MINU HUVITAV NÄDALALÕPP. Ühel pühapäeva hommikul kuulsin läbi une telefonihelinat. Tükk aega tsekkisin, kus mu mobla olla võiks, aga just siis, kui selle üles leidsin, kõne lõppes. Normalbiit, kell oli alles üheksa ja Andero juba tülitas. Tuli välja, et tüüp tahtis minuga linna tsillima minna. Ajasin kiirelt omale kargud alla ning läksin mammilt ja papilt luba küsima, ka pappi oli vaja. Algul nad panid täiega näkku ja käskisid hoopis õppima hakata, sest matas ja inkas on esmaspäeval kontrolltöö. Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!". Olin täiesti õnnejunnis, kui sõps mu lõpuks oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtles...
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
Kaspar Mälgand Viljandi Paalalinna Kool Kaitsealused Taimed Referaat Kaspar Mälgand 7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp................................................................................................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 11 ...
Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industr...
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist ...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE Töö nr: 1 MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 13.03.2012 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik 1. Nummerdatud kolbidesse (1-9) pipeteerisin 10 ml filtritud zelatiinilahust ja lisatakse vett. 2. Segasin ja seejärel lisasin HCl lahust või leelist KOH järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 ...
Ivar soopan ,,Head Pahad Poisid" Peategelased Rain Rokk Näpp Karm Jan Rain pannakse auto ärandamise ja autoga sõitmise tõttu vangi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rain kohtab vanglas Näppu, kes tutvustab talle Rokki, ehk pealikku. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rokk, ehk kongi pealik annab Rainile käsu uustulnukat peksta. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rain ebaõnnestub ja peksab hoopis kõ...
19902000 mood ÜHEKSAKÜMNENDAD Koodsõnaks individuaalsus Kandja valis mida, kuidas või millega kanda Narko look Moevalik suur, saadi inspiratsiooni eelnevatelt kümnenditelt Inimesed olid kursis koguaeg moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega Naised · Supermodellid ja kõrgmood · Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, tsärgid, pusad, nuku kleidid, mantlid koos võlts karusnahaga. · Teksad ja teksajakid muutusid tumedaks · Liibuvad teksad + kaboi saapad, pearätt, säärised Hipi stiil 95/96 disko stiil Must riietus Disainer rõivad(Chanel, Armani, Gucci, Chanel) Õrnad toonid Fliisjakk, maikad, union jack Casual chic Muu Papud, kaboisaapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud Peavõru, pearätt, kuldehted Ülitumedad huuled Strigid Soeng Meg Ryan Jennifer Aniston Tumedad juuksed Kiilaspäisus Hobusesabad Mehed Flanell särgid Villa...
Marie Under Luulekava Suur kuldne päike naerab talvekatte ja talvemured sulama Ta voolab tuppa nagu kuldne viin . es t! ä i k ju p p a l ni i ta i n ud n ä u a mm Ei ..siin alasti ta lamab , päikest ihkav naine! Neist päiksekiirtest oli ammu puudu, mis vargsi pugesid läbi härmas ruudu . Nüü d ööd jälle , tu l ev a d ne ed v ...
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tih...
HIP-HOP Referaat Juhendaja: Pärnu 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. HIP-HOP..................................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8 ...
Kalevipoeg kunstis Kiviõli 1. Keskkool 11.Klass Marilin Väljur Esimesi katsetusi "Kalevipoja" esmatrükk ilmus aastatel 18571861 vihikutena 18401841 valmisid Friedrich Ludwig v Maydellil sulejoonistused Georg Friedrich Schlateri akvarellid Oskar Hoffmanni ,,Kalevipoeg põrgu väravas" Johann Köler Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kreutzwaldi portree, käes raamat ,,Kalevi poeg" 1864. a August Weizenberg "Linda" 1880. a Click to edit Master text styles Second level Third lev...
Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida ...
TÄHTSAMAD VITAMIINID Vitamiinid Soovitav Mõju organismis Toimet Defitsiidi Toimet päevane parandavad tunnused halvendavad ja tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või...
1. Läätse ääred murravad kiiri tugevamini, kui oleks vajalik selleks, et nad läbiksid läätse keskosa poolt tekitatud kujutist. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. 2. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 3. Difraktsiooniks nimeta...
JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““ 1. Sõnasta teose peamõte ja selle põhjal uus pealkiri. Kommenteeri oma pealkirja sõnastust. Teose peamõte seisneb selles, et inimestele on esmatähtis raha ning nad ei hooli tagajärgedest, et raha kätte saada. Uueks pealkirjaks sobiks nt. „Õnn peitub rahas“, see sobiks paremini, sest reaalsest pealkirjast ei ole aru saada tegelikku teemat, kuid sellest saab aru, et teose teema käib raha ümber. 2. Kirjuta umbes 50sõnaline teose sisu kokkuvõte, millest oleks võimalik välja lugeda ka selle teose sõnumit. „Ristumine peateega“ räägib paarist, kes sattuvad ühte lagunenud majja, kus elab üks pealtnäha viletsas seisus mees. Pärast aga selgub, et mehel on väga-väga palju raha ning mõlemad armastajapaarist mõtlesid nüüd vaid rahast. Nad olid valmis ka üksteist maha jätma, et see kätte saada. Saades aru, et nad on liiga kaugele läinud, o...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. KK19 Töö pealkiri: Zelatiini isoelektrilise täpi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Katse käik Nummerdatud keeduklaasidesse pipeteerisin kõigepealt 10 mL filtritud zelatiinilahust ja siis lisasin zelatiinilahustele vett, HCl lahust või KOH lahust vastavalt tabelile, kusjuures lisamist alustasin H2O-st: Keedu- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 klaasi nr HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - mL KOH maht - - - - - 1 3 ...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 19 k Kaitstud: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus ( =364 n...
Intervjuu Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpilasega Katriin-Eliis Brecher Mina otsustasin teha intervjuu oma sõbra Oliver Raiasega, kes käib hetkel Tallinna Kristiine gümnaasiumi 12. klassis ning hakkab juba varsti kooli lõpetama.Samuti avastasin ma hiljuti, et ta tegeleb paljude väga huvitavate asjadega, mille kohta ma sooviks rohkem teada saada ning seda ka teiega jagada, seega otsusasin ma kasutada võimalust ja talt selle kohta uurida, enne kui on liiga hilja. 1. Nii Oliver Raias, räägi mulle millega sa tegeled? Tegelen muusikaga (teen instrumentaale/biite/taustu hip-hop muusikutele) ja korvpalliga. 2. Kuidas sa muusika(biitide tegemise) enda jaoks avastasid? 2. klassis kuulas üks mu venelasest klassivend üle terve klassi oma uuest telefonist 50 cent- Candy shop’i. Ma kuulsin sellist hip-hop muusikat tol hetkel esimest korda ja ma armastasin seda muusikat koheselt, eriti ...
Gesundes Essen Liebe Mitschülerinnen und Mitschüler! Heute möchte ich über das Thema ,,Gesundes Essen" informieren. Das Thema ist sehr aktuell, weil wir alle möchten schlank, fit und gesund bleiben. Essen ist ein Rezept dafür. Es gab nicht viele regeln für gesunde Ernährung. Meine Meinung nach lautet die wichtigste Regel: Mit fünf Portionen Obst am Tag tun Sie das este für Ihre Gesundheit. Denn Obst und Gemüse sind kaloriearm und reich an Vitaminen, Mineral- und Ballaststoffen. Für Beispiel: Essen Sie zum Frühstück Joghurt mit frischen Früchten, vormittags ein Glas Gemüsesaft, mittags eine Portion Gemüse, nachmittags einen Apfel und abends einen Salat. Um gesund zu bleiben, sollte man zweitens viele Getreideprodukte und Kartoffeln essen. Sie sind Basis einer vollwertigen Ernährung. Sie enthalten kaum Fett, sind aber reich an Ballaststoffen. Essen sie täglich bis vier Scheiben Brot und auch eine Portion Reis, Nudeln oder Kartoffeln. ...
Üldandmed Pindala: 8 300 km2. Saare pikkus idast läände on 260 km, väikseim laius 12 km ja suurim 57 km. Rahvaarv: 600 000 Saare keskus: Iraklion Suurimad linnad: Hania, Rethymnon Károlos Papoúlias Talved on leebed Suviti temperatuur 20º-35ºC vahele. Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal B...
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivi...
Tupac Shakur Tupac Shakur Sünninimi Lesane Parish Crooks Tuntud kui Tupac Amaru Shakur Sündinud 16. juuni 1971 Päritolu ameeriklane Surnud 13. september 1996 (25-aastaselt) Stiil(id) Hip-Hop, Räpp Amet(id) räppar, muusikaprodutsent, näitleja, poliitiline aktivist Tegev 1990-1996 Plaadifirma(d) Interscope, Out Da Gutta, Death Row, Makaveli, Amaru Seotud esitajad Digital Underground, Richie Rich, Dave Hollister, Yaki Kadafi, Kurupt, Snoop Dogg, The Outlawz, Daz Dillinger, Dr.Dre, Tha Dogg Pound Veebileht Tupac Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac, Makaveli või lihtsalt Pac; 16. juuni 1971 – 13. september 1996) oli Ameerika Ühendriikide räppmuusik, näitleja, luuletaja ja sotsiaalaktivist. Ta on Guinnessi rekordite raamatus kõige suurema müügieduga räppar, kelle albumeid on müüdud maailmas 120 miljonit, sh Ameerika Ühendriikides 50 miljonit. Enamus Tupaci laule ...
PUNASE RAAMATU SOONTAIMED Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse ka...
Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult ...
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas...
VULKAANID JA MAAVÄRINAD referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestad...
Vrtustame igast inimest Kas maailm on must-valge? Vi mina ksikisikuna selles vaid ks helehall tpp mis eristabki musta valgest? Kui suur on minu vrtus? Mis on vrtus ja vrtustamine? Kui suur vrtus on siis inimhingel? Ma ritan leida oma pisikeses kirjatkis mingisugusegi te,vhemalt enda jaoks. Ma leian,et inimese vrtuse ja vrtustamise jaoks tuleks kigepealt melda enda kui ksikisiku peale,sest just ennast ma tunnen kige paremini. Aga..kki jb minu enese enesekindlus teele takistuseks? Vtan n sdame rindu ja otsustan,et olen piisavalt enesekindel,et teha teemakohaseid otsuseid ja juda mingisuguste vljavaadeteni. Ma leian,et mul on vrtus suuresti lbi ellujmis-instinkti tnu millele on mul hirm surra. Ja elu eest annab iga inimene ju kik(enda vi enda lapse,lhedase elu eest tavapraselt) EHK elul on tohutu vrtus. Vrtus on ka lhedaste silmis kellele minu lahkumine vi nn valed otsused kvasti haiget teeksid ja mina kui INIMENE ei taha seda ometi...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamis...
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem...
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Eesti mardikad Peetereeter siia käib nimi lolol Mardikalised Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts Eestis on mardikaid enam vähem 3400 liiki Mardikalised elavad põhiliselt maismaal Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õi...
LITOSFÄÄR Laam- ehk plaattektoonika geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad; Litosfäär maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline...
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblik...
Eesti selgroogsed Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................................1 KALAD...........................................................................................................................................................................2 ANGERJAS....................................................................................................................................................................2 MERISIIG......................................................................................................................................................................3 KAHEPAIKSED......................................................
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud ...
Leedu kultuur KOOSTAS: MARGE METSOJA Üldinfo Vilnius Riigikeel: Ledu keel Asukoht: Eurooa Liidu Läänemere kagunurgal . Pindala: 65 200 Rahvaarv: 2 971 900 (1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Tt Uu Vv Zz Zz Leedu keeles on kuus käänet Keele näited labas rytas tere turgus turg hommikust ratas ratas prasau palun laivas laev as mina ...
Võru Kesklinna Gümnaasium Eesti laulupeod Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Laulupeo mõiste ja ajalugu......................................................................................................... 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saa...
PASSIVE VOICE Active: S + V + O Passive: S + Be + PP(V3ed) + by + O (tense) EX: My father planted this tree last year. This tree was planted by my father last year. TABLE OF ENGLISH TENSES IN PASSIVE VOICE The Simple Present Tense Active: S + V(s/es) + O Passive: S + am/is/are + PP + by + O EX: He reads books every day. Books are read (by him) every day. TABLE OF ENGLISH TENSES IN PASSIVE VOICE The Present Continuous Tense Active: S + am/is/are + Ving + O Passive: S + am/is/are + being +PP + by + O EX: He is writing a novel at the moment. A novel is being written (by him) at the moment. TABLE OF ENGLISH TENSES IN PASSIVE VOICE The Present Perfect Tense Active: S + Has/Have + V3ed + O Passive: S + has/have + been +PP + by + O EX: He has just finished a novel. A novel has just been finished (by him). TABLE OF ENGLISH TENSES ...
