$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 272 320 208 320 0 0 false 5.0 0.0 L 272 384 208 384 0 1 false 5.0 0.0 L 272 448 208 448 0 0 false 5.0 0.0 L 272 512 208 512 0 0 false 5.0 0.0 x 221 301 249 307 0 24 X1 x 221 367 249 373 0 24 X2 x 224 430 252 436 0 24 X3 x 223 496 251 502 0 24 X4 153 624 304 800 304 0 2 0.0 153 624 400 800 400 0 3 5.0 153 624 496 800 496 0 3 0.0 w 1152 400 1104 400 0 153 336 512 464 512 0 2 5.0 w 336 496 336 512 0 w 336 528 336 512 0 w 336 512 272 512 0 w 624 288 480 288 0 w 624 320 480 320 0 w 480 320 480 512 0 w 480 512 464 512 0 w 480 288 272 288 0 w 272 288 272 320 0 153 320 384 448 384 0 2 0.0 w 320 368 320 384 0 w 320 400 320 384 0 w 320 384 272 384 0 w 624 384 512 384 0 w 512 352 512 384 0 w 512 352 432 352 0 w 432 352 432 320 0 w 432 320 272 320 0 w 448 384 448 416 0 w 448 416 624 416 0 w 512 448 272 448 0 w 512 400 512 448 0 w 512 400 624 400 0 w 480 512 624 512 0 w 512 448 512 496 0 w 512 496 6...
Labor nr 3 Paralleelülekandega loendur mooduliga 9, -1 $ 3 0.000005 150 200 440 200 400 1 2 5 w 176 472 176 304 0 4.621633621589249 50 5 50 w 248 472 192 472 0 w 176 304 192 304 0 193 296 216 328 216 0 0 w 192 464 192 440 0 150 192 176 192 136 1 4 0 193 296 344 344 344 0 0 w 392 472 392 440 0 w 392 216 392 184 0 193 296 472 312 472 0 5 w 192 472 192 464 0 w 392 184 200 184 0 193 296 88 312 88 0 5 150 200 304 200 272 1 3 0 w 200 184 200 176 0 L 248 552 168 552 0 1 false w 392 344 392 312 0 w 176 304 176 176 0 50 w 208 304 208 312 0 w 208 312 224 312 0 w 248 552 248 472 0 w 192 472 176 472 0 w 224 312 392 312 0 w 224 312 224 176 0 w 248 464 264 ...
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 150 1560 48 1560 72 1 2 0 150 1592 40 1592 64 1 2 0 150 1560 112 1560 88 1 2 0 150 1592 120 1592 96 1 2 0 152 1624 80 1648 80 1 4 0 w 1624 72 1560 72 0 w 1592 64 1624 64 0 w 1624 88 1560 88 0 w 1624 96 1592 96 0 w 1624 216 1592 216 0 w 1624 208 1560 208 0 w 1592 184 1624 184 0 w 1624 192 1560 192 0 152 1624 200 1648 200 1 4 0 150 1592 240 1592 216 1 2 0 150 1560 232 1560 208 1 2 0 150 1592 160 1592 184 1 2 0 150 1560 168 1560 192 1 2 0 150 1560 288 1560 312 1 2 0 150 1592 280 1592 304 1 2 0 150 1560 352 1560 328 1 2 0 150 1592 360 1592 336 1 2 0 152 1624 320 1648 320 1 4 0 w 1624 312 1560 312 0 w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0 w 1624 432 1560 432 0 w 1592 424 1624 424 0 w 1624 448 1560 448 0 w 1624 456 1592 456 0 150 1360 536 13...
Arvutid I praktikum I NAND d-segment www.falstad.com/circuit TTU 2014 $ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 x 140 102 164 108 0 24 x1 x 140 216 164 222 0 24 x2 x 140 348 164 354 0 24 x3 x 134 491 158 497 0 24 x4 151 352 352 432 352 0 2 5.0 151 560 176 640 176 0 2 5.0 151 352 224 432 224 0 2 5.0 151 352 112 432 112 0 2 5.0 151 560 80 640 80 0 2 5.0 151 560 272 640 272 0 2 0.0 151 560 368 640 368 0 2 5.0 151 560 464 640 464 0 2 5.0 w 272 96 272 64 0 w 272 208 272 176 0 w 272 176 432 176 0 w 272 64 432 64 0 w 432 64 560 64 0 w 560 96 464 96 0 w 464 96 464 224 0 w 432 224 464 224 0 w 432 112 480 112 0 w 480 112 480 160 0 w 480 160 560 160 0 w 432 176 432 192 0 w 432 192 560 192 0 w 480 160 480 256 0 w 480 256...
OLED (Organic Light-Emitting Diodes) kuvar Üldist Orgaaniliste valgusdioodidega kuvarites kasutatakse enamasti klaasalust, kuid neid võib teha ka plastmassist või mõnest muust painduvast materjalist aluskilele nagu on tehtud firma Universal Display poolt välja töötatud Flexible OLED (FOLED) puhul. Ennustatakse, et seda liiki kuvariekraanid leiavad lähemas tulevikus laialdast kasutust mobiiltelefonide, pihuarvutite, digikaamerate jt. käsiseadmete juures. Esialgu on OLED-ekraanide puuduseks suhteliselt lühike tööiga (ca 1000 tundi), kuid juba lähemal ajal loodetakse saavutada 10000 tunni piir ja võimalikuks peetakse kuni 90000-tunnise tööea saavutamist. Tööpõhimõte ja ehitus OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised...
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus Andmete arvutamise koht kohal x ARVUTA sisestamine x1= y1= a= x2= y2= Nupu "ARVUTA" vajutamisel b= x3= y3= lahendatud võrrandi vastus: n= x4= y4= h= x5= y5= 2,6242658837 x6= y6= x7= y7= x8= y8= Gr x9= y9= x10= y10= x11= y11= 12 x12= y12= x13= y13= x14= ...
Andmete Funktsiooni väärtuse sisestus arvutamise koht. A= x1= B= x2= S= x3= L= x4= x5= x6= x7= x8= x9= x10= x11= x12= x13= x14= x15= x16= x17= x18= x19= x20= Funktsiooni väärtus Vastus: Arvuta kohal x. y1= y2= y3= y4= Graafik y5= y6= 12 y7= y8= 10 y9= y10= 8 y11= y12= 6 y13= y14= 4 y15= y16= 2 y17= y18= 0 y19= y20= fik
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
TÖÖRIISTAD JA ARVUTID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE KROBELIST PABERIT, MIDA KASUTATAKSE LIHVIMISEKS? 2. KUS KASUTATAKSE KÕBLASID? 3. MILLINE TÖÖRIIST AITAB SUL SIRGET JOONT TÕMMATA? 4. MILLISE NÄRILISE JÄRGI ON SAANUD NIME VAHEND, MILLEGA LIIGUTATAKSE NOOLT MÖÖDA ARVUTIEKSAANI? 5. KUIDAS NIMETATAKSE RIIKLIKU PROGRAMMI, MILLE EESMÄRGIKS OLI EESTI HARIDUSSÜSTEEMI KVALITEEDI PARANDAMINE INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMISE ABIL? KAS TIIGRIHÜPE, HIIRE POLKA VÕI TEOSAMMUD? 6. KUIDAS NIMETATAKSE VÄIKESEID PILTE ARVUTI TÖÖLAUAL? 7. MIS TÖÖRIISTA KASUTATAKSE NAELTE SEINA LÖÖMISEKS? 8. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? 9. KAS ESIMESED TÖÖRIISTAD TEHTI TERASEST? 10. MILLINE NEIST ON TÖÖRIIST VIIL, VARU VÕI VARVAS? TÖÖRIISATAD JA ARVUTID ...
docstxt/133599042936378.txt
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 160 48 160 16 0 0 false 5 0 153 176 64 240 64 0 2 5 w 176 80 160 80 0 w 176 48 160 48 0 w 160 48 160 80 0 w 256 48 256 80 0 w 272 48 256 48 0 w 272 80 256 80 0 153 272 64 336 64 0 2 5 L 256 48 256 16 0 0 false 5 0 w 352 48 352 80 0 w 368 48 352 48 0 w 368 80 352 80 0 153 368 64 432 64 0 2 5 L 352 48 352 16 0 0 false 5 0 w 448 48 448 80 0 w 464 48 448 48 0 w 464 80 448 80 0 153 464 64 528 64 0 2 0 L 448 48 448 16 0 1 false 5 0 153 560 144 656 144 0 4 5 153 560 240 656 240 0 4 0 153 560 336 656 336 0 4 0 153 560 432 656 432 0 4 0 w 560 112 160 112 0 w 560 128 256 128 0 w 560 160 352 160 0 w 560 176 528 176 0 w 560 208 160 208 0 w 560 224 336 224 0 w 560 256 352 256 0 w 560 304 240 304 0 w 560 320 256 320 0 w 240 64 240 304 0 w 256 80 256 320 0 w 256 80 256 128 0 w 560 352 432 352 0 w 560 368 528 368 0 w 560 400 240 400 0 w 560 448 352 448 0 w 560 464 544 464 0 w 160 80 160 112 0 w 160 112 160 208 0...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Reigo Tooming Aap-13 Töökeskkonnaohutuse eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele........................................... 3 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused.............................................. 4 Kokkuvõte....................................................................
Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugiki...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti õppesuund Arvutid ja arvutivõrgud Diana Lõhmus AV-11 2,4 GHz WIFI Juhendaja: Kaido Kivioja Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. 2,4GHz WIFI 4 2. Teised sagedused 5 3. Eelised 6 4. Puudused 6 5. Tulevik 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjalid ...
Arvutitest ja programmeerimisest · Riistvara: o loogikaelemendid, kahendsüsteem, 16-süsteem, 8-süsteem, teisendused, ... o protsessor (CPU) - juhtseade (CU), aritmeetikaseade (ALU), registrid, taimer, ... o põhimälu - muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), ülekirjutatav püsimälu, ... o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... ...
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von ...
Tarkvarapiraatlus Referaat Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on juba üsnagi võimatu hakkama saada kaasaegse tehnoloogiata. Üks enam vajaminevatest abivahenditest on arvuti. See on leidnud tee pea igasse kodusse, firmasse, kooli ja mujalegi. Arvuti aitab ära teha palju tööd aidates kokku hoida väga palju väärtuslikku aega. Kuid ka kõige hea kõrval leidub ka negatiivseid külgi. Üks suurimaid probleeme arvutitööstuses on tarkvarapiraatlus. Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte ü...
Analüüsib tehisintellekti arengut ja ksautusi tänapäevases maailmas. Alates ajast, kui loodi esimesed arvutid ja robotid on inimesed fantaseerinud täieliku tehisintellekti loomisest. Sama palju on ka spekuleeritud erinevate tsenaariumite üle, kus arvutid saavutavad iseseisvalt või inimese abil täieliku teadvuse ja autonoomsuse, ning otsustavad maailma vallutada. Kui tõenäoline on aga selline tsenaarium ja kas tehisintellekti arendus võib maailmale tuua rohkem kahju kui kasu?
docstxt/133595425536378.txt
docstxt/133063223859299.txt
Computers - indispensable part of our life Computers have become a major part of our lives today. We use them for tests, entertainment, organization, studying, etc. They are a vital essential in the world we live in. Without them the world would fall apart. It is impossible to imagine how people functioned in the old days when computers did not exist. Computers have become almost as smart as us. We use our computers daily. After a long day in school, we usually turn on our computers and use them for learning and studies. Computers provide a big variety of information which is available for us to search. And all the information is gathered in Internet. Internet is everyone's door to the world and to the vast knowledge of everything. Computers have significant advantages over people in a few select areas. They can store huge amounts of information that they will never forget, they can organize and retrieve that information ver...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, ...
Väldi liigset üldistamist: Enamik ei kujuta elu ilma arvutita ette. Kas võib kindel olla, et ei kujuta? Suurem osa maailma rahvastikust kasvas ju üles ajal, mil arvuti oli luksuskaup. Veendu, et kirjutatu oleks loogiline: Kas võib öelda, et arvuti on ajaraiskaja? Ma arvan, et see väide on vale. Kas küsimus on väide? Parem sõnastus oleks: "Ma arvan, et sedasi väita oleks vale." Ühtekuuluvad mõtted kirjuta ühte lõiku. Veendu, et kõigil ühte lõiku kirjutatud mõtetel oleks kitsam ühisosa kui ainult kirjandi pealkiri. Näiteks "põhjused", "tagajärjed", "mõjutegurid" vms. Eraldiseisev mõte arenda uueks lõiguks. Too näiteid: Arvuti on abiks ka tööalaselt, kuna teeb töö lihtsamaks ja mugavamaks. See väide pole vale ja tundub, et oleks ka põhjendatud (lihtsam ja mugavam). Kuid tegelikult tuleks siiski lahti seletada, kuidas see töö lihtsamaks ja mugavamaks teeb. Väldi sõnakorduseid: Nad arvavad, et nad ...
Leiutised meil ja mujal Leiutised minevikus Paberivalmistamise kunsti esimesed kirjalikud tõendid viivad meid 105. aasta Hiinasse. Leiutised minevikus 1876. aastal , Alexander Graham Bell leiutas esimesena telefoni. Tema leiutis Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell ( 3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Leiutised tänapäeval Tänapäeva leiutisi on palju. Jaapanis alati uued leiutised . Tänapäeval N : autod , arvutid , kosmoses tehnika, lennukid , vms leiutised Eestis Min...
Virtuaalmaailma võlu ja valu Viimasel ajal räägitakse aina rohkem arvutitest ja internetist ning sellest kas need tulevad meile kasuks või mitte. Ma arvan, et arvutid ise ei ole süüdi ja kogu kahju saab vältida. Arvutid on inimkonnale väga kasulikuks ja tänapäeval lause vajalikuks osutunud. Peaaegu kõik igapäevased tegemised käivad läbi nende. Internetis saab tuttavatega kiiresti suhelda, saab lugeda uudiseid üle kogu maailma ja enda meelt lahutada videode ja mängudega. Tänapäeval on aina suurem probleem interneti kaudu küberkiusamine, näiteks hiljuti tegi üks tüdruk enesetapu kuna teda kiusati ask.fm-is. Lapsevanemad, kelle lapsed on läbi selle kannatanud süüdistavad seda lehte ja internetti ennast, kuid tegelikult on süüdi inimesed kes seda tegid. Mina kasutan arvutit suhtlemiseks, mängimiseks ja õppimiseks. Kuid see pole kõik mida ma saaksin teha. Võib ka uudiseid luge...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 184 1280 16 1328 16 0 184 1280 208 1312 208 0 184 1088 336 1104 336 0 184 1088 544 1120 544 0 w 976 736 1152 736 0 w 1152 736 1152 704 0 w 976 768 1184 768 0 w 1184 768 1184 704 0 w 1152 736 1232 736 0 w 1232 736 1232 528 0 w 1232 528 1232 512 0 w 1232 512 1152 512 0 w 1152 512 1152 496 0 w 1184 496 1248 496 0 w 1248 496 1248 768 0 w 1184 768 1248 768 0 w 1232 176 1344 176 0 w 1376 176 1424 176 0 w 1248 496 1424 496 0 L 976 736 944 736 0 0 false 5.0 0.0 L 976 768 944 768 0 0 false 5.0 0.0 M 1408 576 1456 576 0 2.5 M 1408 608 1456 608 0 2.5 M 1408 640 1456 640 0 2.5 M 1408 672 1456 672 0 2.5 w 1408 16 1440 16 0 w 1440 16 1440 512 0 w 1440 512 1392 512 0 w 1392 512 1392 576 0 w 1392 576 1408 576 0 w 1408 208 1408 480 0 w 1408 480 1376 480 0 w 1376 480 1376 608 0 w 1376 608 1408 608 0 w 1216 336 1216 480 0 w 1216 480 1360 480 0 w 1360 480 1360 640 0 w 1360 640 1408 640 0 w 1216 544 1344 544 0 w 1344 5...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond BÜROOMAAILMA KÜLASTUS Aruanne Koolipoolne juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2012 Büroomaailma külastus AS Infotark, mida inimesed teavad nime all Büroomaailm loodi 1992. aasta oktoobris. Asutajateks olid Soome firma Hämeen Konttoritekniikka Oy ja Eesti poolelt seitse eraisikut. Firma haldab Eestis kaupluste ketti BÜROOMAAILM, millesse kuuluvad kolm kauplust Tallinnas, kauplused Tartus, Narvas, Jõhvis, Pärnus ja Valgas ning Interneti- pood. Kauplust, mida otsustasin külastada asub Peterburi tee 92a, mis on suurim esindus Tallinnas. Kauplus on ehitatud läbi kahe korruse, 3 000 ruutmeetril on väljas Eesti suurim valik kooli- ja kontorikaupu, arvuteid, printereid, koosolekutehnikat, büroomööblit, sisustus- ja kunstikaupu jpm. Väga meeldiv oli üllatus, kui avastasin ,et k...
docstxt/127065420414363.txt
docstxt/127065387414363.txt
docstxt/13046154773088.txt
School should provide computers for students to use for all their school subjects Nowadays we are moving into a IT era. This is an inevitable because everything is becoming computerized. Students use computers to make homework. I strongly believe that schools should have computers but there is no need for all the subjects. Firstly, sitting a long time in front of the computer screen is unhealthy. Students' eyes will be dry and they may have headache. It can also have a negative effect on students' moods. In addition, computer labs' maintenance is expensive. One which can be need to writing and using Internet only, costs not much, but if we need to buy about twenty computers for one class - it is huge amount. Only schools that have a lot of money can afford more machines. On the other hand,notebook can be useful and it doesn't damage your senses and health, but living in 21st century means using computers a lot. Moreover, a computer ...
Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrgu...
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbau...
Arvutisõltuvus Eesmärk Antud referaadi eesmärgiks on selgitada mis on arvutisõltuvus, kuidas see tekib ja avaldub. Referaadi lugeja saab loodetavasti selle võrra targemaks ja oskab tähele panna kui ise, või teised arvuti kasutamisega liiale lähevad. Arvutisõltuvus ja selle nähud Arvutisõltuvus on sarnane kõigi teiste sõltuvustega (narkootikumid, hasartmängud, alkoholism jne). Seda kinnitavad ka järgmised punktid: · Arvutisõltuvus avaldub siis kui inimesel on reaalses elus probleeme. · Sõltuvuse tekkeks on vajalik eelsoodumus (isikuomadustest tulenevad, näiteks vähene stressitaluvus või igasugused psühhosotsiaalsed probleemid madal enesehinnang, süütunne, ärevus, depressioon, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused, vähesed sotsiaalsed kontaktid vms). · Avaldub kergemini neil, kellel on eelnevalt juba olnud probleeme mõne muu sõ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Arvutite ajalugu Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: --------------------- Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvutite mõiste ja olemus.......................................................................................................4 2. Tänapäeva arvutite eelkäijad...................................................................................................4 2.1 Abakus..............................................................................................................................4 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine....................................................................................5...
docstxt/13046153173088.txt
Virtuaalmaailmad võtavad võimust? Pidevalt võib kuulda kurtmist selle üle, kuidas kogu ühiskond on sõltuvuses arvutitest. Reaalsele maailmale pööratakse üha vähem tähelepanu: lihtne ja kiire viis eemalduda rutiinsest argipäevast on liituda mõne virtuaalmaailmaga, samuti toimub just seal väga kiire ning põhiline infolevik. Seetõttu on inimesed aga kaugenenud oma lähikondlastest ning reaalne suhtlemine on jäänud soiku. Kas tuleviku inimesest on järele jäänud vaid tühi kest, kes puhkeb elule alles kompuutri taga? Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilis...
docstxt/13050358253088.txt
docstxt/133599139736378.txt
docstxt/133656757994735.txt
Arvutite areng 1980 - 2009 Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitu...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nen...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A13 Jürgen Ulla Virtualboxi kasutusjuhend Referaat Juhendaja: Valdo Nõlvak Uuemõisa 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on vabalt kättesaadav avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source Software). VirtualBox lubab Sul en...
Tallinna Reaalkool Arvutite areng läbi aegade Informaatika referaat Koostas: Lauri Välja Juhendaja: Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Arvutite ajalugu.........................................................................................................................4 Küsitluse analüüs.......................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud materjal.....................................................................................................................9 Sissejuh...
Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid.....................
ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaani...
1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat e...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 09 Taavi Metsvahi PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: A. Sillak Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 UUEMÕISA 2010 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Labor 4..........................................................................................................................3 1.Töövahendid........................................................................................................... 3 2.Tunni sisu.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
