Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" adamson" - 392 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Venemaa 17. aasta revolutsioonid ja kodusõda

VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 ­ 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov ­ pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused....

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Moodne kunst

Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kristjan Raud

Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Richard Uutmaa

Ta sündis 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalu...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Katariina II Valgustatud Valitseja

05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Vene kultuur Eestis

Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlas...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Johann Köler esitlus

...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa ­ 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 1835­1837 ­ Viljandi elementaar- ja kreiskool. 1839­1846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 1848­1855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 ­ reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 1857­1859 ­ esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 ­ Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 ­ tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetaja...

Kunstiajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Adamson-Eric

Nii lahku tulevane kunstnik ise 1920. aastal sellest koolist. Alaksander Esimese gümnaasium ja Hugo Treffneri kool olid kaks esimest õppeasutust, millest Adamson -Eric ilma lõputunnistuseta lahkus. Aastail 1921-1923 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas vabakuulaja, samal ajal oli ta ka kunstikooli ,,Pallas" õpilaste nimekirjas, kuid õpinguis tegelikult ei osalenud. Adamson mõistis, et vajab tõsist kunstiharidust ning 1923. aastal sõitis ta Saksamaale, kus õppis Berliini Charlottenburgi kunsttööstuskoolis 1924. aastani. Ta võeti kohe vastu põhiklassi, tänu millele jäi tal ära kaks aastat õppimist ettevalmistusklassides. Tema õpetajaks oli küllaltki nimekas Harold Bengen. 1924. aastal sõitis Adamson-Eric Pariisi. Ta leidis, et Charlottenburgi koolis pööratakse liiga vähe tähelepanu joonistamisele ja maalimisele. Pariis seisis maailma kunstielu...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rahvuslik liikumine

sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kao...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Eesti kunstnikud

oktoober 1865 ­ 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas. Ta on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu . Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Ri...

Kunst
65 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...

Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ajaloo uurimustöö

Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle...

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 ­ 180 000. territoorium...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Eesti kultuuri ajalugu

sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis le...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti kunstimuuseumid

Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. Adamson Eric Lühike jalg on romantiline trepptänav, mis juba 13. sajandil kujunes oluliseks jalakäigu-ühendusteeks Toompea linnuse ja all-linna vahel. 1542. aasta ürikutes mainitakse Lühikese jala ning Rüütli tänava nurgal paiknenud kodanikumaja, selle juurde kuulunud kivist aitu ja väikest maja Lühikese jala ääres. Keskaegsed tänavaäärsed majad liideti ümberehitusel tihti nende juurde kuuluvate teisejärguliste hoonetega. Nii on ka praegune selgete ajalooliste tunnusteta maja nr...

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite

Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust ­ maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõiva...

Kultuurilood
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Balti erikord ja keskvalitsus

a ­ Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 ­ Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 ­ 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 ­ Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 ­ blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 ­ Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...

Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvuslik liikumine ja venestamine

Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees ­ liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:...

Ajalugu
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun