Noorte tööotsijate hulk on viimastel aastatel suurenenud. Sellele on kaasa aidanud majanduskriis nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti on Eesti tööandjad hakanud töötajates hindama rohkem kogemusi.Töö leidmine on raske praegu kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvab ka kõrgharidusega töötute hulgas. Noorte olukord tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Noorte kahjuks räägib ka vanus, paljudel neil puudub kõige tavalisem haridus ja varasem töökogemus. Nendel, kes on koolist väljalangenud on tööleidmise võimalused hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad.Samuti satuvad nad kuritegelikule teele kergemini. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel, kellel puudub eriala ja töökogemus. Õppimine ja töötamine üheaegselt on Eestis üldiselt vähe levinud. Mina isiklikult arvan, et kooli kõrvalt töötamine on väga väsitav ja see ei lase õppimisele keskenduda. Ühest küljest annab tööl käimine ju hea koge...
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve ...
13.02.12 Eesmärkidest Inimese elu on lühike ja möödub üsna kiiresti. Tänapäeval lähevad lapsed juba kuue- või seitsmeaastaselt kooli. Kaheteistkümnes klass lõpetatakse ja ollakse juba üheksateist. Noor peaks mõtlema juba varakult, mida elult tahta ja mida oma haridusteega peale hakata. Missugused on võimalused ja riskid, et saavutada elus omad eesmärgid? Selle küsimuse üle mõtisklevad paljud noored. Näiteks Tartus on võimalik õppida arvutiehitust, õigusteadust, politoloogiat ja palju muid huvitavaid harusid. Sellega kaasneb nii palju küsimusi: elukoht, vahendid, kas tegelikult tahetakse õppida, kas kooli kõrvalt tööd leidub, kas on võimalik leida erialast tööd pärast kooli lõpetamist. Eesti on väikeriik. Siin ei ole suuri arvutitööstusi ega tarkvarafirmasid. Tänapäeval on vaja edukaks k...
Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei...
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 ELULUGU.......................................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti...
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
Kenno Mardi 10.C Isamaa, see on koht, kus avasin silmad ja koht, kus sulen silmad Juhan Liiv „Sinuga ja Sinuta“ Isamaalineluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tuge- vaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. “Sinuga ja Sinuta”- “mu silm ta pinnal igatsevalt uitis”. Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. „Noor-Eestile“- Luule...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu ...
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas ...
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panusta...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored ...
Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstil...
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas.Ühel päeval ma saan aru ,et Eestile on vaja aidata. Natukene aega mõeldas ma hakkasin kirjutama laulu.See laul rääkis rahust ja armastusest. 1986.aastal sai laul valmis mille nimi oli -Rahu toob õnne-. 1987.aastal olin ma valmis seda laulma,mu sõber Ranold. Ranold filmis seda kuidas ma oma laulu seitan, ma esitasin laulu mahajäetud majas.Kolme päeva pärast see laul hakkas kõlama raadiotes ja tele...
Autojuhid ei pea kinni piirkiirusest Tänapäeval on suureks probleemiks kiiruse ületamine, millest on põhjustatud ka paljud autoõnnetused. Politsei korraldab tihti reide, et kontrollida inimeste kohusetundlikust ning karistada kiiruseületajaid. Kahjuks leidub väga palju kohusetundetuid inimesi, kes ei arvesta isegi mitte väikeste lastega. Noor naine nelja lapsega ületas kiirust ligi 30 km/h. Tartu maanteel Vaidasoo kandis ületas kiirust noor naine, kel oli autos peale tema veel neli väikest last. Naine küll püüdis ennast välja vabandada, et kiirustas laeva peale kuid selline kiiruseületamine pole vabandatav sellise põhjendusega. Selline kiiruseületamine pole lubatud ning on seadusega karistatav. Enam kui 20 km/h kiirust ületanud inimesi oli kokku 10, kiiruseületajaid üleüldse oli kokku 21. Ilmselgelt on seda ühe päeva kohta liiga palju ning üleüldse peaksid olema inimesed palju ette...
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja ...
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult , õigus vanaduspensionile ja veel paljudele muudele asjadele. Kõik need demokraatia hüved on meile väga loomulikud, kui kahjuks tihti need ei toimi.. Keegi ei tohi ka rikkuda seadust, kuna seadused on kõigi jaoks võrdsed ja kõik vastutavad oma tegude eest ise. Ka...
Ants Laikmaa Oli eesti maalikunstnik, rahvusliku kunsti rajaja Õppis Düsseldorfi akadeemias 1903. asutas Tallinnas oma ateljeekooli Reisis palju ning võttis vastu mitmeid uue kunsti mõjusid (nt. impressionism, postimpressionism), parimad tööd realistlikud Elu lõpu veetis Taebla vallas, kuhu on ka maetud (alates 1955 on seal tema majamuuseum) Raamat tema elust- ,,Kaanekukk" Endel Nirk Looming: pastelltehnikas portreed ja maastikumaalid Nikolai Triik Oli eesti maalikunstnik ja pedagoog Õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ning Laikmaa ateljeekoolis Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud Eesti rahvusliku kunsti rajaja õppis kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias, edasi suundus Düsseldorfi harrastas sümbolismi,...
