuhataja oli valmis kogu süü enda peale võtma. Edukas maabumine Normandia rannikul pidi tema hinnangul maksma minema vähemalt 10 000 sõduri elu ning lööma haavatuna rivist välja 30 000. Kuid liitlasvägede juhid olid valmis veelgi rängemateks kaotusteks . Sõjaajaloo meeleheitlikumaid operatsioone Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleh...
Teise maailmasõja käik aastail 19421945 Kristina Rebane 2014 Murrang sõjas 19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest Nõukogude Liidu poolel langes lahingus, vangistati või jäi kaduma 1,5 miljonit sõdurit miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://ww...
Kunda vabadussõja ajal Kunda dessant 16. detsembril 1918. aastal. 15-nda detsembri õhtul paigutati mehed laevadele- suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlast...
Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas ...
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing ...
AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koore...
AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) ...
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pike...
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus...
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast....
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents 1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. sep...
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) ...
1.Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus,kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekita...
John Kennedy Elu enne presidendiks saamist Teenis mereväes. Kangelasteo tõttu sai ta leitnantiks. Oli ka demograat. Presidendiks saamine ja tegevus presidendina 35. president. 1960 aastal valiti presidendiks. Astus vastu Richard Nixonile. Noorim president läbi aegade. Tema valitsemise ajal toimus Kuuba raketikriis. Sigade lahe dessant, eesmärk oli kukutada Fidel Castro. John Kennedy mõrv Mõrvati Dallases. Tegu oli vandenõuga. Tunnistajad hukkusid. Kennedyte needus. John Kennedy ja vapp Tänan kuulamast!
KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäi...
01.09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise ri...
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal ...
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)...
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk...
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis I...
1. Täida lüngad Teine Maalimasõda algas 1939 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV mõjusfääri, suus sundis viimane Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõj...
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. ap...
Aastad 1939-1945 TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945) 1.II maailmasõja eeldused/põhjused · Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu. · It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941...
1. Teine maailmasõda algab 1. Septembril 1939, kui Saksamaa tungib Poolasse. 5. Oktoobril sõlmivad Saksamaa ja NSV Liit piiri- ja sõpruselepingu (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poole, NSV Liit sai Leedu). 29. Maist – 3. Juunini toimub Dunkerque’I operatsioon, mille käigus britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 7. Detsembril 1941 toimub Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, mistõttu astub USA sõtta. 2. 11. Märtsil 1941 volitas USA Kongress vastuvõetud Lend-Lease’i seadusega presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Sõ...
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus lii...
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tung...
JOHAN PITKA Elulugu 19. veebruar, 1872 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Jalgsemaa, Eesti Teine tase 1944 Kolmas tase Neljas tase Eesti Viies tase Pere kuues laps ning tal endal sündis kuus last Vend Ansomardi tuntud lastekirjanik elulugu Sisemaa poissKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Selikula vallakool Teine tase Tallinna Aleksandri Kolmas tase Neljas tase Gümnaasium Viies tase Madruseks saamine Käsmu Merekool Kuresaare merekool Abiellus Paldiski merekool Eesti vabadussõda Ta rajas Eesti sõjalaevastiku ning Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee sai juhiks. Teine tase Ta osales isiklikult ka Kolmas tase ...
Normandia meredessandi eel: petteoperatsioonid ja õhudessant Referaat Sisukord Sissejuhatus Teise maailmasõja üheks suurimaks pöördepunktiks oli Normandia dessant. Sellega avati Prantsusmaa rannikul teine rinne, mis võimaldas natsistliku Saksamaa väed purustada. Üldiselt mõistetakse D-Päeva all Inglismaalt Prantsusmaale saadetud meredessanti. Tegelikult oli aga suur osa meredessandi toimumisel ka D-Päevale eelnenud erinevatel petteoperatsioonidel ja ka enne meredessanti toimunud õhudessandil. Referaadi ülesandeks ongi heita rohkem valgust liitlaste korraldatud petteoperatsioonidele, mis võimaldasid meredessanti väiksemate kadudega korraldada; selgitada, mida täpsemalt tehti ning millised olid operatsioonide tulemused. Samuti on vaatluse all õhudessant Normandiasse just see sündmus avas otseselt teise rinde ning oli ettevalmistuseks meredessandile. 1. Petteoperatsioonid 1.1...
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi...
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
Pingelõdvendus-Lääne-Euroopa riikide ja NSV ja sotsialismimaade vaheliste suhete soojenemine tulemused/tagajärjed: NSV positsiooni paranemine, saavutas kõik eesmärgid kuid Lääs mitte, dissidentlus (teisitimõtlemine), koostöö paranemine pea igas sfääris SRP-1-leping USA ja Nli vahel, mille järgi strateegilist relvastust piirati, tuumarelvi ei toodetud, võidurelvastumist piirav dokument OSCE- euroopa julgeoleku-ja koostööorganisatsioon punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu ...
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua E...
Teine maailmasõda Euroopa 1938-1939 1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lää...
1933-45 F.D.Roosevelt DP ,,New Deal" (Uus Kurss) keinsism(Keynes) 1945-53 H.Truman DP ,,Fair Deal" (Õiglane Kurss), pidurdamiskontseptsioon, tuumapommid Jaapanile, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Korea sõda, ÜRO ja NATO loomine, Kommunistide võimuletulek Hiinas, Lääne-Berliini varustamine Berliini blokaadi ajal, makartism 1953-61 D.Eisenhower VP tagasitõrjumisdoktriin, kommunistide võimuletulek Kuubal 1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mus...
Kontrolltöö 1. Pane kirja I maailmasõja põhjused. · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Puudus mõjukas rahvusvaheline organisatsioon · Sõjaline mõtlemine oli olulisem, kui diplomaatia · Vastuolud suurriikide vahel (Prantsusmaa, Inglismaa- Saksamaa) 2. Milline sündmus said I maailmasõja ajendiks? Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06.1914. 3. Iseloomusta suurriikide sõjaplaane? Saksamaa- Prantsusmaa kiire purustamine, sõjakäik Venemaa vastu. Prantsusmaa- tugev kindlustuste vöönd piiril Saksamaa vastu, Elsass-Lotringi kaudu saksamaa ründamine. Venemaa- kaks võimalikku rünnaku suunda (Ida-Preisimaa või Austria-Ungari). 4. Mida tähendab positsioonisõda? Sõda kindlatel positsioonidel, kus kaevatakse kaevikud mitmetel liinidel ja lisaks pannakse kaitseks ka tõkked. 5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt?...
Üliriigid Ameerika Ühendriigid · Dwight Eisenhower- 1953-61 -Korea sõja lõpetamine- vaherahulepingut ei eksisteeri - Eisenhoweri doktriin- ameeriklaste lubadus kaitsta aasia rahvaid kommunismi ohu eest -1956.aasta kriisid-Ungari, Poola, Suessi kriis- ameeriklaste jõuline sekkumine -Kosmose võidujooksu algus Nli ja USA vahel · John F. Kennedy 1961-63 -vaja uut noort radiaalsemat lähenemist -Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused A...
Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1...
II ms lahingud, konverentsid, Eesti saatus 1. Pöördelised lahingud Midway lahing - Toimus 4 juuni - 7 juuni 1942. Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed. Stalingradi lahing- Toimus 23.08.1942-02.02.1943. Saksamaa proovis vallutada Stalingradi linna. Kõige räigem ja verisem sõda II ms ajal. Saksamaa sai lüüa. Kurski lahing - Toimus Kurskis 05.07-23.08.1943 Saksamaa ja NL vahel. Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944....
II maailmasõda KORDAMINE 1. Ajalised raamid: sõja algus ja lõpp sündmused Sõja algus: 01.09.1939 Sõja lõpp: 08.05.1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõuk...
Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Referaat 2009 Eesti soomusrongide sünnist, ehitusest ja otstarbekusest Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see t...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.0...
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952 kandideeris Kennedy Senatisse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
