1.Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks? 9.Milline on trafo töötamise põhimõte? Laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilisi või Tanformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, peaaegu perioodilisi muutusi nimetatakse millele on paigaldatud kaks või rohkem elektromagnetvõnkumisteks. traatmähisega pooli. Üks mähistest ühendatakse 2.Kirjelda võnkeringis toimuvaid protsesse. vahelduv pinge allikaga ja seda nim. Esimese veerandperioodi alguses antakse primaarmähiseks. Teine mähis ühendatakse energiat kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab voolu...
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
ProDiags Automaatkäigukastid Arvutiprogrammi ülesanded Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud v...
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähis...
ELEKTROONIKA 2003 KORDAMISKÜSIMUSED 1. ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid..........................................................................
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõr...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Keevitamine Töö nr. 2 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 20.10.2009 25.10.2009 Lähteülesanne Kuna minu õppekoodi viimane number on 4, on ülesandeks 6 mm läbimõõduga konstruktsiooniterase plaadi põkkliites keevitamine elektroodikeevituse või MAG- keevitusega. Tootmisviisiks on üksiktootmine ja detailide kokku minevad otsad on faasitud. Keevisliite eskiis: Täpsustuseks tuleb mainida, et kuna kaks te...
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e...
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Mis on loogiline „1“? Valige üks või mitu: a. Omistamisoperatsioon b. Elektriahela katkestus c. Signaal, mis kannab mingit informatsiooni d. (Nominaalne) elektrivool ahelas Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: (Nominaalne) elektrivool ahelas, Signaal, mis kannab mingit informatsiooni Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi bittide arv Valige üks: a. 8 b. 65 536 c. 255 d. 16 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1....
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU....................................................................................................................................8 3.MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE................................................................9 3...
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...
Üliõpilasenimi________________________ Õpperühm___________________ Kuupäev_____________ 1. Millised vastused on õiged: Какие ответы правильные? Трансформатор тока: Pingetrafode: a. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь параллельно. b. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь последовательно. c. Sekundaarmähise takistus on suur; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет большое сопротивление d. Sekundaaramähise takistus on väike; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет маленькое сопротивление e. Sekundaarmähises on tavaliselt keerde rohkem kui primaarmähises; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет как правило больше витков, чем первичная о...
1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suuren...
Kirjandus: Elektriaparaadid R. Kask Tallinn 2001 Elektriapariidiks nimetatakse seadet mis on ettenähtud elektriliste ja mitte eletriliste objektide juhtimiseks Kõik elektriapaardid jagunevad: 1. Põhifunktsiooni järgi: a. kommutatsiooniaparaadid madal-ja kõrgepinge lülitid. (Mis on kommutatsioon sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaad...
Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev...
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures ·...
Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise...
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tin...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 09 Taavi Metsvahi PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: A. Sillak Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 UUEMÕISA 2010 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Labor 4..........................................................................................................................3 1.Töövahendid........................................................................................................... 3 2.Tunni sisu.......................................................................
Määrdeainete mõiste ja liigitus Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Määrdeained jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad - mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed - kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Nõuded õlidele Õlid peavad vastama järgmistele nõuetele: · peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist · peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest · peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama · peavad t...
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur ...
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 ...
Energia - füüsika arvestus • Energia jäävuse seadus : Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. • Alalisvoolu mõiste, vahelduvvoolu mõiste. Nende ajalooline olelusvõitlus majapidamisse – kumb jäi peale ning kes seotud oli? : Alalisvool - käib ühtse ringina ; elektrivool, kus laenguosakestel on kindel liikumissuund, mis ei muutu. Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad (mugav kasutada, kuid raske suurel hulgal salvestada). Olelusvõitlus: Edison (oli alalisvoolu poolt, oli kuulus, hakkas Tesla vastu võitlema ehk tegi vahelduvvoolu nö avalikkuse ees maha, nt hukkas loomi avalikult) ; Tesla (oli vahelduvvoolu poolt, sündis Serbias ja kolis Ameerikasse). Peale jäi vahelduvvool puhtalt füüsikast ja matemaatikast lähtudes. • Alalisvoolu allikaid, vahelduvvoolu allikaid : Alalisvool...
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus ...
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER elektrigeneraatorid; HONDA elektrigeneraatorid; BEVI hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562...
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahul...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutug...
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 2 TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS....................................................................................... 3 TIG keevitusega saab keevitada:..................................................................................................4 TIG keevitusseade........................................................................................................................ 5 Alalisvooluga keevitamine...........................................................................................................5 Vahelduvvooluga keevitamine..................................................................................................... 6 Vahelduvvoolu aparaat.......................................................................................................
Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele. Elektrostaatika 1. Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11. Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks? 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) 16. Mida ...
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) ...
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üh...
1 Vahelduvsignaali muundamine alalispingeks Vahelduvpinge muundamine Perioodilist signaali suurust iseloomustavad väärtused on: tippväärtus keskväärtus efektiivväärtus Kõiki neid suurusi saab ka mõõta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponen...
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba...
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde j...
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Ma...