Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine, keha poorsus tegur
Laboratoorne töö 8, Soojustusmaterjalid (EPS)
Kehade tiheduste ja poorsuste määramine.
Füüsikas kehade tiheduse määramine.
LABORATOOTSED TÖÖD
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE
lahendatud ja vormistatud
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. Füüsika labor 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. Mōōtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm³) m(g) D(kg/m³) Kera 24.59 7,79*10-⁶ 60,7 7,79*10³ Vask 54.31 15,85 3,14*10-⁶ 9,55 8,93*10³ Teras 7,93 25,45 39,67 8,01*10-⁶ 62,8 8,34*10³ Alumiinum 21,55 29,98 1,35*10-⁶ 30,2 7,84*10³ Messing 23,80 14,21 26,79 2,44*10-⁶ 63,8 2,77*10³
Aruanne.
Füüsika labor Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik
Füüsika 1 labor korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine
1. Tiheduse ja poorsuse määramine
(LABOR)
Laboritöö
vünkesagedus.helikiirus,kehamass
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE, labori aruanne sai hindeks 5
Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine.
Keha tiheduse arvutamine
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine
1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) TöövahendidElektrooniline kaal, nihikud, mōōdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alusedMõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükatakse tihedalt vastu katsekeha ning loetakse näit. * Digitaalsete nihikute puhul saab näidu lugeda otse ekraanilt. * Nooniusega varustatud nihikuga mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse j...
Laboratoorsed tööd Füüsika 1
Kolm katset : Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. Töö nr 2. Materjalide erimassi määramine . Töö nr 3. Metallide omaduste määramine .
Põhjalik. Kaitstud Olari Valterile
2012 aasta kevade kordamisküsimused
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks
30 küsimust koos graafikutega (eksamiküsimused)
Materjalide keemia eksamiküsimuste põhjalikud vastused 2015
Eriti vajalik neile kes Õpivad Elektrikuks!!! Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Tallinn 2001
kõik loengud raudbetoon1