Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, kui ausalt soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi. Lisaks käsitletakse töös üldistavalt tegureid, mis mõjutavad organisatsioonide ja nendes töötavate inimeste eetilisust. Kohv...
1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süste...
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
Ne Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Juhuhälbed Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môô...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTUNUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAM Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 URURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välis mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuurriolene Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Teooria. Tegime kokku 8 mõõtmist. Alustasim 100 torrist ja kõige viimane mõõtmine oli Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käi...
VASTUSED 1. Mis põhimõttel peaks tasandama käiku ideaalsel võimalusel? Ideaalsel võimalusel käiku tuleks tasandada ideaalse tasandamise põhimõtete järgi. Seega jooni tuleks muuta väga vähe ning juurdekasvude vead on tingitud eelkõige vigasest nurkade mõõtmisest. Samuti koordinaatide viga tuleks tasandada eeskätt nurkade muutmise kaudu. 2. Kuidas käib kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil? Kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil toimub nii, et robotic saua otsas on lisaks prismale ka GPS vastuvõtja, mida juhib sama väliarvuti. Nii saab vaba seisupunkti lähtepunktid mõõta kohe GPS meetodil. 3. Mis põhimõttel saab S6 tahhümeetris iga joon oma projektsiooniparandi? Trimble S6 saab iga joon oma projektsiooniparandi, kui valid Estonia koordinaatsüsteemi. Sealt projektsiooniparand antakse koordinaatide arvutamisel lähtuvalt mõõtmispii...
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaali...
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8..............................................................................................4 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11............................................................................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9........................................................................
Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotentsiaalide määramine Töö ülesanne: Galvaanielemendi valmistamine ja selle elektromotoorjõu mõõtmine. Ning mõlema elektroodi potentsiaalide mõõtmi võrdluselektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrdlemine Nersti valemi pähjal arvutatud teoreetilise väärtustega. Tulemused: Katse temperatuur 230C A Element Emõõdet Zn/ZnCl2//KCl//CuCl2/Cu 1,058 1,071 B Element E'mõõdet Zn/ZnCl2//KCl//AgCl/Ag 0,978 -0,742 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,093 0,329 C Ioonide Elektrood ...
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp S Ü Ü TES Ü S TEEM ID E V Õ R D LU S JA A N A LÜ Ü S Kasutusel olevad süütesüsteemide võrdlus: Transistorsüütesüsteem Elektrooniline süütesüsteem Digitaalne süütesüsteem Eriom adused Transistorsüütesüsteem: Vaakumregulaatoriga süütejaotur, süüteandur jaoturis Elektrooniline süütesüsteem: Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik Transistorsüütesüsteem: Silindriline Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk k...
15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ...
LABORATOORNE TÖÖ 11 Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga MM Väikese mõõtemikroskoobi mõõtepiirkond pikisuunas on 0...75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfi...
Mõistete seletused Liikumine meie ümber Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe ajaühiku jooksul. Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõj...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega Ahela parameetrite mõõtmine Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine Töö tehti " " 2009.a. brigaadiga koosseisus: Silver Salben Taavi Tanila ARUANNE Üliõpilane: Silver Salben 083922 IATB22 Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki ...
LABORATOORNE TÖÖ nr. 8 Ülesanne 1. Analüütiline pindalade määramine. Punkti Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi+1-Xi-1 Xi(Yi+1-Yi-1 ) Yi(Xi+1-Xi-1 ) nr. 1 6509945,135 700133,637 470,823 666,42 3065031898 466583058,4 2 6510050 700600 438,684 -260,129 2855854774 -182246377,4 143200050, 3 6509685,006 700572,321 21,998 -749,071 -524778409,1 8 - 4 6509300,929 700621,998 -443,144 -301,426 -211185686,4 2884557651 - 5 6509383,58 700129,177 -488,361 644,206 4510...
Taevakehade kõrguse mõõtmine 9. Klass Kaisa Pilnik Astronoomia algusaastad · Heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria toetaja Aristarchos Samoselt oli esimene, kes püüdis kindlaks teha Päikese ja Kuu suurust ning määrata nende kaugust maast. · Arvutuste aluseks oli eeldus, et poolkuu ajal on kolmnurk Maa- Kuu-Päike täisnurkne. · Trigonomeetriat tundmata arvutas ta välja Maa kauguse Päikesest ja leidis Päikese läbimõõdu. Kui kaugel on tähed? Kaugused tähtedeni on väga suured ning väga erinevad. Tähed võivad paista sama suured ning sama kaugusega, kuid tegelikkuses on tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse ...
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega JUHUHÄLBED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 8. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôde...
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V, Generaatori sumbuvus 10dB ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Sagedusmõõtur" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1. Sagedusmõõtur HP53131A 2. Signaaligeneraator HP331...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 1: ALALIS- JA VAHELDUVPINGE MÕÕTMINE ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter ...
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elek...
ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on o...
LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõj...
Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias. Tiit Kivistik veresoontekirurgia üksusest 2011.a. Milleks vajab kirurgiline haige head jälgimist? Haige ei suuda end ise hinnata uues olukorras ja tavapäraselt ei suuda ta ennast ka adekvaatselt aidata kui selleks peab tekkima vajadus. Tuvastada võimalikult varakult haige tervist ja elu ohustav seisundi muutus , et saaks võtta kasutusele olukorda lahendavad tegevused. Mis on eelduseks Meie haige heaks jälgimiseks? Me teame patsiendi normaalset füsioloogiat. Me teame patsiendi seisundit enne ravi alustamist, kaasuvatest haigustest tingitud nähtusid. Me teame ravitava haigusest või selle ravist tingitud lubatud normi kõrvalekaldeid. Me teame patsienti ohustavaid haigusega, raviga ja ravi järgselt ette tulla võivaid tüsistusi- “oskame näha ohumärke”. Millised on Meie vahendid haige jälgimiseks? Silmad Kõrvad Käe...
Ümardamine 0.123678 ~ 0.124 1.23678 ~ 1.24 12.3678 ~ 12.4 12.3679 ~ 124 1236.78 ~ 1240 NB! 1.23578 ~ 1.24 1.24578 ~ 1.24 1. Mõõtmismeetodid ja mõõtevead 1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõ...
Heli levimise kiirus on erinevates ainetes erinev. Tihedamates ainetes on heli levimise kiirus suurem. Õhuta ruumis heli ei levi. Heli levib valgusest aeglasemalt. Heli kiirus sõltub õhu paljudest omadustest, näiteks niiskusest ja rõhust. Uurimused on näidanud, et heli kiirus muutub isegi õhu saastudes. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist. Esmakordselt määras heli kiiruse õhus prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks katsetajatest laskis paadist vette kellukese. Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani ...
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: P=frac{A}{Delta t}, kus P! – võimsus, A! – töö, Delta t! – aja muut (ajavahemik). Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Sisukord [peida] 1 Võimsus mehaanikas 2 Võimsus elektrotehnikas 3 Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas 4 Vaata ka 5 Välislingid Võimsus mehaanikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: P=F,v. kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektrita...
CVT Variaatorkast Audi CVT variaatorkast: 1. Väändevõnkesummuti 2. Tagurpidisõidu mitmekettaline sidur 3. Aeglustav ülekanne 4. Kettvariaator 5. Juhtplokk 6. Hüdrosõlm 7. Sõidusuuna planetaarülekanne 8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil. Sõitmine ederpidi: Ederpidisõidul ühendab mitmekettaline sidur vedava võlli ja aeglustava ülekande vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülek...
