Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

" Ps hholoogia kui teadusharu" - 695 õppematerjali

5
docx

Füüsika astronoomia

Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria ­ asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ­ ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine ­ planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem ­ kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa ­ 1609/1610 ­ leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne ­ kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt ­ maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Pythagorase valemi kau...

Füüsika - Keskkool
11 allalaadimist
7
doc

Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud

Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE..................................................................................................... 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS........................................................................................................... 5 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA.................................................................................. 5 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD...

Füüsika - Keskkool
2 allalaadimist
11
docx

Maavärinad

REFERAAT Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutu...

Geograafia - Keskkool
14 allalaadimist
15
doc

Juhtimine

Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeeri...

Juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
14 allalaadimist
33
doc

Mükoloogia eksam

mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu . Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist,...

Bioloogia -
12 allalaadimist
60
doc

Juhtimine Kordamiseks kevad 2014

Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Koostöö 11. Bürokraatliku koolkonna looja ja põhiseisukohad Max Weber – oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia ajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid olmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega (alluvatega), mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte er...

Juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
114 allalaadimist
16
doc

Taastuvenergiaallikate tehnoloogiad - 1. Kontrollküsimused vastustega

ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks kuluma vähem energiat ning energiat hakkas jääma üle ajutegevuse arenemisks. - Tule tegemiseks vajas inimene kütust, milleks sel ajal sai olla üksnes puit (biomass). Tuli hakata valmistama tööriistu puude langetamiseks ja tükeldamiseks (kivikirveid). - Elupaikade ja tuleasemete jaoks tuli murda ja vedada kive. Kõik see nõudis inimeselt mitte üksnes mitmekesisemat kehalist tegevust, vaid ka järjest pingsamat mõttetegevust ja kiirendas mõistuse arengut. - Tule kasutuselevõtt tähendas seda, et peale toidu hakkas inimene tarbima soojust nii toiduvalmistamiseks kui ka primitiivseks kütteks. - Neoliitikumis võeti peale tule ja veoloomade kasutusele veel üks energiaallikas – TUUL. u 4000 aastat eKr avastasid meresõitjad, et laeva saab liikuma panna papüürusest punutud ( või muu taolise) purje abil. - Laevapurjed pandi ka esimeste tuuleveski...

Taastuvenergiaallikate... -
13 allalaadimist
110
docx

Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga  

Käitumisökoloogia kujunes välja omaette bioloogiaharuna alles 1970. aastail. (Mänd, 2015) 1.2.2. Välimäärajas kirjeldatavad andmed Loodushuviliste kõige esmane allikas elusolendite välimuse ja tunnuste kohta info saamiseks on erinevad määrajad. Imetajate välimäärajates on elusolendite kohta enamasti välja toodud järgmised üldised ja ökoloogilised andmed, millest on lähtutud ka selle töö kontekstis: nimetus, sugukond, seisund, tunnused, elupaik, eluviis, sigimine, eluiga, mõõtmed ja lisamärkused. Kirjeldatakse liigi välimuse tähtsamaid jooni ja elupaikasid, mõnikord antakse informatsiooni karvavahetuse ja tegevusjälgede kohta. Eluviisi osas iseloomustatakse liigi ööpäevast rütmi, tema toitumisharjumusi, sotsiaalset käitumist ja liigisisest suhtlemist. Sigimise juures on antud paaritumise ja poegade sünni tõenäoline aeg, suguküpsuse saavutamise iga ja pesakondade arv aastas. Samuti märgitakse ära liigi pikim eluiga looduses ja tehistingimustes. (MacDonald & Barrett, 2002) 8 9 2. Metoodika Uurimistöö eesmärgiks on uurida Eesti loomamuinasjuttude tegelasi, neile omistatud iseloomuomadusi ja oskusi ning leida kirjeldatud tegevuste võimalikke seoseid loomade ökoloogiaga. Uurimistöö jaoks koostati järgmised uurimisküsimused: 1) Millised loomad on Eesti loomamuinasjuttude tegelased? 2) Kui palju leidub muinasjutte, mis on ühe või teise tegelasega seotud? 3) Millised omadused, võimed ja iseloomujooned on tegelastele omistatud? 4) Kas kirjeldatud omadusi, võimeid, iseloomujooni saab siduda konkreetse looma ökoloogiaga? Uurimuse valmi moodustas 1997. aastal koostatud Pille Kippari Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatükk “Metsloomad”, mis koosnes 73...

Kirjandus - Keskkool
4 allalaadimist
6
rtf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA lämmastikalused on adeniin (A), tümin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G). Pärilik info tulenebki nende nelja monomeeride järjestusest – millised nukleotiidid millises järjekorras on DNA molekulis. Molekulaargeneetika on teadusharu , mis uurib pärilikkusega seotud protsesse molekulaarsel tasemel. Mitmete molekulaargeneetiliste protsesside seas eristatakse kolme universaalset põhiprotsessi: o DNA süntees e. replikatsioon, o RNA süntees e. transkriptsioon, o valgu süntees e. translatsioon. Molekulaargeneetika uurib molekulaarsel tasemel, kuidas ja millal DNA molekulides paiknev pärilik info avaldub konkreetsetes tunnustes. Replikatsioon on DNA kahekordistumise protsess, mis toimub enne rakkude jagunemist. Sellega tagatakse, et pooldumisel (mitoosil) moodustunud tütarrakud saaksid täpselt sama päriliku info. Üldistatult võime öelda, et indiviidi pärilikud tunnused kujunevad paljude valkude koostoime tulemusena. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Enamiku valkude koostisest leiame 20 erinevat aminohapet. Valkude erinevad omadused tulenevad aga nende 20 aminohappe järjestusest – millised aminohapped millises järjekorras on valgu molekulis. Valkude sünteesiks vajalik info (nende aminohappelise järjestuse kohta) tuleb geenide koostises oleva DNA nukleotiidide järjestusest. Ehk teisisõnu, DNA monomeeride järjestus määrab ära valgu monomeeride järjestuse. Transkriptsioon on RNA süntees, mille käigus kopeeritakse DNA nukleotiidne järjestus RNA nukleotiidsesse järjestuse. Enamasti toimub see kopeerimine ühe geeni ulatuses. Sel juhul võime väita, et üks geen määrab ühe valgu molekuli aminohappelise järjestuse. Translatsioon on valgu süntees, mille käigus saadakse vastavalt...

Molekulaarbioloogia - Keskkool
3 allalaadimist
1
doc

Bioloogia - Elu

Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunnuseks. Org...

Bioloogia - Keskkool
130 allalaadimist
2
doc

Pärilikkus

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Pärilikkus Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika on teadusharu , mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla temaga päriliku materjali poolest identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel ühendab organism endas mõlema vanema tunnuseid. Genoomiks nimetatakse liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali. Hulkrakse organismi keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Genotüübiks nimetatakse ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit....

Bioloogia - Keskkool
252 allalaadimist
2
doc

Aine ehituse alused

Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on...

Füüsika - Keskkool
177 allalaadimist
1
doc

Maa ajalooline areng spikker

Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad ­ Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad ­ Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus ­ Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik ­ Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm ­ Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp ­ Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskma...

Geograafia - Keskkool
128 allalaadimist
2
doc

Keskkonnakaitse mõisted

Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 ­ esimene rahvuspark ­ Yellowstone USA 1972 ­ Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) ­ järeldus ­ maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ­ ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ­ ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 ­ Kioto protokoll 2001 ­ Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond ­ vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse ­ tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja meditsiin....

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
399 allalaadimist
10
doc

Psühholoogia ajaloost

Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peetakse esimesek...

Psühholoogia - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
195 allalaadimist
15
doc

Akud ja Kuivelemendid

03.2008 1 SISUKORD 1...................................................................................Tiitel Leht 2....................................................................................Sisukord 3...........................................................................................Akud 3....................................................................Kuidas aku töötab 3......................................................Primaar- ja Sekundaarelemendid 4............................................................................................Aku ehitus 4....................................................................................................Anum 5....................................................................................................Võred 5...

Elektrotehnika - Kutsekool
166 allalaadimist
1
doc

Bioloogia uurib elu - elu omadused, elu organiseerituse tasemed

1 Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Bioloogide huviorbiiti kuuluvad elu kõikvõimalikud vormid ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulid on sellised ained, mis väljaspool organisme ei moodustu (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid). Need on palju keerulisema ehituse ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasandiline organiseeritus. See väljendub raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omaduse...

Bioloogia - Keskkool
164 allalaadimist
1
doc

Konspekt

Ka need on eluslooduse organiseerituse tasemed. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elavad sama liigi organismid. Liik jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Etoloogiaks nimetatakse loomade käitumist uurivat teadusharu . Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Näiteks on igal liigil iseloomulik sise ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides paiknev sptesiifiline geenide kogum ja kindlal nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline...

Bioloogia - Keskkool
90 allalaadimist
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germa...

Ajalugu - Keskkool
506 allalaadimist
7
doc

Astronoomilised uurimismeetodid

Kehra Keskkool Astronoomia uurimismeetodid Referaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Astronoomia lk 3 Astronoomia ajalugu lk 3 Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu , mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetu...

Füüsika - Põhikool
85 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun