Elektromagnetlained Elektromagnetväli Ühtse teooria lõi Faraday katsetulemuste põhjal soti füüsik James Clerk Maxwell. Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. Kuidas tekib? Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See omakorda põhjustab oma naabruses muutuva elektrivälja (magnetvälja) tekkimise jne. Ruumis tekib teineteisega seotud ja üha suuremat ruumiosa haarav teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteem. Elektromagnetlaine on ristlaine. Ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka oma levimissuunaga. Skaala Click to edit Master text styles Second level ...
Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline q1 q 2 N m2 nende vahelise kauguse ruuduga F =k ; k = 9 10 9 ühik N r2 C2 Väli ja omadused-aine-vahendab kehade või mikroosakeste vahe...
SEADUSED SUURUSED ÜHIKUD Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. I=voolutugevus I (1A) q=elektrilaeng q (1C) I=q/t t=aeg t(1s) U=pinge U (1V) U=A/q A=elektrivälja töö A (1J) q=elektrilaeng q (1C) R=takistus R (1 oom ) I=U/R U=pinge U (1V) ...
Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I-voolutugevus(A)=q-laeng(C)/t-aeg(s) coulombi 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega sõltub keskkonnast, milles laengud asuvad. F=k*q1*q2/E*r2 F-jõud, k-9*109Nm2/C2 , elektriväli- näitab kui suur jõud mõjub selles väljas pos laenguga kehale. È=`F/q `F-jõud N, È- ele...
Elektrotehnika KT 1. Mis on pinge ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 2. Mis on vool ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 3. Mida on vähemalt vaja voolu takistamiseks ? 4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik A(amper), voolu mõõdame ampermeetriga järjestikku. 3. Takistit 4. Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb...
Kondensaator Mis on kondensaator? Elektroonikaskeemide teine põhikomponent. Võrreldav veeboileriga. Antud komponent omab ühtlustavat mõju. Tänu sellele jõuab inimeste kõrvu kvaliteetne heliseadmetest. Kuidas töötab? Elektrilaengute kogumine ja salvestamine Koosneb kahest plaadist, eraldatud dielektrikuga Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel tekib elektriväli, mille tagajärjel võib toimuda läbilöök. Dielektrik Kondensaatori liigid Kondensaatoril on olemas kaks põhiliiki: Esimeseks põhiliigiks on püsikondensaator, mis jaguneb omakorda veel neljaks. 1. Kilekondensaatorid 2. Kõrgsagedus 3. Senjett keraamikakondensaatorid 4. Elektrolüütkondensaatorid Teiseks põhiliigiks on muutkondensaatorid, mis jaguneb kolmeks. 1.Häälestuskondensaatorid 2.Seadekondensaatorid 3. Superkondensaatorid Kondensaatori tunnussuurused Nimimahtuvus Mahtuvushälve ehk toler...
Elektrivoolu töö Elektrivool teeb väga mitmesuguseid töid, töö seisneb laetud osakeste ümberpaigutamises elektriväljas. Kokkuleppeliselt öeldakse, et tööd teeb elektriväli. Voolutöö , antud vooluringi osas on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetaks...
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2......
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelavade ehitus Argo Pihtjõe ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Ajalugu.............................................................................................................................5 2. Püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõtte....................................................................6 3. Mõisted........................................................................................................................... 7 4. Elektrimootoreid kasutatakse...........................................................................................9 ...
Aatomifüüsika Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: peakvantarv, energianivoo, Bohri postulaadid. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Kaasaegne aatomimudel. Energiatasemed tahkises: metall, pooljuht, dielektrik. Aatomifüüsika · Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. · Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. Aatomimudel · Mis on mudel? Sõnaga "mudel" tähistavad teadlased mitte harjumuspärast odavat vähendatud koopiat, vaid originaaliga sarnaselt funktsioneerivat süsteemi. Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel · Pilve mudel Aatomimudelid · Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homog...
ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtustevahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Eelkõige osakeste mitteühtlast liikumist. Pööriselektrivälja jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned, kuna elektriväli ei ole potentsiaalne. Dünamo: magnet, mille küljes on mähised, on võlli abil ühendatud rulliga. Mähised on omakorda ühendatu klemmiga. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes tekib elektromotoorjõud. Faraday katsed: 1. Voolutugevus mähises muutub magneti asukoha muutudes. 2. 3. Induktsioonivool tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Magnetvoog näitab suutlikkust läbida vaadeldavat pinda (pinda läbivate jõujoonte arvu). Faraday induktsiooniseadus näitab, et elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. ...
