Geograafia kt lk 107-123 1Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid. Vanad tööstusharudUued tööstusharudUusimad e. Kõrgtehno-loogilised tööstusharud. 1. Rõivatööstus. 2. laevaehitus 3. veduri- ja vaguniehitus.1.autotööstus. 2.naftakeemia. 3.kodumasinate tootmine. 4. kosmeetikatööstus 5.põllumajandusmasinate tootmine 6. telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine.1. arvutitööstus. 2.kosmosetehnika tootmine. 3. elektroonikatööstus. 1Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks tootmine (fordism)Õigeks ajaks tootmine (toyotism)Detailide hankiminePaljudest juhuslikest ettevõtetest.Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele.LaoseisudSuured (igaks juhuks)Minimaalsed (õigeks ajaks)Kvaliteedi kontrollKvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel.Kvaliteeti kontrollib detaili valmistav tehas.JuhtimissüsteemHierarhiline palju allüksuste juhteKvaliteed...
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
KORDAMISKÜSIMUSED / KT NR.2 1. Veekogude eütrofeerumine ja sellele vastand? Eütrofeerumine- tüüpiline veekogu suktsessiooni protsess ( kinni kasvamine, saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede toitumisti...
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kur...
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
Geograafia kontrolltööks I Arengutaseme näitajad ning riikide rühmitamine nende alusel. 1. ° Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valenci...
Kontrolltöö Silver Sepp 12r 1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja ...
1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päike...
KORDAMISKÜSIMUSED ASUSTUS Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta 3p. b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
docstxt/14171088907712.txt
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. ...
Kontrolltöö kordamisküsimused Muutused maailma majanduses 1 Mis on RKT? Rahvamajanduse kogutoodang. (Majanduses teatud ajavahemikus toodetud lõpphüviste summa) 2 Mis on tööhõive struktuur? Tööhõive struktuuri iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsust. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. 3 Millised on tööhõive struktuuri olulisemad muutused viimastel aastakümnetel? Esimese sektori osakaal on vähenenud ja kolmanda sektori osakaal suurenenud. 4 Selgita mõistet - rahvusvaheline firma. (näit.) Rahvusvaheline firma on firma, mis tegutseb mitmes riigis. Näiteks: 1) McDonald's, 2) Coca-cola, 3) Nokia, 4) Google, 5) Microsoft 5 Nimeta rahv.v. firmade eeliseid. Aitavad kaasa majanduslikule arengule: 1) Toovad riiki kapitali 2) Loovad töökohti 3) Annavad tõuke tehno...
1.1Miks Austraalia idarannikul sajab rohkem kui läänerannikul? A) Seal on merelised hoovused. B) Peamine tuulesuund on just idarannikul. 1.2 Miks on põllumajandus koondatud Austraalia rannikualadele/äärealadele? Seal on soodsad tingimused põllumajanduse arenguks, linnadele lähedal, tasane pinnamood. 1.3 Põhjenda lamba- ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1.4 Austraalia ekspordib 97% oma villatoodangust ning annab 35% maailma villaekspordist. Too välja oluline tegur, mille mõjul on Austraaliast välja kujunenud suurim villatootja maailmas. Head tingimused ja soodne kliima karja kasvatamises. 2. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. A. Euroopas on tüüpilised põllumajanduslikud tootmise vormid rantšod ja ekstentiivsed teraviljatalud. (VÄÄR) B. Erosiooni v...
SA Innove KOKKUVÕTE GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI 2013 TULEMUSTEST EESMÄRGID • hinnata riiklikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust geograafias; • saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis; • suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; • võimaldada koolil ennast objektiivsemalt hinnata ning teistega võrrelda; • võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; • tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; • ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega. EKSAMITÖÖ PÕHIANDMED JA ÜLESEHITUS Geograafia riigieksamitöö on koostatud ühes variandis. Iga küsimuse juures on selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei antud, ka siis mitte, kui oli vastatud nõutust märksa rohkem. Ülesanded ja küsimused hõlmasid järgmisi t...
TÖÖLEHT ARVUTITUNNIKS TEEMA: RAHVASTIK. Valitud riigi rahvastiku analüüs. Ülesanne. Vali vabalt üks endale huvipakkuv riik ja analüüsi selle rahvastikku. Täida tööleht, kasutades veebilehti aadressidel http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php http://www.prb.org/ (paremalt äärest: Population Basics saate andmed rahvastiku kohta, Select a region or country valite vastava riigi) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://populationpyramid.net/ leiate rahvastikupüramiidi vajaliku riigi). _______________________________________________________________________________ Riik: Sloveenia Rahvaarv 2017. a: 1.972000 Rahvaarv aastaks 2025: 1.908000 Rahvaarv aastaks 2050: 1.597000 Ra...
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
1) Miks 1970-ndatel aastatel hakkas välja kujunema infoühiskond? Too välja vähemalt 3 eeldust, mis tagasid infoühiskonna arengu. Eeldused olid:Sidetaristu kujunemine,tööstustööliste osakaal suurenes, tehnoloogilised uuendused 2) Millised protsessid maailmas võimendusid tänu uute ühiskondlike suhete kujunemisega? Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad majanduse arengut infoajastul. Tagajärjed olid: Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad arengumaa tööjõudu, esineb ka inimõiguste rikkumisi ning ebahumaanseid töötingimusi ja tööelu. Annab võimaluse “skeemitada” maksudega ning neid ei pruugi saada ettevõtte koduriik, vaid hoopis võõrriigid, mistõttu ei pruugi riigid saada õiget maksulaekumist, tuues seeläbi riikidele kohati lisakulusid ja ka majanduslikku kahju. Ettevõtlusklaster - ettevõtted peavad teg...
Loodusnähtused Islandil Loovtöö Kaspar Saar 9. klass Orissaare Gümnaasium Sissejuhatus Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud, et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid. Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind. Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis. Island on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti. Vaatamata oma kaugele asukohale on Islandil elamiseks sobiv kliima tänu Golfi hoovusele. Pealinn Reykjavikis on augustis keskmine õhutemperatuur +13 kraadi ja jaanuaris -3 kra...
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
SUHKRUKULTUURID, VIINAMARJAKASVATU S& AIANDUS SISSEJUHATUS · Suhkrukultuurid on taimed, mida kasvatatakse, et saada sahharoosi. · Viinamarjakasvatus tegeleb viinamarjade kasvatamisega, millest hiljem toodetakse veini ja rosinaid. SUHKRUROOG · Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit. · Varres olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · Tootmisjääkidest saab teha rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske klii...
Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend ...
ROLIN PETERSON M B W BM W AG k s a n l ü he n d s a BMW A G o n i sc h e M o to r e t B a y e r keeles Werke Agst n c he n i s a s u v a a l M ü Saksam o r r a t a s t e d e j a m o o t aut o tootja. s t i li s e e ri t u d g o k s o n BMW lo r - r in g , m is ip ro p e l l e lennuk a k s B a i e r i li p u t u d n e lj on jaga i d e s o s a k s. värv AJAL UG U k t o o b r ...
Madagaskari iseloomustus 1. a) Selles riigis elab 2015. aasta juuli andmetel 23,812,681 inimest. b/c) Madagaskar on rahvaarvult maailmas 52. kohal. Peaaegu sama palju inimesi elab ka Cameroonis, Põhja-Koreas ja Taiwanis. d) Antud riik on võrreldes teiste riikidega pigem väikeriik. 2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahva...
Metsade tähtsus INIMESELE: *kütte-ja ehitusmaterjal, *toit, *tooraine tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane...
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on and...
Argentiina iseloomustus Rahvastik 1)Argentiina rahva arv on ligikaudu 36 miljonit. Tegemist on rahvaarvu järgi suurriigiga, sest rahva arvu poolest on Argentiina 31. kohal. 2) Rahva arv on kasvanud iga aastaga. Seal pole olnud viimaste aasta kümnete jooksul suuremaid haigus puhanguid ega sõdu. Arsti abi on seal kergelt kätte saadav ja majandus olud on olnud normaalsed, sest seal pole olnud massilisi väljarändeid. a) Argentiina keskmine rahvastiku tihedus on 34 inimest ruutmiili kohta. b) Uruguay rahvaarv on 3,3 miljonit. Paraguay rahavaarv 6,3 miljonit. Brasilia rahvaarv 192 miljonit. Bolivia rahvaarv 9,8 miljonit. Tsiili rahvaarv 17 miljonit. Naaber riikidest on brasilia rahvaarv suurem kui argentiina rahvaarv. c) Kõige tihedamini on asustatud Buenos Aires mis on ka pealinnaks (13,5miljonit elanikku). Kõige...
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) ...
Tundra ja metsatundra Tundra Metsatundra Kliima Äärmiselt külm kliima- Metsatundra jääb arktiline kliimavööde. Talv lähisarktilise vöötme on tundras pikk, külm ja lõunaservale, kus talv on tuisune. Keskmine külm ja suvi soojem kui temperatuur on -34 kraadi. tundras. Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pi...
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses ...
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Ener...
Ühiskonnageograafia põhimõisted Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine. Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Avalik sektor ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Demograafiline plahvatus...
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate ras...
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...
· Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid aregutaseme näitajaid Saksamaa SKT ostujõu alusel USD 1 el kohta 31 900 Elektrienergia tarbimine 7 258 Interneti kasutajaid 1000 el kohta 864 Telefone 1000 el kohta 661 Veel näitajaid: Euroopa Liidu suurim tööstuslik hõive on Saksamaal(40%), Masinaehitus on kontsentreerunud Saksamaale (50% toodangust) Euroopa Liidu liikmesriikidest on suurim autotootja Saksamaa. Mahtudelt esikohal keemiatööstustest on Euroopas Saksamaa (30%), · Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? World map indicating Human Development Index (2008 Update) 0.950 and over 0.9000.949 0.8500.899 0.7000.749 0.6500.699 0.6000.649 0.4500.499 0.4000.449 0.3500.399 0.8000.849 0.7500.79...
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
Mis on Sinised Augud ja kuidas nad tekivad? Sinised augud on veealused järsud süvendid. Nende tekkeviise on erinevaid. Enamasti võib süvendeid nimetada karstivormideks, kuna need on tekkinud jää-ajast pärit koobaste kokkukukkumisel. Kokkukukkumine ise, on aga põhjustatud keemilisest murenemisest ning aeglasest kivimi lahustumisest. Kõige selle tagajärjeks on sügav ning ideaalselt ringikujuline "Sinine auk". Kõige muljetavaldavamad augud on tekkinud aladele, kus on paks ja ühtlane lubjakivi kiht. Nende teket hõlbustanud kõrge põhjavee vool, mis on sageli tingitud kõrgest sademete hulgast. Lubjakivirikastele aladele tekib rohkelt maa-aluseid jõgesid, mis võivad põhjustada suuri tühimikke maa sees. Millised loomi sealt leida võib? Sinised augud sisaldavad nii soolast kui ka magevett. Kuna veeringlus on üsna kehv ning hapnikku leidub vaid teatud sügavuseni, siis on end sinna elama sättinud vähesed kalaliigid. Baktereid on aga see-eest p...
Harjutusülesanded vastustega Pedosfäär/Atmosfäär 1. Tähista joonisel koht, kus tekib kõrg- ja madalrõhuala. K Kirjuta, kuidas hakkab liikuma õhk. Maapinna kohalt tõuseb ja M 23°C 18°C mere kohal langeb. meri Kuidas nimetatakse ööpäeva jooksul suunda muutvaid tuuli, mis tekivad rannikualadel? briisid 2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves ...
PEAMISTE PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISE ja TÖÖTLEMISE GEOGRAAFIA Taimekasvatuse geograafia Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine...
Pedosfäär-biosfääri osa,mis hõlmab maakoore pindmist kihti,kus toimuvad mullatekkeprotsessid.Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel.Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimu murenemine,mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.Sialliitne murenemine-murenemine,mis toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahoriso...
Geo töö spikker Eesti kliimat kujundavad õhumasside liikumine;Päikesekiirguse hulk;Atlandi ookeani mõju;Kohalikud iseärasused (nt Arktiline õhk,Parasvöötme mandriline õhk,Parasvöötme mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus...
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
Vanaaja geograafia. Vana-Egiptus, Foiniikia, Vana-India, Vana- Hiina 4000 a eKr moodustus Vana-Egiptuse alale 2 riiki: Niiluse deltasse tekkis Alam- Egiptuse, ülemjooksule Ülem-Egiptuse riik. Samuti on seda jagatud ka Nuubiaks (lõunapool) ja Liibüaks (läänepool). Egiptlaste esimesed kauba-ja sõjaretked naaberaladele leidsid aset ca 3000 a eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
