I maailmasõda Sõja põhjused: suurriikide blokkide teke (kolmikliidu, Antanti moodustamine), soov vallutada uusi asumaid-laiendada mõjupiirkonda, võitlus turgude ja maavarade pärast, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid, sõjatehnika kiire areng, alahinnati ohtu (puudusid ettevalmistused üleilmseks sõjaks) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos serblaste poolt Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1. Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tsehhi) 2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõ...
1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914.a suutis iseseisvuse säilitada vaid etioopia+libeeria · Dramaati...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. · Austria-Ungari- tugevdada Tagasi saada Elsass ja Lotring. oma positsioone Balkanil · Venemaa- Türgi ja Balkani alade · Itaalia- mõjuvõim ja kaitse vallutamine,pääs vahemerele Prantsusmaa eest · Inglismaa- mõjuvõim Euroopas · Türgi-lootis toetust ja kaitset. · Jaapan- Saksamaa ...
Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene Maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. See algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid Antandiks ja Kolmikliiduks. Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nende eesmärk oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Kolmikliitu aga kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria hiljem ka Türgi. Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli. Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi ka...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõu...
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Hiinas jõudu kogunud demokraatlikul liikumisel õnnestus saada Hiinast vabariik. TEHNIKA ARENG 20.saj algul Henry Fordi autode tootmine suurenes kiiresti. 1900.a hakkas arenema lennundus. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks sõjatehnika aren...
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusv...
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased k...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28. Juuni toimusid Sarajevos sõjaväe manöövrid -> Serbia tudeng Gavrillo Princip tappis Franz Ferdinandi ja tema naise (Sophia). Suurriikide sekkumine ja sõja algus · Ungari venitab sõja alustamisega -> 23.07.1914 esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi -> võeti vastu...
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...
Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi. Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe ...
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.06.1914-11.11.1918 PÕHJUSED: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ühendamine, mis rikkus jõudude tasakaalu. Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures. Loodud sõjaliste liitude süsteemid Võidurelvastumine Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. ISIKUD Franz Ferdinand - Austria hertsog, Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend. Ferdinand Zeppelin - saksa kindral, leiutas õhulaeva Orvill ja Wilbur Wright - esimene lennuk Guglielmo Marconi - raadio Vladimir Uljanov Lenin - asshole Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu ...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
19.sajand Viini kongressi tulemused: 1) Legiti imsuspõhimõte- taastada tuli valitsenud dünastiate võim. - Selles t põhimõttest lähtudes viidi läbi restauratsioon: Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki. 2) Tasak aalupõhimõte- luua mandril tasakaal suurvõimud vahel. - Sellek s moodustati Prantsusmaa ümber nn puhverriikide vöönd, et takistada Prantsusmaa laienemispüüdlusi. - Ühen dati Belgia ja Holland Madalmaade Kuningriigiks - Tugev ...
1. Millal ja mis tulemusega lõppes 1. Ms? 1918. aasta nov. Sõda nõudis miljoneid inimelusid. Lõppes Compiegne'i vaherahuga. Sõja võitis Antant(Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotas Kolmikliit(Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria,Türgi). Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Otsustati, et kaotajad peavad maksma sõjakahjud e. Reparatsioonid. 2. Mis on reparatsioon? Sõjakahjud. (kaotajatel lubati omada vaid väga väikest sõjaväge. Samuti vähendati kaotajate territooriumi). 3. Millal ja mis eesmärgil loodi Rahvaste Liit? Selle organisatiooni eesmärk oli lahendada riikide tülisid rahumeelselt. 4. Miks 1930ndatel aastatel said paljudes riikides võimule diktaatorid? Sest loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 5. Tee ülevaade Pariisi rahu konverentsist. Esialgu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne...
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
Ajaloo KT 1.20. s algusele iseloomulikud jooned. Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine. Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriik...
Inimeste eluolu XX saj alguses Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine, mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur. See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid l...
SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus...
Kordamisküsimused ,, I Maailmasõda" 1.Milline oli I Maailmasõja ajend?(2p) Austria-Ungari troonipärija mõrv Bosnias, serblase poolt. 2.Mis riik oli Saksamaa peamine liitlane selles sõjas?(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi kuid Saksamaa sai lüüa. 8.Mis aastal ja millist...
EUROOPA DIKTATUURIRIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL SARNASUSED JA ERINEVUSED. NÕUKOGUDE LIIT, ITAALIA JA SAKSAMAA. Esimesest maailmasõjast tekkinud majanduse languse likvideerimiseks võtsid mitmed riigid kasutusele plaanimajanduse. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige suurtööstuses, rõhku pöörati masinate ja relvade tootmisele, aga inimestele vajalike tarbekaup...
I maailmasõda 1914-1918 Karoliina Ojasaar 12D 1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapa...
I maailmasõda 1914-1918 Karoliina Ojasaar 12D 1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapa...
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim ...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria...
1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul Jõuvahekordade tasakaal - maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - val...
Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 - 11. nov 1918) Põhjused - imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurets Balkani poolsaare mõjupiirkandade pärast. 3) Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Alsace-Lorraine'i kuuluvuse pärast 4) Kolooniate ümberajagamine. 5) Ülitundlikkus pingete ja kriiside pärast suurriikide vahel. 6) Kolmikliit ja Antant. 7) Maroko kriisid. Tagajärjed sõda lõpetatakse Compiegne vaherahuga. Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine, moraalne allakäik. Venemaa 1917 Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv, tööpuudus, metallivälg, transpordi ja kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõu...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Maailmsõja põhjused: 1. Vastuolud suurriikide vahel 2. Sõjaliste blokkide väljakujunemine 3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine j...
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsiooni...
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i me...
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroop...
XX saj. Algus-muutuste aeg Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt, teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini õhulaevast ning vendade Wright-ide 12 sekundilisest lennust kuni Louis Brelot lennuni üle La Manche'i. 1895. Aastal valmis Marconi esimene raaidosaade ning ...
II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis ...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. ...
1. ,Mis riikide rühmitused tekkisid enne I maailmasõda? Mis riigid sinna kuulusid? Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia Kolmikliit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 2. Mis olid I maailmasõja põhjused? 4 · Kolooniate ümberjagamine · Vastuolud maailma suurvõimude vahel · Ohu alahindamine · Sõda romantiseeriti kujutati üleva ja heana · Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 3. Mis oli I maailmasõja ajend? Sõja ajendiks oli Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt. 4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus...
1)Sõjaplaanid: 1. Saksamaa Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu 2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga 2) I Maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade...
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas. Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ...
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärje...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
KORDAMISKÜSIMUSED 8. klass I MAAILMASÕDA, VENEMAA REVOLUTSIOONID, EESTI ISESEISVUMINE (§§ 40 44). 1. Millised olid kaks suurt vastasleeri Euroopas I maailmasõja eel? (Nimeta 2 riikide vahelist liitu.) 2. Mis aastal loodi Kolmikliit ja millised riigid sinna kuulusid? 3. Mis aastal loodi Antant ja millised riigid sinna kuulusid? 4. Milles seisnes nn Bosnia kriis? 5. Mis aastal toimus I Balkani sõda ja millised osapooled selles sõdisid? 6. Mis aastal toimus II Balkani sõda ja millised osapooled selles sõdisid? 7. Milliste Saksamaa välispoliitiliste eesmärkide saavutamist pidanuks I maailmasõda toetama? (Miks soovis Saksamaa sõda?) 8. Milline sündmus sai I maailmasõja ajendiks? 9. Kuidas kasutas Saksamaa ära Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrva Sarajevos? 10. Milline riik oli Serbia olulisim liitlane I maailmasõja eel? 11. Mi...
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide ...
Venemaa Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