3. PROTSESSID PROTSESSID Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. Igal protsessil on ettevõtte edukusse teatud panus, mis aga oma kaalukuselt on erinev. NB! Kui lähtuda sellest, et ainult vigadeta protsessid toodavad vigadeta tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis muundab sisendid väljunditeks ressursid sisend protsess väljund protseduurid Protsessid Põhiprotsessid klient Tellimuste menetlemine ...
Kodutöö: vaatluse läbiviimine Vii läbi ühe töötaja vaatlus, vaatluse kestus on 100 minutit. Vaatluse läbiviimisel kasuta vaatluslehte. Vaadeldava töötaja võid valida enda äranägemise järgi, soovitavalt mõnes avalikus teeninduskohas töötava isiku või tuttava isiku vaatlemine tööprotsessis. Enne vaatluse läbiviimise alustamist tutvu vaatluse tegemise juhistega. Vaatluse tulemused kanna etteantud näidise järgi vaatluslehele, sh koosta vähemalt 3-4 lauseline kokkuvõte ja graafiline joonis. Täidetud vaatlusleht koos kokkuvõttega edasta õpikeskkonna kaudu õppejõule. KIRJELDUS Koha valikul jälgi, et sa saad vaadeldavat isikut vaadelda kõikide tegevuste ja tööoperatsioonide sooritamisel. Välidi sellise vaatluse läbiviimise koha valikut, kus vaadeldav kaob pik...
Tallinna Polütehnikum Trükiks kasutatava paberi omadused. Referaat Terli Rüütli Juhendaja:Marge Robam 2014 Sisukord 1.)Sissejuhatus. 2.)Paberi omadused. 3.)Paberi näitajad. 4.)Paberi sertifikaadid. 5.)Kasutatud kirjandus. Sissejuhatus Trükiks kasutatava paberi omadused on tähtsad ,et saavutada kvaliteetne trükis. Paberi omadusi peaks iga klient kaaluma ja võrdlema kuna pabereid on erinevaid. Näiteks katmatta paber on mahulisem kui gloss paber. Paberi omaduste alla kindlasti kuulub nende näitajad ilmastikule ,õhule,vastupidavusele. Samas ka mängivad paberi omaduses sertifikaadid paberi säiluvuse ja keskkonnasäästlikusele. Paber...
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 1 Auto müra mõõtmine 27.9.2001 EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda müra mõõtmise mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja te...
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 7. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale rida uusi võimalusi nagu tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, info numbriline esitus ekraanil. Töö eesmärk Tutvumine digitaalostsillograafi tööga ning kasutamisvõimalustega. Töövahendid Generaator G3-112/1, digitaalostsillograaf C9-8 Töö käik Mõõteinfo ekraanil, aja lugemid Kui marker asub joone alguses, on aja näit 00.00 ms, joone lõpus 20,47 ms. Piirkonnaks oli 5 V, diskreetimisinte...
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole. Hõiveseisundis ilmneb eeltakistil pingelang 3V. Rehkendus: I = (3V/50) = 0.06A = 60mA. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Terminalseadme takistuse saab leida lähtudes eelmises punktis leitud voolutugevusest 0.06A ning hõiveseisundi pingest 7V. Seega R(tel) = (7V/0.06A) = 116.67. Kogu takistuse saab samuti leida lähtudes voolutugevusest hõ...
1.ülesanne Tsentreerin ja horisonteerin 1. Trentreerin ja horisonteerin statiivi silma järgi. 2. Kinnitan treegeri statiiviile (kinnituskruviga) ja tahhümeetri treegerile (kui see on vajalik). 3. Tsentreerin treegeri alusetõstekruvidega. 4. Horisontreerin statiivi kinnitusklambritega treegeri ümarvesiloodi järgi (mullike musta ringi sisse). 5. Horisonteerin tahhümeetri silindrilise vesiloodi järgi treegeri alusetõstekruvidega. a. Silindriline vesilood paralleelne kahe alusetõstekruviga Kruvin võrdselt sissepoole või väljapoole b. Vesilood risti esimese asendiga Kruvin kolmandat kruvi, mida enne ei puutunud c. Kontrolliasend Kui ei ole keskel, siis alustan uuesti 6. Tsentreerin kinnituskruviga Keer...
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgus...
1 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 5,008781 5,1 5,107850 5,2 5,201302 5,3 5,258566 5,4 5,344568 5,5 5,454498 5,6 5,537876 5,7 5,643969 5,8 5,764209 5,9 5,875576 6,0 5,965215 2 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 4,999987601 5,1 5,099987028 5,2 5,199986692 5,3 5,299986361 5,4 5,399986002 5,5 5,499985664 5,6 5,599985347 5,7 5,699985043 5,8 5,7999847...
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kerly Klee1 Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 9 17:41:15 2017 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 8 2 Valimistooni kestus: 8s. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi vool: I=U/R, I=0/50, I=0A, voolu tugevus on 0 kuna liin pole kasutusel ja pingelaengut pole. Hõiveseisundi vool: I=U/R, I=2/50, I=0,04A, kuna liin on kasutusel ja seda läbib laeng. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus: Telefoniaparaaditakistus: R= Hõiveseisundi U2/ Hõiveseisundi I, R= 8/0,04= 200 . Telefoniliini takistus: R= (Rahuseisundi U1 Hõiveseinudi U1) / Hõiveseisundi I, R=(55 -10) / 0,04 = 1125 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutug...
TalTech keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs FLU Fluorestsents-spektromeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli uurida fluorestsentsi tekitamist, kustutamist ja sõltuvust pH-st. Kahe tundmatu joogi koostise iseloomustamine standardainete EEM spektritega võrdlemise meetodil. Tooniku hiniini kontsentratsiooni kirjeldamine EEM spektrite alusel. 2 Töö käik 1) Destilleeritud vee ja standardainete EEM (excitation - emission matrix) spektrite mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine. 2) Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st (püridoksiini ja riboflaviini näitel). 3) Vitamiinivee EEM spektri mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine. 4) Fluorestsentsi kustutamine (vitamii...
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2. ÖKOLOOGILISE JALAJÄLJE KOOSTAMINE..................................................................5 3. KOMPONENTIDE MÕÕTMINE..........................................................................................6 4. VESI........................................................................................................................................7 ...
Globaliseerumine LK 18 - 20 ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Käsitletavad alateemad: Globaliseerumise olemus (mõiste) Globaliseerumise põhjused. Globaliseerumine erinevates eluvaldkondades. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise tagajärjed (mõju arenenud ja arengumaadele). ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Milliseid mõtteid tekitavad need pildid teis? ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine e üleilmastumine Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks. ...
Laboratoorne töö : " Analoogtelefon" Töö mõõdetud : 01.09.2008 Osa I voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Rtakisti=matrikli numbrite summa + 50 = 0+7+3+7+8+7+50=82 Terminalseadme U1 [V] U2 [V] U3 [V] seisund Rahuseisund 55,1 55,1 0 Hõiveseisund 10,5 10,9 5,8 Kontrollida et U1=U2+U3 : Rahuseisund: 55,1+0=55,1 > tõepoolest U1=U2+U3 Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I=U/R Rahuseisund: I=55,1/82= 0,67 A Hõiveseisund: I=10,5/82= 0,13 A Osa II Ostsillograafiga 1. Valimistooni parameetrite mõõtmine Signaali parameetrid: Pinge : U = 476mV Periood : T = (2,750,4) * 1(ms) = 2,35 (ms) Sagedus : F = = 425,53 (Hz) 2. Kõne uurimine Amplituud: A = 2,8 Periood: T = 2,8*2,5 = 7 (ms)...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö SAGEDUSMÕÕTUR ARUANNE Täitja(d Juhendaja Töö tehtud ......................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ................................. (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. 2. Kasutatavad seadmed 1.) sagedusmõõtur ...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 18 Kaitstud: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