Elektromagnetiline induktsioon elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. elektromotoorjõud Vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõude töö positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. pööriselektriväljad elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu, vaid need on kinnised kõverad nagu magn...
Elektrodünaamika füüsika osa, mis uurib elektrilaenguga osakeste liikumist ja vastastikmõju. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuivaid elektrilaenguid. Seisvate laengutega elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) põhitunnus seisneb selles, et laetud kehale mõjub elektrij...
Millega kaasneb magnetväli? Kui paigaloleva elektrilaengu ümber on elektriväli, siis liikuvate laengutega st. elektrivooluga kaasneb magnetväli. Millise kujuga on magnetväli sirgjuhtme puhul?Kruvi reegel. Sirgvoolu puhul on magnetvälja jõujooned ringidena ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse Kruvi reegliga: kui kruvi liikumise suund ühtib voolu suunaga juhtmes, siis kruvi pea pöörlemise suund näitab jõujoonte suunda. Milline on pooli magnetväli? Solenoidi e pooli magnetvälja jõujooned on suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele. Mida määrab Ampere'i seadus? See määrab jõu, mis vooluga juhtmele magnetväljas mõjub. F=BJlsinα. Kuidas määratakse jõu suund? Vasaku käe reegliga: Kui vasak käsi on asetatud selliselt, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis pöial näitab mõjuva jõu suunda. Mis on elektromagnetvõnkumine? Elektri- ja magnetvälja perioodiline muutumine. Millest koosne...
Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Magnetvoog- näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu mag väljas. =BScosB 1Wb. Faraday induktsiooni seadus...
Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabaneb siseenergia. Keemilisi vooluallikaid nimetatakse galvaanielementideks. Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis. Mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Mida nimetatakse vooluallika pooluseks? Vooluallika kohad, kuhu eralatakse positiivse ja negatiivse laenguga osakesed Mis ülesanne on vooluallikal? Tekitada vooluallikaga ühendatud j...
Argoon Helen Lajal Põhiline info Argoon on.. Kolm stabiilset isotoopi ➔ Väärisgaas Ar36, Ar38, Ar40 ➔ Järjenumbriga 18Aatommass on ~ ➔ VIIIA rühmas 402 1s 2s2 2p6 3s2 3p6 ➔ 3. perioodis Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline. arv - 22 Pilt on Wikipediast. Avastamine Henry Cavendish algselt kahtlustas argooni olemasolu õhus. (1785) Aastal 1894 Lord Rayleigh ja Sir William Ramsay poolt. Argoon on esimene avastatud väärisgaas. Üldomadused Keemiliselt Lõhnatu ning mitteaktiivne. värvitu. ➔ Välja arvatud kõ...
Väljatugevus -Elektriväli ümbritseb iga laetud keha; ülesanne on kanda edasi elektrilist mõju; omab energiat, kuid ei ole tajutav. -Välja isel. suurus on elektrivälja tugevus: suurus, mis näitab ühiklaengule mõjuvat jõudu ehk iseloomustab väljas olevaid jõudusid. Valem/ühik: E=F/q;[E]=N/C=V/m -Väljatugevus on vektoriaalne suurus (laengutevaheline jõud on alati kindlasuunaline). -Mingi punkti väljatugevus on võrdeline väljatekitaja laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. Valem: Ea=k*q/r² -Jõujooned: mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Potentsiaal -Igal väljal on energia, mis isel. võimet teha tööd. -Energia isel. kasutatakse mõistet potentsiaal: elektriväljas ühiklaengu potentsiaalne energia. Valem/ühik: φ =Ep/q;[φ ]=I/C=V(volt) Valem: φ =qEd/q=Ed -Potentsiaal on suunata ehk skalaarne s...
Füüsika Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek Esse Koostaja: Klass: Õpetaja: Tallinn 2009 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja t...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt poo...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Magnetvälja ning elektrivälja kiirguse määramine ja hindamine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad : Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 08 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta ja hinnata elektrivälja ja magnetvälja kiirguse tugevust mobiiltelefonide, arvutiekraani ning trammi kontaktliini läheduses. Mõõtmised korraldasime Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoones (Kopli 101) ning Kopli trammide lõpp- peatuses.Põhimõisted elektriväli ja magnetväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ...
1. keskkonna dielektriline läbitavus näitab,mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses dielektrikus väiksem samade laengute poolt vaakumis tekitatud väljatugevusest. =o/ 2.Vabadeks laenguteks nim laenguid, mis saavad elektrivälja mõjul vabalt ümber paikneda. 3. elektrostaatilise välja punkti potentsiaaliks nim sellesse punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 4. kahe punkti potentsiaalide vahe ehk laengute pinge võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise tehtud töö ja selle laengu suhtega. 5. 1 volt on pinge, mille korral elektriväli teeb 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. 6. Ekerpotentsiaalpind on elektriväljas selline pind, milles kõikidel punktidel on ühesugune potensiaal. Nende pinnad on alati risti jõujoontega.E - elektrivälja tugevus (V/m)U - pinge (V)kahe punkti laugus piki jõujoont mõõdetuna (m). 7. kahe juhi elektrimahtuvuseks nim ühe juhi laengu ja nende juhtide potentsiaalide...
1.Nähtav valgus on elekt. magnetlaine, mis koosneb teineteisega ristiolevast elektri-ja magnetväljast,mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. Vaakumis c=3*10ast8 m/s 2.Ristlained 3.Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 4.Valguse mõjus osaleb elektriväli. 5.Valguse laine pikkus-U.V.380nm<<760nm I.P.(all-VSHRKOP) n=10ast- 9 6.Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Inte...
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi tõttu magnetväljas. =B*S*cos B-magnetinduktsioon, S- voolukontuuri pindala, cos-nurk magnetinduktsiooni ja pinnanormaali vahel. Mõõtühik on veeber(Wb). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivool...
Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Homogeenne elektriväli-väli, mille tugevus ja suund igas välja punktis on ühesugune. See väli tekitatakse kahe lõpmata pika paralleelse plaadi vahel. El.vool gaasides-norm.tingimustes gaasid el ei juhi kuna puuduvad laengukandjad. El.vool elektrolüütides-el.lüütides on laengukandjateks pos ja neg ioonid. Voolu toimel kandub aine edasi. Katkestus-ehk tühujooks on selline olukord, kus takistus on lõpmatasuur ja voolutug on praktil 0. Lühis-olukord, kus takistus on praktil 0 ja voolutug on max (väga suur). 1 volt- el.välja kahe punkti vahel on pinge 1V, kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J (1V=1J/1C). 1 oom-juhi takistus on 1oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A (1=1V/1A). Valemid: U=E*d (U-pinge, E- väljatugevus). Wp=qU/2 > 2 Wp=cU /2 (Wp-pot.en, q=e...
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine l...
A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused ...
1. Ainepunkti kinemaatika a. Ainepunkti kiirus b. Ainepunkti kiirendus c. Ringliikumine. Nurkkiirus ja –kiirendus d. Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom e. Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine A)Ainepunkti kiirus Kõige lihtsam mehaaniline liikumine on ainepunkti liikumine. Mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Kas lihtsustus on õigustatud või mitte, see oleneb liikumisülesandest. Näiteks Maad võib liikumisel ümber Päikese vaadelda ainepunktina, kuid pöörlemisel ümber oma telje mitte. B)Ainepunkti kiirendus Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust. Sellest definitsioonist järgneb, et kiirendus arvutud analoogiliselt kiirusega – tuletise abil. Kiiruse puhul � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = � = � ′ leidsime tuletise kohavektorist aja järgi ja saime selle muutumise kiiruse ehk lihtsalt kiiruse. Võttes tuletise kiirusest, saame kiiruse muutumise kiiruse � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = ...
1. ELEKTER Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. Kogu aine, alates paberist kuni õhuni, mida me hingame, koosneb üliväikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks. Igal aatomil on positiivselt laetud südamik, mida nimetatakse tuumaks. Tuum koosneb positiivselt laetud osakestest prootonitest ja laenguta (neutraalsetest) osakestest neutronitest. Palju väiksemad negatiivselt laetud osakesed elektronid tuhisevad suure kiirusega ümber tuuma. Üldiselt vastab elektronide arv mingis objektis prootonite arvule. Elektronide negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigs...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord Staatiline elekter Mis on staatline elekter? Kuidas kaitsta staatilise elektrilangute kuhjumise eest? Äike Mis on äike? Kuidas tekib? Kuidas välk toimib? Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Kuidas hoiduda äikse eest? Mis on staatline elekter? Staatilise elektri põhilised allikad on isolaatorid ja sünteetilised materjalid, näiteks vinüülid või plastmassiga töödeldud pinnad, poleeritud puust toolid, teip, mullikile, siid, alumiinium, paber, teras jt. Dielektriliste vedelike voolamisel, dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub, tolmu- ja õhusegude liikumisel, materjalide töötlemisel (plastmass), sünteetiliste riidematerjalide töötluses, ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel...
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumi...
Elektromagnetiline induktsioon ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektromootorjõud näitab tööd, mida tehakse ühe laengu läbiviimisel läbi terve vooluringi ehk maksimaalne pinge, mis üldse võib süsteemis tekkida. See sõltub dünamo võlli pöörlemiskiirusest. Dünamo võlli paneb pöörlema ratta liikumine. Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekb magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul: U=v l B sin Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised...
FÜÜSIKA KT JOONAS SILD ELEKTRILISELT LAETUD KEHAD Elektriliselt laetud keha nimetatakse elektriseeritud kehaks. Keha võib omada elektrilaengu hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. ELEKTRILAENG • Elektrilaeng – füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 c. Elektrilaenguid on 2 liiki, positiivne ja negatiivne. Samaliigilise languga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kegad tõmbuvad. ELEMENTAARLAENG • Nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat laengut. Elektrooni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. ELEKTROSKOOP • Seade millega saab kindlaks teha kas, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoopi töö põhineb samaliigilise laenuga keh...
ELEKTRIVOOL 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). 2. Millitel tingimustel saab aines tekkida elektrivool? Vajalikud on vabad laetud osakesed. Et aines tekika elektrivool tuleb juhis tekitada elektriväli. Elektrivälja saab tekitada vooluallika abil. 3. Mida näitab voolutugevus? näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. 4. Mis on laengukandjateks metallis? Viimase kihi vabad elektronid kuna nad ei ole seotud ühegi kindla aatomiga ja on seetõttu vabadeks laengukandjadeks.. 5. Mida väidab ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu laeng, mis määrab an...
FÜÜSIKA Lühis. Kaitsmed. Alalisvoolu +ja Vahelduvvool ja Faas I=U:R r muutub lõpmatuselt väikseks, murru väärtus muutub suureks Kui takistus läheb väga väikeseks, siis voolutugevus läheb väga suureks, kui voolutugevus läheb väga suureks siis juhtmed kuumenevad, ja võivad ümbritseva materjali põlema panna. Ülemäärase voolutugevuse eest kaitsevad elektrikaitsmed. Elektrisüsteemi kõige nõrgemaks lüliks peab olema kaitse. Kaitsmed: sulavkaitsmed ja korduskasutavkaitse (bimetalli kaitse) Ei paranda kaitset vaid ostan uue, (10A,6Ajne) sulavkaitsel Bimetall on 2 erineva suurusmetalli P=i*u I=P:Uy Elektrivoolu töö Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundamine Vooluallikas muundab mehaanilist soojus keemilist ja ka tuuma energiat elektrienergiaks, laetud osakaste korrapäralise liikumisel juhis teeb elektriväli tööd A= I*U*t 1A*1V*1...
Jõud, jõumoment, vastasmõju, olek Jõud on suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastasmõju. Jõumomendiks M = F · l nimetatakse jõu F ja tema õla pikkuse l korrutist; jõu õlg on võrdne jõu mõjumissihi kaugusega pöörlemisteljest. Vastasmõju ei tähenda midagi enamat kui vastastikust ("sina mulle - mina sulle") mõjustamist. Füüsikas on vastasmõju tagajärjeks oleku muutus. Oleku all mõistame keha kirjeldavate parameetrite väärtuste (täielikku) komplekti 2. Tasakaalu tingimused Keha on tasakaalus parajasti siis, kui: a) temale mõjuvate jõudude summa on null; b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 3. Kiirus; kiirendus, normaalkiirendus; tangentsiaalkiirendus Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks. See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Liikumisvõrrandi teist tuletist aja järgi (kiiruse esimest tu...
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mille tekitab liikuv osake ja mille paigal seisev osake? Liikuv osake: ¤ magnetvälja Paigal seisev: ¤ elektrivälja ¤ elektrivälja 2. Mida nim. püsimagnetiks? Püsimagnetiks nim. keha, mida ümbritseb alati elektriväli. 3. Valem: jõu arvutamiseks kahe vooluga juhtme vahel. F= K----- K- konstant; l- pikkus; d- juhtmete vaheline kaugus; K= ------ I- voolutugevus; 4. Ampere seadus. F= BIlsin B-magnetvälja induktsioon; I- voolutugevus; l- pikkus; sin- magnetvälja induktsiooni ja voolutugevuse vaheline nurk 5. Vasakukäereegel. Pöial näitab jõu suunda(F) Väljasirutatud näpud näitavad voolusuunda. 6. Lorenzi jõud. Mõjutab alati liikuvat laetud osakest. Kehtib ainult positiivse jõu kohta. F = Bqvsin B- magnetvälja induktsioon; q- laeng; v- kiirus 7. Paremakäereegel. Näpud näitavad magnetvälja suunda. Pöial näitab voolusu...
Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli....
Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV ...
Küsimised. Õpik lk. 66-84. 1. Milliseid süsteeme nimetatakse võnkeringiks? Lk.66 Võnkering on vooluring, mis sisaldab pooli ja kondensaatorit. 2. Mida sisaldab võnkering? Lk. 66 Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. 3. Mida nimetatakse isevõnkumiseks? Lk.69.Isevõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille korral süsteem ise täiendab oma energiavarusid välisest allikast. 4. Mis on elektrongeneraator? Lk. 69. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 5. Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?Lk.69 Tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 6. Millal on tegemist sundvõnkumisega? Lk. 69. Sundvõnkumisega on tegemist siis, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge 7. Milline nähtus on resonants? Lk. 69 Resonants tekib siis kui süsteemi omavõnkesagedus saab võrdseks sagedusega(välise) 8. Mida nimetatakse n...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Ohmi seadus vooluringi osa kohta väidab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (I = U/R). Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Juhi takistus on üks oom, k...
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse ...
Alalisvooluks nim.elektrivoolu, mille tegevus ja suund ajas ei muutu. Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus,nim.laengukandjate konsentratsiooniks (n). n=N (osakeste arv ruumalaühikus) V I=Q =qnvtS ; I= -ensv t Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=G·U G- juhtivus G=1 ; I=U R R Juhi takistus on 1 oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A. JADA-JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühendus: 1)U=U1+U2 2)I=const. 3)R=R1+R2 4)U1=R1 U2 R2 Rööpühendus: 1)U=const 2)I=I1+I2+ ... 3)1=1+1 R R1 R2 4)R1=I1 R2 I2 R= I Võrdetegurit nim.antud aine eritakistuseks. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on 11m2 = 1m 1m Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suht...
Valguse käsitluse kaks teooriat. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumba käsitlust rohkem usuti? Miks? Rohkem usuti korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet. Mis on eeter? Eeter on nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse levimise koht. Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on omavahel risti. St seda, et valguslaine on ristilaine. Kirjelda valguslainete kahte kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi. Miks võib valguslainest rääkides silmas pidada ainult elektrivälj...
Füüsikalised mudelid 1) Füüsikalised objektid saavad olla: MTTE AINELISED- ei saa käega katsuda, need on väljad. Näiteks: elektriväli, gravitatsiooniväli, energiaväli. AINELISED- katsun käega. Näiteks: inimene Mis vahe on ainel ja väljal ? 1. Aine: Mõõtmed, ehk mingi keha Üks keha ainult ühel kohal Iseloomulik suurus-mass Tunneme meeltega Aine võib muutuda väljaks ja vastupidi, liigub tohutu suurel kiirusel 2. Väli: Mõõtmed puuduvad Ühes kohas saab olla mitu välja Isemoomustab-energia Ei tunne meeltega Nähtus Nähtused on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused Näiteks: päike paistab, maa väriseb, tuba soojeneb Nähtusi kirjeldame: 1. Tabel (n:kummipaela venimine) 2.graafik (n:kliima muutus) 3.Valem (Sellel on kaks varjanti. Esiteks pöördvõrdeline seos, st. Kui näiteks sai läheb kallimaks siis ostjaid on vähem. Teiseks ruutsõltuvus mille graafikuks on parabool.) Füüsikalised suurused Saame nähtusi või omadusi kirjeldada või ise...
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elek...
Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahuses Elektrijuhid on ained, millel on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega, milles aineosakesed paiknevad korrapõraselt, moodustades kristallvõre. Metalli kristallvõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüüdi vesilahuses kujutab elektrivool endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vebad elektronid metallides Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahuses Mis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
