Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks i...
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
1)Nimeta vere lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas to...
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli ...
Ettevalmistus bioloogia riigieksamiks. Abiks õppimisel, spikker, palju kasulikku infot.
RÄNDED Liis Lipp 12.b Powerpoint Templates Page 1 Ø Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Powerpoint Templates Page 2 Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene vabatahtlik või sunniviisiline orjakaubandus või küüditamine. Ø Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad nimetatakse emigrantideks ehk väljarändajateks. ...
Taime- ja loomarakud 1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel. 1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad. 3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeeti...
Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine MARTIN LEISSOO 9.A Kuulmishäired Eestis Meedikute andmetel on Eestis mõni suurem või väiksem kuulmispuue ligi 12% elanikkonnast (~157416 inimest). Samas oleme paljude kahjulike mõjurite olemuse suhtes lubamatult napilt teadlikud või pigem iseenese suhtes hoolimatud. Tervelt üks kolmandik Eesti elanikkonnast viibib enam-vähem pidevalt müra kahjustavas mõjusfääris, olgu see siis pärit tööstusest, transpordist või olmest. Kuulmishäirete tüübid Kurtus- võimetus tajuda väliseid helisid, mille aluseks on heli vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse piiriks loetakse 7080 dB-st vaiksema kõne kuulmise võimetust. Nürmus- vaegkuulmine. Sellega inimest nimetatakse nürmikuks. Nürmuse liike on kolm ning nendest raskeima puhul kuuleb nürmik vaid valju kõnet kõrva ääres. Tinnitus- tüütu ja kestev heli ühes või mõlemas kõrvas, mida ei põhjusta ükski väline heliallikas. Seetõttu nimet...
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veet...
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist ...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
Imetajate välisehitus 1. Kirjelda koera välimust. V. 1)Keha katavad karvad. 2)Jäsemed on suuntaud otse alla. 3)Saba. 5)Kael. 6)Kõrvalestad on helide püüdmiseks. 7)Silmi kaitseb silmalaug. 2. Millised on imetaja luustiku põhiosad? Mitu kaelalüli on enamikul imetajatel? V. Roided. 7 kaelalüli. 3. Võrdle imetajate ja roomajate jäsemete paigutust. V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele. 4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu ...
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
TEADUSLIK UURIMISMEETOD Koostas: Kristel Mäekask Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios elu logos teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus loomadest Mikrobioloogia teadus mikroorganismidest Bioloogia teadusharud Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Mükoloogia teadus seentest Ornitoloogia teadus lindudest Tsütoloogia, geneetika, biokeemia, ökoloogia, bakterioloogia, viroloogia, füsioloogia, anatoomia jt Teaduslik meetod Uurimisprotsess mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku meetodi põhietapid Probleemi püstitamine (uurimusküsimuse sõnastamine) Taustinformatsiooni kogumine Hüpoteesi sõnastamine Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selg...
Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed koonduvad kroosoomid tütarrakud replikatsiooni ekvatoriaaltasandile * Tekivad g...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise lo...
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütopl...
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
Pärilikkus - on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Keneetika - on teadushatu mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärandumine - on kineetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil (täistuumsed rakud- keharakud või meioosil (sugurakkude paljunemine) Geen - on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi Kromosoom - on pärilikkuse salvestaja geenide materjaalne kandja asuvad raku tuumas ja koosnevad DNA-st. Kroms. Jagunevad: Keharakkudeks (46) ja sugurakkudeks. (N 22+X) (M 22+X/Y). Lookus kromosoomide prrikond kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel mille poolt määratudtunnus organismil alati avaldub (tedretäpid, varanekiilakas). Retsetsiivne alleel mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel ( heledad juuksed, punapea, kurtus). *polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli (vererühmade määramisel)....
MÕISTED : Bioloogiline evolutsioon - Elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon - (Igavik), geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus, neid on kokku 3 : Ürgeoon, Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänuk...
Kordamine bioloogia kontrolltööks 4.aprill Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Suguelundite joonised! 2. Miks arenevad spermid väljaspool kõhuõõnt? kuna nad vajavad madalat temperatuuri ei tohi verega kokku puutuda 3. Nimeta kaks eritingimust, mis tagab spermide arengu organismis? madal temperatuur ei tohi verega kokkupuutuda 4. Millal algab ja lõpeb seemnerakude ja munarakude valmimine? Seemnerakud hakkavad valmima puberteedi eas, ei lõppe Munarakud hakkavad valmima puberteedi eas, lõpeb 4550 aastaselt 5. Kui kaua kestab seemneraku ja munaraku valmimine? Seemnerakud 2,5 kuud (80 päeva) Munarakud 2135 päeva, tavaliselt aga 28 päeva 6. Kaua püsib seemne-ja munarakk vi...
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte...
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseer...
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukes...
Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritava...
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise t...
BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS. MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST. BAKTERI...
KUST SAAVAD ORGANISMID ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA? SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOO...
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TR...
ANATOOMIA ORGANISMI EHITUSE UURIMINE. BIOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALTLUSTE REGULATSIOON. POPULATSIOON ÜHEL ASUSTUSALAL ELAVAD SAMA LIIKI ORGANISMID. PÄRILIKKUS ELUSLOODUSE ÜLDINE SEADUSPÄRASUS, MILLE KOHASELT JÄRGLASED SARNANEVAD EHITUSE JA TALITLUSE POOLEST VANEMATEGA. TEADUSLIK FAKT TEADMINE, MIS ON TEADUSLIKU MEETODI ABIL LEIDNUD KORDUVAT KINNITUST. TEADUSLIK H...
docstxt/126634400598178.txt
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
Vereringe lesanded: * Seob tervikuks kik organismi osad; * Kannab CO2 kudedest kopsudesse; * Kannab O2 kopsudest kopsudesse; * Kannab kehas laiali toitaineid,hapnikku,hormoone; * Kindlustab pideva ainevahetuse; * Osaleb jkainete eemaldamises; * htlustab keha temperatuuri. Veresooned -Veresooned on torujad elundid mida mda veri ringleb. -Veresooni on kolme philist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis...
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. ...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
Mõisted: Fundamentaalteadus, uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi rakendusteadus, teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. antibiootikum, on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. biotõrje, seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. feromoon, kloonimine, DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon, isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond meristeem, meristeempaljundus, taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. totipotentne, võib areneda mistah...
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini...
Miks on chnops-elemente kõige rohkem organismis? Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka...
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangi...
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloog...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
