TEST 6 võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 1. < 16 HZ infaheli 2. > 20 000 Hz ultraheli 3. 16 ... 20 000 Hz heli 2. Kuidas helisid liigitatakse? 1. Mitme harmoonilise laine summa kõla 2. Harmooniline laine toon 3. Paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? 1. tahke keha rist ja pikilaine 2. Vedelik ainult piki 3. Gaas ainult piki 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus 1. Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 2. Ajaühikus sooritatud võngete arv (võnke)sagedus 3. Võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist võnkeamplituud 4. Aeg,mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge võnkeperiood 5. Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hälve 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku...
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja ülemine...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8;...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Integreerimislüli nimetatakse ka astaatiliseks lüliks ning I-lüliks. Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse määrab hüppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislüli (kirjeldatav IT1-lüliga) on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefu...
Sisukord Sisukord..............................................................................................2 Sissejuhatus.........................................................................................3 Võnkliikumine.......................................................................................4 Pendli võnkumine..................................................................................5 Võnkumise sumbumise katse........................................................5 Võnkesüsteem......................................................................................6 Matemaatiline pendel.............................................................................6 Impulsimomendi jäävuse seadus...........................................................................7 Foucault pendel...........................................................
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika õppetool Õppeaine Side (IRT3930) Laboratoorse töö "Analoogtelefoniühendus" ARUANNE Täitjad : Anneli Kaldamäe Triin Hommuk Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid T...
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkuren...
Päike 1. Andmed- näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine ...
Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete ...
Elektromagnetlained looduses ja tehnikas OliverLepp Martin Raud Elektromagnetlainete tekitamine Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb seega kasutada avatud võnkeringi Võnkering Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega L ja Mahtuvusega C. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektrom...
Kordamine kontrolltööks: võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd? Tea mõõtühikut ja arvutusvalemit. Mis tingimustel füüsikas mehaanilist tööd ei tehta, kuigi protsessis toimub energia muundumine? Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J) Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada. Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Sõltub kehaosade või kehade vastastikusest asendist. E p=mgh Mil...
Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt. Joonis 5ja 6) Nurga väärtus on umbes 60o, sellest võib järeldada, et süda paikneb normaalses asendis. Töö tulem ...
Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud .10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koor...
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt aja...
Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha pote...
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Gravitatsiooniseadus Tuiklemine Keele võnkumised Bernoulli võrrand Baromeetriline valem Jõud, millega kaks keha tõmbuvad, on võrdeline Samasihiliste liidetavate võnkumiste sagedus 2l Ideaalne vedelik – puudub sisehõõrdumine. Atmosfäärirõhk mingil kõrgusel h on tingitud nende kehade massidega ning pöördvõrdeline erineb vähe(<<). Pulsseeriva amplituudiga l n n seal asuvate gaasikihtide kaalust. Tähistame ...
Gobi kõrbe iseloomustus Lühireferaat 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos ja katab Lõuna-Mongooliat ning Kesk-Hiinat (joonis 1.1.) 2. Kõrbe suurus, ulatus Gobi kõrbe pindala on ligi 1 300 000 km2 ja on seega suuruselt maailma neljas kõrb. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni, idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani 1.1. Gobi kõrbe asukoht mäestikuni. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi kõrbe näol on tegu külma, sisemaa kõrbega. Temperatuuri amplituud on -40oC talvel (joonis 3.1.) kuni +50 oC suvel. Põhjuseks on kõrbe kaugus ekvaatorist, kõrgus merevee tasemest (ligi 900 meetrit) ning külmad ...
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on kahe põhikliimavöötme parasvöötme ja troopilise vöötme üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid. Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad. Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass. Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päik...
Arvestuskontrolltöö Vastused 1. Mis on terminite automaatjuhtimine ja automaatkontroll peamine erinevus? Mõiste „automaatjuhtimine" koosneb kahest sõnast: automaat ja juhtimine. Kreekapärane sõna automatos tähendab eesti keeles isetoimivat. Tehnikas mõeldakse automaadi all mingit seadet, masinat või tehnoloogilist protsessi. Mingi objekti juhtimine on selle mõjutamine soovitud lõpptulemuse saavutamiseks. Automaatjuhtimine on selline juhtimine mis toimub ilma inimese vahetu sekkumiseta. Juhtimine toimub täielikult tehniliste vahendite abi. Automaatset kontrolli teostatakse automaatse kontrolli seadmete ja kontrolli süsteemide abil. Automaatse kontrolli seadmete abil kontrollitakse objekti üksikud parameetreid. Automaatse kontrolli süsteem kontrollib suurt hulka parameetreid ja teostab objekti seisundile kvalitatiivse hinnangu andmiseks suuremahulist info töötlemist. 2. Mis on suletud e. tagasisidestatud automaatikasüsteemi eelised? S...
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds ...
FÜÜSIKA I põhimõisted Kohavektor on koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektor G G G G r = xi + yj + zk , kus ( x, y, z ) on punkti koordinaadid. Nihe on vektor, mis ühendab G G G punktmassi kahte asukohta suunaga ajaliselt hilisemasse asukohta r = r (t ) - r (t + t ) . G G Kiirus v ja kiirendus a on punktmassi (punkti) liikumist iseloomustavd füüsikalised G G dr suurused. Kiirus on punkti kohavektori tuletis aja järgi v = . Kiiruse projektsioonid dt dx dy dz ja moodul v = v...
1. Kinemaatika põhimõisteid (käsitleb liikumist ja liikumisoleku muutusi ilma nende muutuste põhjusi lahkamata.) Punktmass - idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand ⃗r =⃗r (t) . Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. keha asukoht- Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed ) nihkevektor- ∆ r⃗ , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor ( ⃗r ) määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui ⃗r =⃗r (t) on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis ...
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreedit...
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes art...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB41, kell 10 TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. 2. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ . TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutam...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1. Integreerimislüli 1 1 voimendus1 Sisendiks kasutada konstantset signaali. s Variandid Constant Transfer F...
Tallinna Tehnikaülikool Raadio- ja sidetehnika instituut Aines IRO0020 Raadiosageduslik skeemitehnika Laboratoorse töö nr. 1 Transistorvõimendi modelleerimine arvutil Aruanne Koostajad: 2012 Töö eesmärk: Tutvumine praktikas kasutatava transistorvõimendusastme skeemi, selle tööreziimi arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle mõju skeemi tööle. Kasutatavad seadmed: 1. SPICE SPICE Vabatarkvaraga LTspice IV v.4.03z varustatud personaalarvuti Töö käik: Koostasime LTspice IV'is transistorvõimendusastme skeemi eelnevalt arvutatud elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide...
Ökoloogia. Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuiv...
Ta l l i n n a Te h n i k a ü l i k o o l Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 3 Signaalide mõõteseadmed Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga...
Võnkumine Võnkumine perioodiline, edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist Liigid: 1) Vabavõnkumine süsteemi sisejõu mõjul toimuv võnkumine nt: niidi otsa riputatud kivi 2) Sundvõnkumine võnkumine mingi välise perioodilise jõu mõjul nt: pintsli liikumine värvimisel Vabavõnkumine on sumbuv ja toimub tingimustel: 1) Süsteemil on püsiv tasakaaluolek 2) Süsteem omab inertsust 3) Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks välise tõuke Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Võnkeperiood ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg T võnkeperiood (s) t- koguaeg (s) N- võngete arv t T= N 2) Võnkesagedus ajaühikus sooritatav täisvõngete arv 1 N f- võnkesagedus f= = T t 3) Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (m) (tähis-...
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajava...
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal vä...
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, m...
Geograafia - Põllumajandus Ukraina Põllumajanduslikult kasutatava maa suurusest hõivab põllumaa üle poole Ukraine pindalast, s.o. 71.26`% . Metsamaa alla jääb 16.79% pinnast ning ülejäänud 11.95% on rohumaa. Sellist riigi pindala jaotust näeme järgneval sektordiagrammil. Ukraina pindala jaotus % 13% 17% 56% 14% Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu Ukraina suure pindala tõttu võib pinnamood olla mitmekülgne. Ligikaudu 70% riigi territooriumist on madalike all ja kõrgustike alla jääb 25% . Mäestikud hõlmavad vaid 5% Ukraina pindalast. Suurem osa territooriumist jääb Ida-Euroopa lauskmaa edela ossa, mida iseloomustab madalike ja kõrgustike vaheldumine. Ukrainas on valdavalt mandriline paraskliima, mis tähendab, et esineb neli aastaaeg...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 17 TO allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk: Seisulainete Töövahendid: Statiivile kinnitatud tekitamine keelel ja nende keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem: Joonis 1. Joonis 2. Teooria Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: λn ...
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
