Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Akrobaatika Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT-12 18.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................3 Mõisted..............................................................................................................4 Sportakrobaatika...............................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7...
Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kui...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika m...
Kooli nimi eriala ja kursus enda nimi Narkootikumid Referaat JUHENDAJA: asukoht aasta Sissejuhatus Võitlemisel uimastushulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, nüüdisaegse ja selge info levitamine. Sest ohtlik on just see, et narkootikume müüakse kontrollimatult käest kätte ning keegi ei tea täpselt, millist ainet ja millises annuses ta tegelikult saab. Sageli pakutakse vähemohtlike LSD ja kanepisaaduste nime all heroiini ja inimene võib muutuda vastu tahtmist sõltuvaks ning edaspidi seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna topp...
a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest v...
Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmeko...
Kaido Kukk Joan Miró Lapselik, lihtne, eksperimentaalne, visuaalne, võluv, eriline ja ilmselt veel terve hulk kõikvõimalikke omadussõnu tuli mulle pähe, kui ma esimest korda Joan Miro i Ferra loominguga tutvusin. Loomingu kirjeldamiseks lähtuksin eelkõige sõnast võluv, kuna kuidagimoodi võluvalt ja võluväel suutis katalaaniast pärit, Barcelonas 20. aprillil 1893. aastal sündinud hispaania suurmeister mulle südamesse pugeda. Enda isa soovil omandas Miro kaupmehe hariduse, võttes selle kõrvalt juurde ka kunstitunde. 1910. aastal, olles 17 aastane, hakkas Miro tööle raamatupidajana, kuni ta 1912. aastal Barcelona Kunstiakadeemiasse õpingutele suundus. 1920. aastal kolis kunstnik Pariisi, kus sealsete kultuuriinimeste mõjutusel arenes Mirol välja tema eripärane unikaalne stiil, kus esineb nii sürrealismi kui ka da...
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale. Ruumitaju oli keskaja inimesel erinev, puudus privaatsus. Elati peamiselt ühes suures ruumis, magati ühes suures voodis, sageli koos külalistega. Korralik teede võrk praktiliselt puudus, kiireim liiklusvahend oli ratsahobune, kaarikud olid algelised, koormad liikusid aeglaselt. Surma teema oli keskaja inimese maailmanägemises ja väärtuse hinnangutes olulisel kohal. Keskaja inimene kardab kiiret ja äkilist surma, kui ei jõutagi kutsuda vaimulikku ega...
12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
Kas kergete narkootikumide omamise ja tarvitamise peaks Eestis legaliseerima? Kergete narkootikumide omamine ja tarvitamine on praeguseni Eestis keelatud ja seda ka ilmselge põhjusega. Kanep ja seened, olles niinimetatud kerged narkootikumid, on samuti kahjuliku mõjuga nagu näiteks heroiin, ecstasy või kokaiin. Paljud inimesed usuvad, et kanep on tubakast kahjutum ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub ainult inimese tervist, siis kanep tekitab ka mäluhäireid. On teada fakt, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret. Veel sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja sissehingatav tõrv vähki tekitavaid aineid poole rohkem kui tubakasigaretist saadav tõrv. Kanep on samuti väga ohtlik liikluses, kuna kanepi tarvitamisel inimese keskendumisvõime hajub, aja- ja ruumitaju muutub, ü...
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti....
ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..............................................................................................................................5 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"................................................................................................ 8 2.2 ,,Mälu püsivus"...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ...
Tekib sltuvus ja nendest loobumine on vga raske, kui mitte vimatu. Meditsiinilises mttes on narkootikum aine, mille mju kesknrvissteemile vljendub eesktt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja jrjest suuremat annust. Mningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja pshikahirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik krvalmju ravitoimest tugevam ning nad on seetttu ohtlikud. Igapevases knekeeles kasutatakse veel mitmeid snonme, nagu sltuvusained, mnuained, uimastid, meelemrgid ja ka pshhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid klgi. Maailma terviseorganisatsioon on mratlenud uimastid kui ained, mida vidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega...