Maroko Rumeenia Kui suur on riigi GPD? Maroko GDP on Rumeenia GDP on Kui suure osa sellest 151 400 000 000 $. 170 000 000 000 $. moodustab põllumajadus? Sellest 17,1% moodustab Sellest 5% moodustab põllumajandus. põllumajandus. Kui suur on SKT elaniku SKT elaniku kohta Marokos SKT elaniku kohta kohta? on 4800$. Rumeenias on 8300$. Kui suur on Põllumajandusest tulev Põllumajandusest tulev põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses töötava inimese kohta on töötava inimese kohta on töötava inimese kohta? 3400$. ...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................
Diffüllobotrioos ehk laiusstõbi Laiussi preparaadid Eesti Spordimuuseumis paistsid silma ühest küljes just oma lihtsusega nimelt ei olnud vaja preparaati kaua uurida ja silte lugeda, et aru saada, millega konkreetselt on tegu, teisest küljest olid laiussid väga keerukad/keerdus sõna otseses mõttes. Antud preparaadid olid ilmselt umbes 3-4 meetrit pikad (kindlalt ei julge väita seda just sellesama keerukuse tõttu). Laiusside pikkus on keskmiselt 3-6 meetrit, kuid võib ulatuda ka lausa 20 meetrini, laius 1-2 cm ja eluiga kuni 25 aastat. Haigust, millesse laiuss inimesi (tegelikult ka loomi) nakatuda võib, nimetatakse diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum. Laiusstõvesse nakatutakse süües toorest või halvasti töödeldud kala (mageveekala). Haigusest võivad kujuneda ka B12 vitamiini puudus ja aneemia, kuid tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid. Laiusstõbi levib põhiliselt Skandinaa...
Ivan Olen juba vanemas eas külajoodik. Kuna teen rasket tööd, esinevad ilmselt ka mõned tervisehädad, kuid mitte midagi olulist. Probleemiks võib olla küll suur viinaarmastus, millest lahti ei saa. Töötan Jevdokia juures, nimelt kala püüdmas nagu ka kõik mu sõbrad. Olen järjekindel ja nõudlik, kuid see tüütab teisi vahepeal. Nõuan palju. Lubadusi annan kergekäeliselt ning ei täida neid. Luban küll asju ning teen sellega teistele veidi halba, kui ma neid ei täida, aga mind see väga ei kõiguta. Lubasin küll Ekkele hiljem, kui kala tuleb, viina eest raha viia, mille ta mu pika nõudmise pärast lõpuks mulle andis, kuid see ullike jäigi mind uskuma, et viin. Mulle ei meeldi kui keegi mulle midagi halvasti vastu ütleb, siis ma solvun. Samuti leian endale mõttetuid vabandusi, et ennast paremast küljest näidata. Sõpradega olen helde, nendega ma jagan oma viinapudelit. Kohustusi enda peale väga ei meeldi võtta. Üldjuhul olen rõõmsameelne. Ringi k...
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab ...
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarb...
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja ...
MAAVÄRIN Norra meres Kärolin Puusild 12. klass KÜG Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E ● Lähedalasuvad kohad: u 500 km Gröönimaast 675km Harstad, Norra 729km Narvik, Norra Google Earth Sügavus ja tugevus ● Sügavus: 10.0km Sügavus ja tugevus N ● Sügavus: 10.0km ● Tugevus: 4,7 magnituudi (mõõdukas, tuntav, vähe kahjustusi) Asukoht Maailmajao suhtes Asukoht Lähem vaade Asukoht ...
Tuglase novellid ,,Toome helbed" -Kirjeldab toomehelveste langemist. On Leeni, kelle silad seda jälgivad. Ta pea kattus toomehelvestega. Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poo...
RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab...
TÄHTSAMAD VITAMIINID Vitamiinid Soovitav Mõju organismis Toimet Defitsiidi Toimet päevane parandavad tunnused halvendavad ja tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või...
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SO...
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja seoses sellega muutus ta muust maailmast eraklikuks. 3.Santiago ei suhelnud kellegiga väga, ainult poisiga, kes oli tema õpilane. Poiss armastas samuti kalu ja kalapüüki ning nad käisid koos kalal. Poiss hoolitses Santiago eest ning oli ainuke, kes ei kaotanud temasse usku...
Suitsuahjud Leevika Vilja KK10-PE Seadme Iseloomustus · Suitsuahi on kahekambriline · Mõeldud kala-, liha- ja linnuliha suitsetamiseks · Sobib kasutamiseks koduaeda, suvilasse, turismitallu, maakodusse ja ka restorani Ehitus · Kuumsuitsuahi on kahekambriline, mõlemad on uksega suletavad. · Alumine kamber on kütmiseks · Ülemine osa on suitsuruum milles asuvad roostevabast materjalist küpsetusrestid ja kerisekivid · Varustatud ka mehhaanilise termomeetriga · Suitsuahjud on valmistatud põhiosas 3mm lehtterasest. Seadme tööpõhimõte · Alumisse koldesse astetakse puud ning süüdatakse · Ülemisse asetatakse lehtpuu laaste ning oodatakse suitsu teket Erinevad tööprotsessid · Suitsuahju konstruktsioon on topeltseinaline, seinte vahel liikuv küttesuits ja kuumus hoiab suitsutuskambris ühtlast temperatuuri. - Suitsu saamiseks kasutage lepa saepuru või laastu, mis asetatakse vastava panniga suitsuruumi põhjale. - Esime...
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Mar...
tumine keskaegses Eestis Koostasid: Jandra Hektor ja Rando Pilberg Toitumine oli keskajal valdkond, mis hõlmas endas tohutuid erinevusi nii pidu ja argipäevase, samuti linna ja maaelanike toidulaua vahel. Keskaeg tõi kaasa kolmeviljasüsteemi. Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanike...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv TOIDUALLERGIA Referaat Toitumisõpetuses Pärnu 2010 Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 Ahven..........................................................................................................................................3 Koondtabel .................................................................................................................................5 Lõpptabel % -des ....................................................................................................................... 6 Graafik........................................................................................................................................ 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% ........................................................................... 8 KOKKUVÕTE...............................................
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium...
Inimest saab hävitada. kuid mitte võita. Kirsika Kusnets 12b Inimese elu saab küll tõesti hävitada, aga nii kaua kui suudame selgelt mõelda, siis võita ei saa meid kunagi - meie all mõtlen inimesi. Tuleb olla alistumatu ja mõelda selgelt, ei tohi anda järgi ega visata käega. Maailmas on olnud, on ja kindlasti tuleb veel palju kannatusi, kuid võite on samapalju olnud, on ja tuleb. Isiklikult arvan, et iga inimene on mõelnud oma elule, seda kirunud, ,,miks ma pean nii kaua ja palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine....
Haapsalu Kutsehariduskeskus K09-A TURUNDUSPLAAN Sten Pääsuke Uuemõisa 2013 Turundusplaan Remniku Puhkekeskus 1.Ettevõtte kirjeldus Toode Tooteid on palju. Nii kaladest(haug,koha,latikas,ahven) ja lihadest(veis, lammas, siga) linnulihadest(kana, part) .Sihtrühmad, kellel on need tooted mõeldud on külalised kes on tulnud puhkama Peipsi Järve äärde, nautima toite ja osa võtma erinavatest üritustest. Turustus Tooteid müüakse praadidena, eelroogadena, suppidena ,sooja eine ja salatidena. Konkurentsi see ei mõjuta kuna lähim sarnane ettevõte on 20km kaugusel. Hind Hinnad on keskmised. Kõige kallim praad on veise sisefilee, 11eurot praad. Hinnamuutus tuleb enamus kalast. Erinevatel hooaegadel on kala saaks erinev ja sellest sõltub ka nende hind 2.Turu ülevaade Peamised turud mis on sellel ettevõttel, suvised suvitajad ja turistid kes on tulnud nautima Peipsi Järve äärset ilusat loodust, tore...
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM Kivimurru turismitalu Eksamitöö majanduseõpetuses Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11b Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Tootekirjeldus..........................................................................................4-5 Tabel 1 Põhivahendid.................................................................................6-8 Tabel 2 Väikevahendid..................................................................................9 Tabel 3 Materjalid......................................................................................10 Tabel 4 Müügi materjal................................................................................11 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ MAITSEAINED KAISA KOTTER K-10B PÄRNU 2010 SISUKORD 1. KLASSIKALISED MAITSEAINED.................................................................... 3 2. ÜRDID.........................................................................................................4 3. MAITSEAINETESEGUD.................................................................................5 4. KAUPLUS....................................................................................................6 KLASSIKALISED MAITSEAINED INGVER : Kasutatakse küpsetisdes, eelroogades, magustoitudes, vahukoores, jäätises, puuviljades, külmades ja kuumades jookides. Santa Maria KANEEL : Kasutatakse küpsetisdes, magustoitudes, pudrudes, jäätises, kana- ja liha toitudes. Santa Maria KARDEMON : Kasutatakse küpsetisdes, jäätises, vahukoores, kuumades jookides, li...
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suu...
Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud...
Toitumisviisid Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit. Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba. Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit. Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku. Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi keetes, pooleldi praetult (puudub küpsetamisele...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway 1.Millal toimub raamatu tegevus? V:20saj. keskel, sest neil olid raadiod. 2.Kus oli tegevuspaik? V:Planeet Maa, Kuuba, Havanna. 3.Kas teos oli reaalne või üleloomulik? V:Teose sisu oli reaalne, välja arvatud see, et Vanamees tappis väga palju haisid üksi. 4.Nimeta raamatu tegelased. V:Santiago ehk Vanamees, poiss, kõrtsmikuhärra, kõrtsmikuhärra naine, kala. 5.Kes olid raamatupeategelased? V:Vanamees ja ta hea sõber poiss. 6.Too välja peategelaste probleemid ja nende lahenused. V:Vanamehe probleemideks olid: vaesus ja see, et ta pole 84 päeva järjest kala saanud. Vaesusega aitas teda poiss. Ta ostis Santiagole õlu ja sardiine. Poisil ei olnudki raskeid probleeme. Ta tahtis Vanamehega koos kalal käia, aga pärast 40 kalata päeva keelas isa selle ära. 7.Keda tahaksid isiklikult kiita? Põhjenda. V:Ma kiidaksin ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ KAUBANDUSES MÜÜDAVAD MAITSEAINED JA NENDE KASUTAMINE TOIDUVALMISES Janika Lensment KK-12 Juhendaja: Heli Kruusamägi PÄRNU 2012 SISUKORD: Sissejuhatus Oma iseseisva töö tegin Ülejõe Selveris leiduvatest maitseainetest ja ise internetis juurde otsides. Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. . Maitseained jagatakse nelja rühma...
Kordusküsimused: 1. Millest lähtudes valitakse silmasuurus nakkevõrkudega püügil 2. Kas ja kui kontrastne peab nakkevõrk vees olema 3. Milline on tavaliselt nakkevõrgu horisontaalrakendus, miks 4. Mida tähendab "lõhemäng" 5. Millise lipuga tähistakse nakkevõrgujada merepoolset otsa 6. Mis on õngekonksu "säär" 7. Kui pikk võib olla triivõngejada 8. Mis on mail 9. Millise jaotumisega kalu püütakse õngedega 11. Püük lõkspüünistega §7. Lõkspüünised (1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. (2) Lubatud lõkspüünised on: 1) mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7; 2) 4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 jõ...
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad...
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Prantsuse röstsai Sinihallitusjuustu omlet Kaerajahupuder Kirsstomatid ja Clafoutis maasikaga ja beekon jahutatud marjaga mozzarella ...
Valgurikkad dieedid Koostajad: Stefani Korman, Annemari Aasoja, Saskia Dmitrijev, Tess Grossmann. Mida võib süüa? Munad Pasteet Talleliha Praetud sealiha Rasvast kala Oliiviõli Mida ei tohiks süüa? Leib Pagaritooted Makaronid Kartulid Magusad puuviljad Maiustised Suhkur Puudused Dieet on väga RANGE. Pikaajaline dieet võib põhjustada südamehäireid. Dieedi pidamisel peaks lisaks manustama C vitamiini, beeta karoteeni ja kaaliumi ning juua palju vett. Dieet ei sobi maksahaigustega ja kõrge kreatiniini sisaldusega veres inimestele. Eelised Dieet on üsnagi efektiivne. Toiduhulk on soliidne ning ei pea sellepärast nälgima. Inimene tunneb ennast hästi ning ei märka energiapuudust. Vitamiinivalgu dieedi toitumisplaan: 8.00 kaks keedumuna (valk) 10.30 1 greip (vitamiin) 13.00 200 g keedetud kvaliteetliha, nt. kana või kalkunifilee (valk) 15.30 2 õuna (vitamiin) 18.00...
LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju ja maitse Enamasti rohelised, mõnel Kasutatakse enamasti toorelt. Vanad roomlased ja varieerub olenevalt liigist. liigil ka punased. kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena. Tänapäeval kasutatakse ...
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus ...
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama. Kiviajal oli raske, sest nälga pidi palju tundma ja haiguseid oli palj...
Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lü...
Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6 Toitude serveerimine....................................................................
Eesti söögikombed 18. sajandil Jelizaveta Kuznetsova Anastassia Zavjalova 105MRA/2013 Eestlaste toit Talupoja toit oli kesine ja ühekülgne. Leivale lisati harilikult aganaid (teravilja kestad ning peenemad õisikute ja lehtede osad), kuid sageli tuli aganaleivastki puudus kätte. Seepärast suhtuti leivasse suure lugupidamisega. Juhtus leivatükk maha kukkuma, tuli see üles võtta ja leivale suud anda. Kuni kartulit Eestis veel ei kasvatatud, kasutati toiduks põhiliselt naerist, kapsast, Lääne-eesti. teraviljad Tangupuder oli rituaalne toit. See oli seotud esivanemate austamisega, putru viidi hingedele. Tangupuder oli varrutoit, pulmatoit ja matusetoit. ...
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, o...
AASIA MAADE KÖÖK Sven-Marten Liaks K13 JAAPANI KULTUUR · Lihtsus ja elegantsus toiduvalmistamisel. · Suur tähtsus tooraine kvaliteedil,aga ka toidu lõhnale ja roogade väljapanekule.(suurem tähelepanu läänemaailmas) · Toidukunst põhineb kolmel osal:riis või nuudlid,Pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. · Põhilised maitseained:dashi puljong, miso ja sojakaste. · Väherasvane aga suhteliselt soolased toidud. · Väga palju süüakse kala, põhjuseks oli budismi levik, mis piiras liha söömist ja ka pikk merepiir. TUNTUMAD TOIDUD · Tempura pärineb Portugali misjonäride ajast. Tegemist on õhukeses taignas frititud mereandide ja köögiviljatükkidega, mida serveeritakse veel särisevana riisipaberiga kaetud bambusrestil. Miso- kääritatud sojaubadest (võib sisaldada ka mõnda vilja) valmistatud pasta. Seda kasutatakse kastmete, suppide ja marin...
OGALIK Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5…8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaig...
Eesti põllumajandus, kalandus ja metsandus Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Teemaks valisin Eesti põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse tutvustamise, referaadi eesmärgiks on anda ülevaade antud valdkondadest Eestis, nende kohta käivast statistikast ja ka kitsaskohtadest. Eesti põllumajandus Põllumajanduse osa SKT-st(sh kalandus): 1,5% (2009) Põllumajanduse osakaal tööhõives: 3,9%, maapiirkondades 10,4% (2009) 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarj...
Harilik lepamaim Harilik lepamaim on karpkala kõige väiksem sugulane. Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhas...
Eesti Merendus Merendus on riigi majanduskasvu üks aluseid. Läänemere maade transpordisüsteemis omab meretransport mahud on kasvanud väga kiiresti tänu transiitvedudele. Eestis on väga kõrgelt arenenud parvlaevaliiklus olulist tähtust maantee- , raudtee-, sisevee-, ja lennutranspordi kõrval. Meretranspordi. Juba praegu on Tallinnk üks Baltimaade suurim parvlaevliikluse ettevõte. Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 ...
Metsade tähtsus INIMESELE: *kütte-ja ehitusmaterjal, *toit, *tooraine tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane...
KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali ranna...
Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta levinud Euraasia mandril. Jäälind kaalub kuni 40 grammi ja tema keha pikkus on kuni 17 cm. Jäälind võib elada kuni 7 aastat. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohtu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel. Jäälind on suurepärane kalapüüdja, sellest tuleneb ka tema inglise keelne nimi kingfisher, mis tõlkes tähendaks kuningkalurit. Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada. Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
