Luumurd Luumurru tunnused Kinnine luumurd: kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus; turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtine luumurd: nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus, verevalum Esmaabi Kinnise luumurru korral tuleb hoiduda rangelt liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi (võib veeretada maas), sest see võib viia kudede kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt. Külmageel, sügavkülmast juurvilja pakk vms), kuid ei tohiks unustada naha ja külma vahele panna riie või rätik , sest otsene külm võib kudesod kahjustada. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema), kui jalg terve on. Veel tuleb katta kannatanu soojalt, tuleb anda kannatanule juua ja kõige...
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eeln...
TARTU ÜLIKOOL Luumurd ja selle paranemise patofüsioloogia. Otsene paranemine, kaudne paranemine, ebaliiges. Referaat patoloogilises füsioloogias Koostaja: Tartu 2016 SISUKORD Luumurd ja selle paranemise patofüsioloogia. Otsene paranemine, kaudne paranemine, ebaliiges.......................................................................................................................................1 Referaat patoloogilises füsioloogias............................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuu...
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ä...
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
1. Kinnine luumurd välised kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu!
Kadrioru Saksa Gümnaasium JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2....
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. E...
Luumurrud NIMI Luumurrud Luumurrud võivad olla: kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära li...
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal · Rass · Halb toitumine · Menopaus · ...
Sports injuries General not in shape not warming up If you get hurt, stop playing can cause more harm RICE (Rest, Ice, Compression and Elevation) pain relievers, rehabilitation and sometimes surgery Sprains stretched or torn ligament connect bones at a joint falling, twisting, or getting hit symptoms include pain, swelling, bruising sprain - nihestus Strains stretched or torn muscle or tendon connect muscle to bone can cause a strain suddenly or develop over time playing sports pain, muscle spasms, swelling, and trouble moving the muscle strain - venitus tendon - kõõlus spasm - kramp Treatment resting the injured area, icing it, wearing a bandage and medicines exercise and physical therapy Knee injuries made up of bone, cartilage, ligaments and fluid muscles and tendons can cause pain and difficulty walking knee problems are very...
Esmaabi enamlevinud traumade korral Enamlevinud spordivigastused on erinevad nahavigastused (haavad), põrutused, nikastused, nihestused ja luumurrud. Esmaabi andes peavad käed kas olema alati pestud või desinfitseeritud või siis peaks kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga. Järgmiseks peab haavale asetama steriilse nelinurkse lapi, mida kinnitada kas sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib...
Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI..............................................
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID R...
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided...
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Sofja Semelit Õ15-2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus § täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § ä...
Riskianalüüs sekretäri ametile Jr Meetmed ohu k oht või ohutegur Kes on ohus Tervisekahjustus Riskitase Kes vastutab Aeg Maksumus vähendamiseks nr Põletushaavad, Muretseda suitsuandurid ja 1komplekt 1. Tulekahju Kõik töölised 9 Kõik töötajad Koheselt vingumürgitus, surm tulekustutid kuni 700- Katkine ...
Osteoporoosi tekkepõhjused ja ennetamise võimalused ! Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Põhilised osteoporoosi riskifaktorid: Vanus Naissugu Osteoporoos perekonnas Eelnev luumurd Menopaus Pikaajaline glükokortikosteroidravi Kroonilised haigused Alkoholi tarbimine Suitsetamine Madal kehakaal Halb toitumine Söömishäired Kehaline inaktiivsus Sage kukkumine Lapse ja noorukieas tuleks osteoporoosi ennetamiseks v...
Noortel on sageli luumurrud Küsimus: ,,Kas noorte luumurde põhjustavad ekstreemsport/vale toitumine/vähene sport või mõni muu sarnane tegur? Hüpotees: Ma arvan , et noorte luumurdude suurimateks põhjustajateks on vale toitumine ja vähene sport, sest kui luu saab liiga vähe toitaineid, siis on ta habras ja võib kergelt puruneda ja kui luu saab liiga vähe koormust, siis kui talle järsku survet avaldada, siis on purunemisoht üpris tõenäoline. Vastus: Luustiku ebaküpsus ja kasvuspurdi ajal esinevad n-ö anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi sporditraumade suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6 kuud luude mineraliseerumise tippkiirust. Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sid...
RISKIANALÜÜS - KOKK Ohutegur Kes on ohus? 1. Kemikaalidega puhastamine Kõik töötajad 2. Libe põrand Kõik töötajad 3. Kuumad ahjud Kokk, teised töötajad 4. Noad Kokk, teised töötajad 5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase...
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ...
Jr Oht või Meetmed ohu k Kes on ohus Tervisekahjustus Riskitase Kes vastutab Aeg Maksumus ohutegur vähendamiseks nr Põletushaavad, Muretseda suitsuandurid 1 komplekt 1. Tulekahju Kõik töölised 9 Kõik töötajad Koheselt vingumürgitus, surm ja tulekustutid kuni 45 Elektrik, Katkine 2. IT-spetsiali...
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi...
Harper Lee ''Tappa laulurästast'' Tegelased : Jean Louise ''Nirksilm'' Finch, Jem Finch, Atticus Finch, Dill, Tom Robinson, Koll Radley, Alexandra Finch, Raamat räägib Finchide pere igapäevaelust läbi Nirksilma vaatevinkli. ''Tappa laulurästast'' peegeldab hästi 1930ndate ühiskonna tavasid. Teose üheks sõlmpunktiks on Tom Robinsoni, kes on neeger, süüdimõistmine Mayella Ewelli vägistamises. See juhtum määratakse Atticus Finchile, sest kohtunik Taylor usub, et ainult Atticusele on võimalus vandekohut natukene enne otsuse tegemist mõtlema panna. Kuigi tunnistajate ütlused on kohati arusaamatud ja ei anna kindlaid vastuseid toimunu kohta ja puuduvad otsesed süütõendid, pigem näitavad tõendid, et Tom Robinson on süütu, mõistetakse ta ikkagi süüdi. Ja tegelikuks põhjuseks on tema nahavärv. Ajal, millal Atticus on selle protsessiga seotud, sõimavad mitmel korral teised linnaelanikud Atticust ennast ja ka tema lapsi selepärast, et Atticus on n...