Pr.S. He writes the letters The letters are written (by him) Pr.C. He is writing the letters The letters are being written Pr.P. He has written the letters The letters have been written P.S. He wrote the letters The letters were written (by him) P.C. He was writing the letters The letters were being written P.P. He had written the letters The letters have been written F.S. He will write the letters The letter will be written by him. F.C. He is writing the letters The letters will being written F.P. He will have written the letters The letters will have been written Modal He should write the letters The letters should be written am/is/are + V ed/IIIpp am/is/are + being + pp have/has + been + pp was/were + pp was/were + being + pp had + been + pp will be + pp will + being + pp will have + been + pp modal + be + pp
Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene ...
Hiphop ja elektrooniline popmuusika Pille Ülem 8.klass Muhu põhikool Hiphop 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil Sinna kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Selle juured ulatuvad rhytm and blues`i, tuntavad ka Jamaica reggae ning disko ja funk Taust Taust võib tulla heliplaadilt või plaati keerutades Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, sämplerit, süntesaatorit harvem ka naturaalpille Tehakse ka beatbox`i Räpp Tekstid räägivad linnaelust, suhetest, karjäärist, perekonnast, sõbratest ja armastusest Tekstide ülesehitusel on oluline teksti algriimil ja riimil Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetiseerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp Breiktants Breiktants on hiphopi sagedane kaaslane Kujunes välja Ameerika suurlinna...
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a. Eesti õiguse süsteemi diakrooniline käsitlus (seadusandluse ja kohtusüsteemi näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunem...
Laboratoorne töö nr. 6 Plaani koostamine Selleks, et saaksin hakata plaani joonestama, on vaja konstrueerida koordinaatide ruudustik. Selleks vaatlen punkte SM-6 ja PP-3-e, mille koordinaate eelmisest praktikumist tean (vaata tabel1), ning leian kummal on väikseim koordinaat, vastavalt siis X min ja Y min. Ümardan väärtuse. PP-3 SM-6 X=6475557,035 X=6475550,609 Y= 657537,628 Y=657545,200 H=53,408 H=56,195 Seega saan, et X min = 6475551 ja Y min = 657538. Seejärel paigutan paberile kuus risti, millest kõige alumisem vasakul paiknev ristike saab endale väärtuseks koordinaadid X min ja Y min. Ristikeste suurus on 1*1cm. Arvutan mõõtkava, ...
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine graafiliselt: Võtame näiteks võrrandisüsteemi: Tuleta meelde! Viies liikme teisele poole x - 2 y = 1 võrdusmärki, muutub tema märk vastupidiseks. Tuleta meelde! x-i ees käib alati 1, kuid seda tavaliselt ei kirjutata. 2 x + 2 y = 8 1. Avaldame y mõlematest võrranditest x - 2 y = 1 ...
Tallinna Läänemere Gümnaasium . . : : Tallinn, 2011 1. ? 2. " "? 3. p? 4. ? 5. ? 6. ? 7. ? 8. ? ? p -- p p . " "? pp: · p; · p ; · c ; · . p ( ) -- " " . pp, P p -- . p p. p P p . . p p -- . p ( p ) p . pp, P "p" , P . p -- P p. p p . , p p. p. , "" "". p? 1. -- , . , , , . 2. p (, ) -- p p p p p ( p p) (). 3. p -- p p , p. p p pp p p . 4. P , p p p , - , , , . 5. , p p pp , .. p p , p . p p p , p p p. ? : ( ); ( ); ( , , , .); ( ). ? . . . () ( ). : ; , , ; ; ...
port arvuti loomine algus tyhi lõpp kestus 223.254.252.242 Loendus 92 din3.eau.ee Loendus 39 PE153.eau.ee Loendus 31 193.40.25.57 Loendus 27 PE154.eau.ee Loendus 27 alpha.eau.ee Loendus 18 fw.eau.ee Loendus 17 din2.eau.ee Loendus 15 ad3.eau.ee Loendus 14 194.182.96.100 Loendus 12 ad51.eau.ee Loendus 10 223.254.254.110 Loendus 6 PM131.eau.ee Loendus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
