EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.................
Tallina Laagana Gümnaasium Muistne India Uku Maitsalu 6a 15.01.2011 sisukord 1. India ajalugu 2. India riiki muistsed linnad 3. Ühiskonna koraldus 4. India usk 5. India kirjandus 6. India teadus sissejuhatus · India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi. Induse oru tsivilisatsioonis, mis levis loodeosas Hindustani poolsaar ...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
Mõisted 1. Muinasaeg e esiaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik, mida uuritakse aineliste ajalooallikate põhjal. 2. Eelajalooline aeg arheoloogilistel allikatel põhinev info. 3. Ajalooline aeg kirjalikel allikatel põhinev info. 4. Kiviaeg 9000-1800eKr . Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist. 5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused...
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhti...
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjet...
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
MUUSIKA AJALUGU, TEOORIA JA MUUD . ALGUS Alustame hüpoteetilise sündmusega, mille nimi on SUUR PAUK. Lähme mööda geokronoloogilist ajaskaalat ja tuletame meelde kuidas algas MAA ARENG ja milline oli ELU MAAL. Parema ülevaate saamiseks jagatakse inimkonna ajalugu perioodideks. Muinasaeg ehk esiaeg See on aeg mida uuritakse aineliste ajalooallikate ehk muististe (muinasjäänuste) põhjal. Muinasaeg jaotatakse omakorda kolmeperioodisüsteemi abil, mis jaotatakse esemete valmistamise materjali alusel KIVIAEG - PRONKSIAEG RAUAAEG. Muinasaeg muusikas Muusika ajaloo tõenditeks on muusikainstrumentide jäänused. Milline oli muinasaeg muusikas? Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid. Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas zestidest, mitte huigetest. 1932. a. Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulus...
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahul...
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse ...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Ke...
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. ...
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ...
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg......................................................
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asu...
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes Ü JÄÄAEG Kiviajale järgnes pronksiaeg. Pronks oli 60 000 aastat tagasi.Et tollal ei tuntud veel metalle ja hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada tööriiste tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus R ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kiviaeg. kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma G kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest tööriistadele. Üheks k...
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...