· Sodium nitride- NaN · Coupling- liitekoht, ühendamine · Abnormality- ebanormaalsus · Covert- varjatud · Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine · cross bit-kivipuur · Absolute value- absoluutväärtus · Database-andmebaas · Abstain-hoiduma · dependable-usaldusvrne · accomplish -saavutama · Domestic- kodumaine · Accumulate- koguma · Epicure- epikuurlane · Acrimonious- vihane, kibestunud · Erupt- vallanduma · Acute angle- teravnurk · ethical-eetiline · Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti ...
Jõud ja Newtoni seadused 1. Millised jõud mõjuvad inimesele lennureisil: õhkutõusul, lennu ajal, maandumisel? Kui minna Maast kaugemale, jääb jõud, millega Maa keha enda poole tõmbab, aina väiksemaks ja selle tõttu väheneb ka keha kaal. Kui inimene on lennukis, siis tunneb ta end üldjuhul ikkagi normaalselt ja tavalises kaalus, ometigi on lennuk kõrgel taevas. Kuidas on see võimalik? Juhul kui keha liigub üles või alla ühtlase kiirusega (kiirendus on võrdne nulliga), on lennuki liikumine võrdne kehale mõjuva raskusjõuga ja keha kaal samuti võrdne temale mõjuva raskusjõuga. Kahjuks aga mõjuvad kõikidele kehadele hõõrdejõud, õhutakistus ja gravitatsioonijõud, mis ei võimalda ühelgi kehal säilitada kaua ühtlast kiirust ja sirgjoonelist liikumist. Lennuki õhkutõusmisel tunneb inimene end raskemana kui tavaliselt, lennuki maandumisel vastupidi. Selle põhjuseks on raskusjõud. Keha liikumisel allapoo...
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja...
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. ...
EAKATE TRAUMAD, OSTEOPOROOS, REIELUUKAELA MURD Vananemine on protsess, mis ei sõltu inimese tahtest. Me võime küll tahta, et kõik inimesed vananevad rõõmsalt, kuid ometi sagenevad vanusega ka haigused ja toimetulekuraskused. Inimene, tehes valikuid mängib ise otsustavat rolli oma organismi kulumise osas. Tema kehaline aktiivsus, suhtumine ning eluviis määravad õnneliku vananemise protsessi. Kunst elu pikendada seisneb oskuses seda m...
****** ***** Osteoporoos Referaat Juhendaja: ***** ***** 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................... 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................... 2. Mis on osteoporoos?............................................................................................................ 2.1 Primaarne osteoporoos................................................................................................... 2.2 Sekundaarne osteoporoos............................................................................................... 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid............................................................................. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid...................
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on v...
Tugi ja liikumiselundite haigused Haiguste ühised sümptomid ja erisused Tartu 2010 Tugi ja liikumiselundite haigused · Podagra · Osteoporoos · Reuma · Reumatoidartriit · Koksartroos · Raynaud`tõbi · Süsteemsed sidekoehaigused Podagra on kusihappe ainevahetuse haigus, kus kudedesse ladestuvad kusihappe soolad ja liigestes tekivad põletikulised muutused · Ühised sümptomid · Erisused Valu · Põletiku tunnused: turse, punetus, kuumamine · · Deformatsioonid liigestes · Haigushoog algab öösel · · CRV tõus Halb enesetunne: väsimus, nõrkus · Äge valu suure varba · Subfebriilne palavik põhiliigeses · Häiritud liikumine · Podagra sõlmed ehk toofused ...
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb. Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega). Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke. Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha. Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + ...
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Es...
ESMAABI, KAS KÕIK SUUDAVAD? Esmaabi tundub teoorias imelihtne, lihtsalt ole inimene ja satu õigel ajal õigesse kohta ning põhimõtteliselt hakka elusid päästma. Kahjuks ilmselgelt avariipaigal ja abivajaja(te) keskel see nii lihtne pole. On juba inimesi, kes puhtfüüsiliselt seda ei suuda. Nad ei salli verd ja abivajajat nähes on väga hea, kui ta vähemalt kiirabisse helistada suudaks. Praegu tunduks, nagu vastaksin teemaks püstitatud küsimusele ära, kuid kas see on ka nii. Olen arvanud oma elupäevade algusest, et verd ei karda ja kui vaja siis ka aitaksin esmaabi anda vajadusel. Autokooli esmaabikoolitus lausa sisendas seda kõik tundus nii lihtne ja koolituse lõpul läbitud veatu test kinnitasid seda üha enam. Tundsin et võiksin olla justkui noor jumal esmaabi vallas. Nüüdseks on möödunud sellest esmaabikoolitusest kaks aastat. Nüüd järele mõeldes oli tol ajal autokoolis tegemist pigem paberimäärimisega, sest kun...
Tööõnnetused Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 1.11.2014 1. Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab. 2. Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid, et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3. Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel lendavad ...
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on ...
Ülevaade järgmistest skeletisüsteemi haigustest: Osteoporoos: Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige sagedas...
Esmaabi Referaat Koostaja: SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED .............................................................................................................
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide,...
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prut...
REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 19...
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
