Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" armee" - 501 õppematerjali

armee - eestlased läksid vaba tahtllikult sinna 18. Mis riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? nimeta 5 Itaalia,Jaapan,Soome,Ungari;Slovakkia 19. Mis olid NSVL liitlased II maailmasõjas?Inglismaa,USA 21. Kes olid liitlaste riigijuhtideks II ms ajal?Stalin;Ruusvelt;Churchill 22. Mis nime kandis Saksamaa Vene vastane sõjaplaan? kirjelda seda.
thumbnail
24
docx

Eesti vabadussõja ülevaade

november 1918 .a.algas Eesti Vabadussõda.Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakuid Narvale edukalt tagasi,kuid kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma,siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema .Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osak...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude ok...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks võitlesid Eesti mehed teise maailmasõjas?

Eesti pidi hakkama saama kord Saksa, siis jälle Vene okupatsiooniga. Eestlased sõdisid Vene, Saksa ja Soome relvajõududes. Suur osa eestlasi võitles Punaarmees, kuhu nad sattusid Vene okupatsiooni pärast. Okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941.aastal moodustati hävituspataljon, kelle ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. Sõja algperioodil eelistas saksa väejuhatus kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid järk- järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksa...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas?

Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
48
pptx

Teine maailmasõda

Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.  2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti Ilmasõjas

Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees : üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Teise maailmasõja algus

ARUTLUS 1) Miks ei suudetud ära hoida uue maailmasõja puhkemist? Sest seda soosivaid faktoreid ja eeldusi oli väga palju - 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele,...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
16
doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pika...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Külm sõda

3. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? - Eesmärgiks olid toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. - 1941. aasta sügiseks oli Saksa armee vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? - Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias - 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit. - Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

eestlaste valikud Teises maailmasõjas

september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi o...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
22
docx

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL

klassi õpilase LAURA KARU referaat HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL Laekvere 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 2. EELLUGU……………………………………………………………………………..4 3. OSAPOOLED………………………………………………………………………….5 3.1 Punaarmee…………………………………………………………………………5 3.2 Süd…………………………………………………………………………………5 3.2.1 Operatsioon Blau............................................................................................6 4. SÕJAKÄIK…………………………………………………………………………….7 4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7 4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7 4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla…………………...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

20. sajand

Millised olid suurimad 20. sajandi alguse maailma vaevanud probleemid?  20. sajandi algusele oli iseloomulik vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada.  Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 2. Milliseid edusamme tegi maailm 20. sajandi algul?  Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid.  Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ja rindele paisata.  Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkas kujundama New Yorki palet.  Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega.  Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid.  Pandi algus geneetikale.  Aatomi ehituse sel...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väikseimaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tö...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Saksa-Prantsuse sõda

a. Prantsusmaaga peetud sõda, oli põhjustatud Napoleon III püüdest takistada Preisimaa ümber koondunud Saksa riike Lääne-Euroopas esivõimu saavutamast. Napoleoni poolt Austriaga ja Itaaliaga peetud läbirääkimised preisivaenuliku liidu sõlmimiseks ei olnud veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna- Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i,...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestlased 2. maailmasõja ajal

maailmasõja ajal Eesti Vabariik kaotas iseseisvuse pärast seda, kui sõlmiti MRP Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel. Sellega algas ka teine maailmasõda. Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel NSVL-ile kallale. Selle käigus okupeeris Natsi-Saksamaa muude alade hulgas ka Eesti. 1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise. Valikuvõimalusteks oli metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude Okupatsiooni eest ära Läände. Inimesed sattusid Punaarmeesse väga erinevatel põhjus...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
docx

I MAAILMASÕDA

Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama.  Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 seadis eesmärgiks vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealt kaudu ründavad. Sõjaplaan ise nägi ette lõunapool asuvate Lotringi ja Elassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale....

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

a pidasid Eesti poliitikud Petrogradis läbirääkimisi Lääne diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.)  Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust.  Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis.  1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia.  Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama.  1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks.  1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel.  Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid.  30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler.  Euroopas levis kiiresti fašism.  Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajaloo referaat esimene maailmasõda

Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus  Sissejuhatus  Sõja põhjused  Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik  Tagajärjed/ tulemused  Kokkuvõte  Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti II maailmasõjas ja kordamisküsimused

) Eellugu – maailm uue sõja lävel II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu. Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Üldine ajalugu 17. - 18. sajand

- 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõ...

Ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun