Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. ...
Muusika Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega. Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on ...
kool Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Referaat nimi Tartu 2012 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks olid sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parl...
Referaat G.Verdi kui vabadusvõitleja ja lüürik Katrin Zaitseva 11.A klass Tallinna Laagna gümnaasium Tallinn 2013 1.Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Tema roll Itaalia muusikas oli väga tähtis kuna tema muusika olio seotud vabadusvõitlusega ning Itaalia ühendamisega.Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 1...
Romantism 19. sajandi muusika peamised zanrid Romantismiajastu - Klaver muutus üheks armastatumaiks soolopilliks. Raamatukauplused pakkusid klaverinoote ning algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia, oratoorium, kantaat ja paljud teised. Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuo...
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis...
La traviata Hanna-Marii Kaljas Helilooja Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Click to edit Master text styles Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise Second level tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja Third level armastas. Fourth level Lemmikzanriks oli tal ooper. Fifth level Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tegelased Violetta Valèry - sopran Alfredo Germont - tenor Giorgio Germont, tema isa - bariton Flora Bervoix, Violetta sõbratar - mezzo...
Helga Tõnson Traagikust naerva mõttetargani Arvustus Lugesin läbi Helga Tõnsoni raamatu "Traagikust naerva mõttetargani". Teos võtab sajale leheküljele kokku suure helilooja Giuseppe Verdi elu ja loomingu. Selge on see, et niivõrd traagilise ja pika elu ning mahuka loometöö kirjeldamiseks on seda vähe. Sellest hoolimata on autor sellega kenasti kokkuvõtlikult toime saanud. Kuid miks me kirjutame, loeme ja räägime täna mehest, kes suri üle saja aasta tagasi? Mina, kui mitte just suur ooperi sõber võin lugeda suurtest reformidest, mis muutsid tolle aegse ooperi kirjutamiskorda sootuks. Kui varem kirjutas helilooja valmis põhimõtteliselt ainult visandi, mida siis iga primadonna soovi kohaselt muutma pidi, siis Verdi tegi kõigile tulevastele põlvedele teene ning näitas, et teose juures on olulised just helilooja ideed ja emotsioonid. Mina...
Itaalia keel (Italiano) Tõnis Adra Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel itaalia keelt kõneleb 61,5 miljonit inimest kõneldakse Itaalias, Sveitsis, Maltas, Argentinas, Uruguays, Somaalias, Brasiilias ja mujal. itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest esimesed kirjalikud mälestised pärinevad 9.10. sajandist kirjakeel on kujunenud Firenze ümbrusest itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast Leonardo da Vinci 1452. aastal sündinud Leonardo di ser Piero da Vinci t, kes oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Ta on jätnud endast jälje tänapäevani enda kuulsaima kunsti teostega : ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". http://www.youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sagel...
Romantisimi I osa - vastused 1. Vali loetelust 6 sobivat väidet romantisimiajastu kohta ja akirjuta need välja. Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke; ajastu uus zanr sümfoonia; ajastu lemmikpill orel; ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega; väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm); ajastu põhizanr ooper, ; lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett; ooperi kujunemine; mõistuse kultuse ajastu; ajastu lemmikpill klaver. 1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega 3) Väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm) 4) Ajastu põhizanr ooper 5) Lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett 6) Ajastu lemmikpill klaver 2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline mu...
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates...
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aari...
ROMANTISMI TÖÖLEHT Rühm: Nimi: Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA ROMANTISMIajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1.LEIA VASTUSED Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4) Väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, klassikalisi vorme kasutati vabalt, muusika teemadeks loodus, ajalugu, muistendid, legendid. Määratle romantismi ajavahemik 1820-1880 Nimeta riigid, kus arenes romantism eredamalt Prantsusmaa, itaalia saksamaa 2.TÄIDA LÜNGAD F. Schuberti loomingusse kuulub üle 1000 teose. Tema loomingu põhiosaks on soololaulud. Suurvormidest on Schubert...
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton –...
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekv...
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer ...
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos...
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõma...
Ooperiretsensioon 20. mail käisin Estonia teatris vaatamas Giuseppe Verdi ooperit ,,Maskiball'' Giuseppe Verdi oli Itaalia helilooja. Ta sündis 1813. aasta oktoobris Le Roncole külas. Lapsepõlves õppis ta kohalike preestrite juures, sealhulgas ka muusikat. Juba üheksa aastaselt saab temast St. Michele kiriku organist. 1842. aastal esietendus ülimalt menukas ooper ,,Nabucco'', mis avas talle ukse Milano kõrgeimasse seltskonda. Pärast seda kirjutas ta üheteistkümne aasta jooksul kokku 16 ooperit. Tema tuntumaid oopereid lisaks ,,Maskiballile'' on ,, La traviata'', ,,Rigoletto''. ,,Maskiball'' on kirjutatud kummalistes oludes. Oma nõudlikkuse tõttu sattus Verdi olukorda, kus oli vaja kirjutada kiiresti uus ooper. Valik langes juba olema olevale libretole ,,Gustav III, ou Le bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnu...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Jose...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperilauljad nagu Sondra Radvanovsky, Dolora Zajick, Dmitri Hvorostovsky...
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta r...
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" ...
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamise...
Ooper Itaalias Impressaario juhtis Itaalia ooperiteatrit, üüris teatrit, määrata ametisse lauljad, ostis heliloojalt ooperi, ülesandeks avaldada oma etendusega publikule muljet. Pärast seda, kui helilooja oli oma teose ära müünud, ei olnud tal sellele enam autoriõigusi. Itaalias esitati etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *...
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine, Byron, Scott. Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt "romantikutena" käs...
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,l...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. ...
Romantism · Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailmas elamine. · Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks tormi ja tungi liikumine ning ,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Ins...
Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio vä...
Rigoletto Helilooja: Giuseppe Verdi Libereto autor: Francesco Maria Piave Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel Esietendus: Veneetsias, La Fenice teatris 11. Märtsil 1851 aastal. Keel: Itaalia keel Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Koosneb kolmest vaadlusest. Sisukokkuvõte: See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Paraku ei suuda ta märgata, kuidas tema vahendid selles võitluses on muutunud ebainimlikuks. Pimestatud kättemaksuihast, to...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Maria Laur MT-09A GIACOMO ANTONIO DOMENICO MICHELE SECONDO MARIA PUCCINI Referaat muusikaajaloost Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 Lapsepõlv ja noorus.........................................................................................................4 Esimene edu.....................................................................................................................5 Kriis.................................................................................................................................6 Triptühhon ja lõpetamata Turandot.................................................................................6 Stiilist.............
Häälerühmad- BASS Koostas: Saara Kaljujärv Bass (itaalia keeles basso) Bass on madalaim meeshääl Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad Märt Jakobson (teater Vanemuine) Priit Volmer (Rahvusooper Estonia) Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia) Mart Laur (Rahvusooper Estonia) Näited Sarastro aaria ooperist "Võluflööt" - Märt Jakobson Attila aaria ooperist "Attila" - Boris Christoff Aitäh kuulamast!
Kontserdiretsensioon Käisin 07.04.2007 Estonia teatris G. Verdi ooperit ,,La Traviata" vaatamas.Sellest ajast on väga palju möödas ja see oli minu teine ooperikülastus. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, ooperi sisu jõudis kuulajateni eestikeelse sünkroontõlke abil. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurje...
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisass...
Ooper "Trubaduur" Arvamus Käisin 13.10.2013 vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Trubaduur". Kuna ma pole varasemalt sellistele sündmustele sattunud, siis ei osanud ma mitte midagi oodata. Endalegi üllatuseks jäin ma saadud kogemusega väga rahule. Kõik osatäitjad said oma rollidega väga hästi hakkama ning sobisid oma rolli täiuslikult. Mind natukene häiris, et kohati polnud minu istekohast lauljaid üle orkestri kuulda. I vaatuse II pildi lõpus jäi mul kuulmata Leonora, trubaduuri ja krahv di Luna esitatud "Di geloso amor sprezzato". Mulle väga meeldis Leonora rolli täitnud Liisi Kasenõmme hääl, see oli minu arust väga tugev ja kandev. Samuti jäi meelde Manrico rolli täitnud MyungHoon Ji. Üleüldiselt meeldis mulle see ooper väga, ning läheksin kas seda, või mõnda muud ooperit hea meelega jälle kuulama. ...
Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud erilise puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti on tal head näitlejaoskused. Kokku on ta laulnud ligi kaheksakümnes ooperis. Caballé on andnud ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Caballé on tegelenud ka heategevusega ja on rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala E...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu vä...
GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901 RICHARD WAGNER-sakslane 1812-1883 Eraviisiline haridus Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiiv...
Viini Riigiooper Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine ...
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Che...
Ooper Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema ning seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi šüsee lahti libretoks. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis omakorda jagunevad piltideks ja need oma korda stseenideks. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone seetõttu treenivad nad oma häält nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Barokiajastust on ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, kes on ooperi naispeategelane. Dirigent, kes on nähtav orkestriaugust juhatab kogu etendust. ...
,,La Traviata'' 25. märts külastasime 10h klassiga teatrit Vanemuine. Seal vaatasime ooperit ,,La Traviata'' mille on kirjutanud Giuseppe Verdi. Peategelast Violetta Valeryt mängisid Svetlana Trifonova, Tatjana Romanova ja Alla Popova. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse Violetta Valery paranemist raskest haigusest. Seal ta kohtab Alfredot ning nad armuvad. Väga palju oli Violetta ja Alfredo duetti. Nende duett oli väga ilusti välja lauldud. Mõlemad kuulasid teineteist ega ei lauldud üksteisest üle. Eriti kolmandas vaatuses võis kuulda palju nende kaunist duetti. Ühtlasi oli see ka kõige dramaatilisem, sest selles vaatuses suri Violetta. Palju oli ka sooloosasid. Soololauludes kasutasid lauljad väga palju kaunistusi. Massistseenides laulsid lauljad väga ilusti kokku. Laulu sisu anti ka väga ilusasti edasi emotsioonidega. Lavadekoratsioon oli tagasihoidlik, kuid selle varjutasid tegelased oma kaun...
Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Vi...
,,Carmen" Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Tänapäeval on Carmen üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint- Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Sisu Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Te...
Romantism muusikas Romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Iseloomulik oli meloodilisus.Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. Romantismi peamised tunnusjooned väljendusrikas meloodia värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste v...
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõu...
ROMANTISM Muusikaajalugu 11. klass Katrin Aasmäe ROMANTISM Eugene Delacroix "Vabadus viib barrikaadidele" 19. sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest Levis edasi kujutavasse kunsti ja muusikasse 19. sajandil sai "romantiline" tähenduse tundeline Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revolutsioonis Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga TUNNUSED Tun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