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel Gedrik Keinast Ivar Turja KG 12.a Parlamentaarne demokraatia 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. Eesti oli paljurahvuseline riik. 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. Noor riik osutus üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt. 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). Kiiresti edenesid ka kaubandus ja tööstus. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine. Nõukogude Liitu peeti suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta...
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo...
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
Koondlause sidesõnad ja kirjavahemärgid Valssi, rumbat, sambat olime juba ammu õppinud. Sidesõnata koondlaused! Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, sambat. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, saia ja teisi toiduaineid; vihikuid, pliiatseid, paberit ja muidu koolitarbeid; jopesid, kleite, pluuse ja püksegi. Semikooloniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Me oleme juba ammu õppinud nii sambat kui ka rumbat. Sidesõnaga koondlause! Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed...
Rudolf Tobias (1873-1918) referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema vanemaid pidada R.Tobiase muusikalise hariduse ,,hüppelauaks". Lapsepõlv, õpingu ja töö aastad Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteose...
Virtuaalsed inimsuhted Viimasel aastakümnel on mobiiliside ja arvutivõrkude areng inimesi pannud vaimustuma, kuid samas ka pead kratsima. Võimalus suhelda inimestega nagu kardina tagant ilma end näitamata on kui mõne inimese unelm, sest mõistes, et tema mõtted jäävad vaid tema ja virtuaalmaailma teada, on hakanud levima palju valet ja õelust. Pole oluline, kas sa oled reaalmaailmas rikas või vaene, virtuaalmaailmas saad sa oma mõtted öeldud nii või teisiti. Seda teed on läinud paljud ja tekib küsimus, kas siis virtuaalsed inimsuhted on paratamatu ja ainuõige lahendus enda mõtete väljendamiseks. Internet on kaasa toonud uut tüüpi suhtluskultuuri. On väheseid veel, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Need on just põhilised kohad, kus on garanteeritud suhtlus ükskõik mis riigis asuva inimesega. Kuid kõige heaga kaasneb ka kübeke halba ja vahel tunneme rohkem just seda negatiivsem...
Koit Toome Koit Toome on sündinud 3. jaanuaril 1979. a. ( praegu on ta 31 aastane) Eestis. Koit on üks tuntuim noor eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Koit on enda sõnul enamasti lõbus ja heatujuline noor mees. Muidu on Koit üldiselt tagasihoidlik, aga see olevat neil juba perekonna viga, sest ka isa ja vend on suhteliselt tasased. Pigem veedab Koit aega maal, teeb sauna, käib merel ja hulgub koos sõpradega metsas kui presenteerib ennast mõnel seltskonnaüritusel, klubid ei ole tema jaoks ütleb Koit, ta saab piisavalt tähelepanu laval esinedes. Nähes nüüd, kui raske on inimestel ümberringi, mõtleb Koit, kui õnnelik inimene ta tegelikult on, et saab teha just seda tööd, mis on tema kutsumus - "Ma teen seda, mida ma armastan, elukutse ja töö on minu hobi, ma ei ärka üles väsinult ja kurjana, et pean minema tegema mingit tüütut liinitööd" tunnistab ta. Koit töötab vabakutselise muusikuna, see...
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut, et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt, ...
KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just need kirjanikud, sest nad tundusid mulle kõige huvitavamad ja nende looming oli mulle meelepärane. Sellest referaadis kirjutan nende eluloost ja teostest. ...
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühis...
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pian...
Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse ees...
Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia eriala...
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal ...
Kirjaniku looming on tema enda ja tema aja nägu Juhan Liiv Juhan Liiv Kirjaniku (Juhan Liivi) looming... Juhan Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880ndail aastail. Alguses olid ta luuletused tollal levinud järelromantilises laadis. Oma parimad luuletud lõi ta aga oma haigusaastail. Tema viimased luuletused olid maailma suhtes kriitilised aga siiski väga lootusrikkad. ...on tema enda... Enesekriitika ja hirmus saatus Mind ärge austage- ei iial, iganes! Uks valus vale mõiste on liikvel aja sees. Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus- ei mind mitte iganes! ("Noor-Eestile") Noorte ja tarkade kiitmine Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. ("Noor-Eestile") ...ja tema aja nägu Ees...
Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Oli Euroopa kirjanduses aastatel 1890- 1920 Uusromantismi iseloomulikeks joonteks on tunnete rõhumine, huvi erilise, imelise ja müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjandu...
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja T...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid noorte väärtushinnanguid ning suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Noorte väärtushinnagud tänapäeval Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele. Tänapäeva noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi ühis...
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" Hoolimata teksti lühidusest on Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" ometi võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Põlvkonnad ja mis peamine, poliitilised reziimid küll vahetuvad, kuid inimeste ,,tantsudes", nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda ...
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser 5. Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid. 6...
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( pr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
