Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandus...
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Majandus. Palga aste Astme TM% Astme TM Tulumaks Tegelik Palk kätte (eur) kokku tulumaksu % (eur) 0,001-250 0 0 0 0 250 250,01-500 10,00% 25 25 5 475 500,01-1000 20,00% 100 125 12,5 875 1000,01-00 30,00% 2700 2825 28,2 7175 (10 000) Ma valisin need arvud ning määrad,kuna olemas olevad palga astmed ning astme tulumaksu protsendid vastavad ligikaudu hetkel ühiskonnas tegutsevale suhteliselt madalale majandusseisule. Esimese palga astme arvude vahemik on piisavalt madal,mis jääb tulumaksu nõudvast piirkonnast välja ning ühtlasi ligineb see summa Eesti miinimumpalgale,milleks on...
Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, Lõuna...
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
Inglismaa majandus Allan Katsmazov Geograafiline asend Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, LääneEuroopas, pealinnaks on London Hõlmab kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosa Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manchei väin Ümbritseb Prantsusmaa, Belgia ja Holland, Norra ja Taani, Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga ja Sotimaaga Riigi pikkus ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maa...
Hiina Hiina Rahvavabariik asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos, täpsemalt Ida-Aasias. Naaberriike on kokku 14, kuid tähtsamad on Venemaa kirdest, Mongoolia põhjast, Kasahstan loodest, India edelast, Vietnam, Laos ja Birma põhjast, Põhja- ja Lõuna-Korea idast, üle mere ka Jaapan ning Taiwan. Veekogudest piiravad Hiinat Kollane ja Ida-Hiina meri idast ning Lõuna-Hiina meri kagust. Pinnamood on riigi suuruse tõttu väga erinev. On mägesid Himaalaja ning Tiibeti kiltmaa, kuid riigi idaosa on madalam, merede ääres leidub ka madalikke. Suurim madalam ala on Hiina tasandik Kollase mere ääres. Hiina ning ühtlasi ka maailma kõrgeim tipp on Mount Everest (8848 meetrit) Himaalaja mägedes.Hiina põhjaosas on lähisarktiline kliimavööde ning lõunaosas on troopikavööde. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on juuli 28 oC ning kõige külmem jaanuar (-2 oC.) Mägedes ja ma...
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6....
Tallinna Tehnikaülikool referaat Rootsi majandus Rahvusvaheline majandus Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldised andmed........................................................................................................................ ..3 Majandus.....................................................................................................................................3 Rootsi väliskaubanduseksport perioodil 2007-2011...................................
SUURBRITANNIA MAJANDUS Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täis...
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. ...
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulud...
Rahvusvahelised maksed Kui inimesed tegelevad rahvusvahelise majandussuhtlusega, nt kaubavahetusega, tekib sageli mure erinevate valuutade kasutamise pärast. Oma kaupa välismaale müües soovivad mõlemad äriga seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import...
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluk...
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on Internat...
Hiina Hiina tihedaim asustus on Pekingis ja Shanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele tagamaks hiinlaste rohke kalapüügi ja tiheda kaubavahetuse. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes teiste riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inime...
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuuta...
Sisukord 2. Majandus 2.1 Sissejuhatus...................................................................2 2.2 Loodusressursid.............................................................3 2.3 Tähtsaim toodang ..........................................................3 2.4 Teised majandusharud...................................................3 2.5 Sisemajanduse kogutoodang..........................................3 2.6 Inimarengu indeks..........................................................4 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid...........................4 2.8 Kasutatatud materjalid...................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjut...
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
1. Unternehmen im Spannungsfeld der Märkte 1. Ein Industrieunternehmen agiert im Spannungsfeld welcher Märkte? Durch welche Faktoren werden diese Märkte und damit das Unternehmen indirekt beeinflusst? -Beschaffungs,-arbeits,-kapital,-Ansatzmarkt,Sind beim Politik, umwelt, konkuränze und gesellschaft beeinflusst. 2. Erklären Sie in eigenen Worten die historische Entwicklung von einem Verkäufermarkt zum Käufermarkt. -Der verkäufer kann selbst die Gewinnung stellen, aber Käufermarkt muss auf die Kunden denken. 2. Unternehmensleitbild und ziele 3. Erläutern Sie in eigenen Worten was ein Unternehmensleitbild ist. -Mittel-und langfristigeziele und nach welchen Grundsätzen soll das Unternehmen geführt werden. 4. Welche drei Funktionen hat ein Unternehmensleitbild? -Planungs,-Orientirungs-und Motivationhilfe. 5. Nennen und geben Sie jeweils ein Beispiel für die im Unterricht definierten vier Unternehmenszielarten. -Sachliche,-Soziale,-Wirtscha...
Sõja ajal oli kogu õukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel. ...
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja ...
TURUNDUSE ALUSED UURIMUSTÖÖ K&H AJALUGU 1991 tegevust alustab ehituse ja geodeesia valdkonnas AS K&H . 1994 tegevust alustab teede ja tänavate ning kommunikatsioonide projekteerimisega AS K&H projektbüroo. 1996 tegevust alustab AS K&H Tallinna osakond. 1997 Tallinna osakonnast kasvab välja tütarettevõte AS K&H Tallinn (100 %). Samal aastal alustab AS-s K&H tegevust müügiosakond, mis hakkab tegelema firma Hauraton toodete müügiga. Tegevust alustab ka tütarettevõte AS Teleekspert (70 %). 1999 uue tegevusalana lisandub ruumiline planeerimine. 2001 tegevust alustab tütarettevõte Trevali OÜ (50 %). Samal aastal omistatakse AS-le K&H kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. 2002 AS K&H kolib uude peakontorisse aadressil Turu 45d, Tartu. Samal aastal alustab tegevust tütarettevõte Läti Vabariigis SIA Vides Projekts (70 %). AS-le K&H omistatakse ka keskkonnajuhtimi...
3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandamissüsteemi põhitüübid Maj. 3 põhiküsimust on: mida toota Kuidas toota Kellele toota Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega: Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. Majanduslik käitumine. MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse. Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused. Ressursid: loodusvarad, Inimesed kapital Kuidas maj. süst. Toimib? Maj.süst. on mehhanism, mis ühendab kõiki ressursse ning arusaamu ja teadmisi majandamise põhimõtetest. Riik otsustab kuidas kasutada loodusressursse, inimre...
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...
Pärnu Ühisgümnaasium KOLUMBIA MAJANDUS Referaat Getri Mitt G1B Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD....................................................2 SISSEJUHATUS............................................3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4 1.1.Üldandmed...........................................5 1.2.Geograafiline asend.............................6 1.3.Kliima...................................................7 1.4.Arengutase.................................................8 2.Rahvastik.....................................................9 3.Energiamajandus......................................10 4.Tööstus......................................................11 5.Turism ......................
Üldine majandus Birma majanduses domineerib põhiliselt põllumajandus,mis moodustab üle 59% sisemajandusekogutoodangust ja annab tööd ligemale kahele kolmandikule tööjõus inimestele.Põhiliselt kasvatakse Birmas riisi.Riisi kasvatamine langes peale iseseisvumist 1940ndatel aastatel, kuid suurenes taas 1970-80ndatel, kui võeti kasutusele sordid, mis on suurema saagikusega, erinevad väetised ja niisustussüsteemid.Sellest ajast peale tootmine vaevalt suutnud sammu pidada rahvastiku kasvuga ning Birma kui üks juhtiv riisi eksportija näeb vaeva, et vaevalt ära toita oma riigi elanikkond.Kuid vaatamata raskustele jätkab Birma riisi eksportimist, et teenida välisvaluutat.Samuti kasvatatakse Birma põhja-osas väga palju moone, millest valmistatakse erinevaid opiate.Birma on üks maailma juhtivamaid opiaatide tarnijaid. Riigi suurimad ettevõtted ja finants asutused on enamjaolt riigi omandid ja kaubandus ette võtted...
SVEITSI MAJANDUS · Tööstus on kõrgelt arenenud: aparaadi-, kella-, tekstiili-, elektroonika- ja toiduainetööstus · Olulised sissetulekuallikad: turism, pangandus ja karjakasvatus · Tuntuimate toodete hulka kuuluvad sokolaad ja juust · Tuntud kellade, eriti käekellade tootmise poolest · Üks maailma kõige paremini korraldatud riik Rahaühik: SVEITSI FRANK TÖÖSTUS · Sveitsis ei leidu peaaegu üldse toorained, kuid on saanud märkimisväärseks tööstusriigiks · Palju kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, mis on spetsialiseerunud hinnaliste ja kergete toodete valmistamisele · Ravimite valmistamine on tähtis tööstusharu · Igal aastal eksporditakse 50 miljonit kella PÕLLUMAJANDUS · Soojematel lõunapoolsetel nõlvadel kasvatatakse puuvilju ja viinamarju · Piimakarjakasvatus on Sveitsi traditsiooniline põllumajandusharu · Lop...
Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas. Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja. «Euroopa energiapoliitika esimene punkt on energiaturu avami...
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste ...
Läti majandus MAJANDUSGEOGRAAFILISED EELDUSED * asend Läänemere ääres arenenud merekaubandus, võimaldab transiitkaubandust, parem võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi * põllumajan...
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid...
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tege...
Uus, teadmistepõhine majandus Uue majanduse fenomen · 20. sajandi lõpus hakkasid riigid ja rahava oma arengu ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskes...
Narva Eesti Gümnaasium NORRA Referaadid geograafias Silver Peusa 11.kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on lut...
Ühiskonna konspekt.Majandus TEADUSPÕHINE MAJANDUS Haritud inimesed + teadusuuringutest sündivad head ideed. Ettevõtjad teevad tihedat koostööd teadlaste ja haridusasutustega.Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid : 1)Autoriõigus kirjandus-,kunsti- ja teadusteos; 2)Autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ; 3)Tö...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust ...
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
VIII R A H A N D U S - JA M A J A N D U S P O L I I T I K A S T 19. sajandil kehtestati rahanduses k u l l a s t a n d a r d. Kullastandardi puhul on rahvuslikud v ä ä r i n g u d ehk v a l u u t a d seotud riigi kullavarude ja kulla hinnaga. Suurbritannia loobumine kullastandardist ning Inglise naela kursi alanemine põhjustasid Eesti krooni d e v a l v e e r i m i s e 1933.aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi. Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rang...
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Mõisted Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis seisneb selles,e t migni riik suudab toota teatud kapu, suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja tä...
Geograafia - Energia majandus . 1. Energiamajandus ehk energeetika on tegevusvaldkond , mis uurib , hangib , töötleb looduslike energiaallikaid , elektriks , soojuseks , mootori ja ahjukütuseks ,toimetab need tarbijani ning asutab vajalikud äriteenused . 2. Energia osakaal : Nafta 40 % Maagaas -28% Tahked kütused 20 % Veeenergia 5% Tuumaenergia -5% Muud -2% 3. Nafta tootjad : USA Saudi araabia Venemaa Iraan mehhiko 4. Maagaasi tootjad : USA venemaa Kanada Suurbritannia Alzeeria 5. Kivisöe tootjad : Hiina USA India Austraalia Lõuna aafrika vabariik 6. Hüdroenergia tootjad : Kanada USA Brasiilia Hiina Venemaa 7. Tuumaenergia tootjad : USA Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa 8. Tuuleenergia tootjad : Saksamaa USA Hispaania Taani India 9. Geoterminaalenergia tootjad : USA Filipiini...
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
Majandus- inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusharu- Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid ja pakuvad sarnaseid teenuseid.NT: energeetika, taimekasvatus,masinatööstus, haridus, turism. Majandussektor- Ettevõtted tegelevad tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ...