Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-Arvutid" - 1031 õppematerjali

thumbnail
0
zip

Arvutid I - Labor 3

docstxt/14145964572398.txt

Informaatika → Arvutid i
180 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I - Labor 1

docstxt/14145957950513.txt

Informaatika → Arvutid i
86 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Arvutid 1 - Labor 1

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 I 208 112 272 112 0 0.5 I 224 240 304 240 0 0.5 I 208 368 304 368 0 0.5 I 224 512 304 512 0 0.5 150 528 48 624 48 0 2 0.0 150 528 128 624 128 0 2 0.0 150 528 208 624 208 0 2 0.0 150 528 304 640 304 0 3 5.0 150 528 400 640 400 0 3 0.0 150 528 512 672 512 0 3 0.0 w 144 240 176 240 0 w 176 240 208 240 0 w 208 240 224 240 0 L 144 112 96 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 240 96 240 0 1 false 5.0 0.0 w 144 112 160 112 0 w 160 112 176 112 0 w 176 112 208 112 0 L 128 368 80 368 0 1 false 5.0 0.0 w 128 368 144 368 0 w 144 368 176 368 0 w 176 368 208 368 0 L 128 512 80 512 0 1 false 5.0 0.0 w 128 512 160 512 0 w 160 512 192 512 0 w 192 512 224 512 0 w 144 240 144 288 0 w 144 288 528 288 0 w 144 368 144 304 0 w 144 304 528 304 0 w 160 512 160 320 0 w 160 320 528 320 0 w 272 112 464 112 0 w 464 112 464 384 0 w 464 384 528 384 0 w 176 240 176 336 0 w 176 336 432 336 0 w 432 336 4...

Informaatika → Arvuti
36 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...

Informaatika → Arvutid
129 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD ­ kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) ­ valgusallikas ­ vedelkristall ­ filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED ­ valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. ...

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid 2 praktikum ALU

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...

Informaatika → Arvuti õpetus
70 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arvutid Praktika Labor 2

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 704 1424 608 0 w 1408 704 1424 704 0 w 1408 592 1424 592 0 w 1408 624 1408 592 0 w 1408 560 1424 560 0 w 1408 544 1408 560 0 w 1392 544 1408 544 0 w 1424 528 1424 544 0 w 1408 528 1424 528 0 w 1408 464 1408 528 0 152 1424 576 1520 576 0 4 0 5 150 1296 704 1408 704 0 2 0 5 150 1296 624 1408 624 0 2 0 5 150 1296 464 1408 464 0 2 0 5 150 1312 544 1392 544 0 2 0 5 x 1715 -60 1744 -57 4 24 Y2 w 1424 384 1424 288 0 w 1408 384 1424 384 0 w 1408 272 1424 272 0 w 1408 304 1408 272 0 w 1408 240 1424 240 0 w 1408 224 1408 240 0 w 1392 224 1408 224 0 w 1424 208 1424 224 0 w 1408 208 1424 208 0 w 1408 144 1408 208 0 w 1520 224 1536 224 0 w 1520 256 1520 224 0 152 1424 256 1520 256 0 4 0 5 150 1296 384 1408 384 0 2 0 5 150 1296 304 1408 304 0 2 0 5 150 1296 144 1408 144 0 2 0 5 150 1312 224 1392 224 0 2 0 5 x 1823 -65 1852 -62 4 24 Y1 w 1424 1008 1424 912 0 w 1408 1008 1424 1008 0 w 1408 896 1424 896 0 w ...

Tehnoloogia → Arvutitund
8 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 150 256 48 448 48 0 3 0 150 256 128 448 128 0 2 5 150 256 192 448 192 0 2 0 150 256 256 448 256 0 3 0 150 256 336 448 336 0 2 0 152 480 192 592 192 0 5 5 w 480 160 480 48 0 w 480 48 448 48 0 w 480 176 448 176 0 w 448 176 448 128 0 w 480 192 448 192 0 w 480 208 448 208 0 w 448 208 448 256 0 w 480 224 480 336 0 w 480 336 448 336 0 I 128 352 256 352 0 0.5 I 128 304 256 304 0 0.5 w 256 304 256 320 0 w 144 304 144 256 0 w 144 256 256 256 0 I 128 208 256 208 0 0.5 I 128 32 256 32 0 0.5 w 144 128 144 240 0 w 144 240 256 240 0 w 224 352 256 352 0 w 144 304 128 304 0 w 144 128 144 48 0 w 144 48 256 48 0 w 224 64 256 64 0 w 128 32 160 32 0 w 160 32 160 112 0 w 160 112 256 112 0 w 160 112 160 176 0 w 160 176 256 176 0 w 240 256 240 144 0 w 240 144 256 144 0 w 240 256 144 256 0 L 128 352 32 352 0 1 false 5 0 L 128 304 32 304 0 1 false 5 0 L 128 208 32 208 0 1 false 5 0 L 128 32 32 32 0 1 false 5 0 M 592 192 6...

Informaatika → Arvutid i
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil

Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I (IAF 0041) Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Tallinna Tehnikaülikool Elementide kirjeldus Põhielement T trigger ja baas loogika elementid. Tõenäolustabel on sama nagu D trigeril, põhimõtteliselt see on D trigger T triggeri baasil. D C ...

Informaatika → Programmeerimine 2
19 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Arvutid Labor "G" NOR

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L -32 112 -80 112 0 1 false 5 0 L -32 192 -80 192 0 1 false 5 0 L -32 272 -80 272 0 1 false 5 0 L -32 368 -80 368 0 1 false 5 0 x -79 94 -66 97 0 10 X1 x -78 254 -65 257 0 10 X3 x -85 345 -72 348 0 10 X4 x -77 176 -64 179 0 10 X2 M 688 224 720 224 0 2.5 w -32 112 -32 32 0 w -32 32 64 32 0 w 64 32 64 64 0 153 64 48 160 48 0 2 0 5 153 608 224 688 224 0 3 5 5 153 64 144 160 144 0 2 0 5 153 64 384 160 384 0 2 0 5 w -32 368 64 368 0 w 64 368 64 400 0 w 64 240 64 272 0 w 64 128 64 160 0 w -32 192 -32 160 0 w -32 160 64 160 0 w -32 272 64 272 0 w 160 256 176 256 0 153 64 256 160 256 0 2 0 5 153 352 48 448 48 0 3 0 5 153 352 160 448 160 0 4 0 5 153 352 304 448 304 0 4 0 5 w -32 112 0 112 0 w 0 112 0 96 0 w 0 96 192 96 0 w 192 96 192 32 0 w 192 32 352 32 0 w -32 192 240 192 0 w 240 192 240 48 0 w 240 48 352 48 0 w -32 272 -32 224 0 w -32 224 -32 208 0 w -32 208 256 208 0 w 256 208 256 64 0 w 256 64 352 64 0...

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
3 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 14 -1 loendur

$ 1 5.0E-6 25.510281670702206 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 0 w 448 320 400 320 0 w 448 384 400 384 0 w 64 416 32 ...

Informaatika → Arvutid
52 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................

Informaatika → Arvutid i
938 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Arvutid I labor 3 ALU

docstxt/133305739959299.txt

Informaatika → Arvutid i
392 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

$ 3 0.0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 ...

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I - Labor nr. 1

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 176 80 224 80 0 2 5 w 128 80 144 80 0 w 144 96 144 80 0 w 144 64 144 80 0 w 144 96 176 96 0 w 144 64 176 64 0 L 80 32 32 32 0 0 false 5 0 w 128 80 128 32 0 w 128 32 80 32 0 w 128 32 224 32 0 w 128 176 224 176 0 w 128 176 80 176 0 w 128 224 128 176 0 L 80 176 32 176 0 0 false 5 0 w 144 208 176 208 0 w 144 240 176 240 0 w 144 208 144 224 0 w 144 240 144 224 0 w 128 224 144 224 0 151 176 224 224 224 0 2 5 w 128 288 224 288 0 w 128 288 80 288 0 w 128 336 128 288 0 L 80 288 32 288 0 0 false 5 0 w 144 320 176 320 0 w 144 352 176 352 0 w 144 320 144 336 0 w 144 352 144 336 0 w 128 336 144 336 0 151 176 336 224 336 0 2 5 w 128 432 224 432 0 w 128 432 80 432 0 w 128 480 128 432 0 L 80 432 32 432 0 0 false 5 0 w 144 464 176 464 0 w 144 496 176 496 0 w 144 464 144 480 0 w 144 496 144 480 0 w 128 480 144 480 0 151 176 480 224 480 0 2 5 151 544 48 592 48 0 2 5 151 544 160 592 160 0 3 5 151 544 272 592 272 ...

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Arvutid 1 EXAM Vene keeles

Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS ­ RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. ­ - ­ -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...

Informaatika → Arvutid i
45 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid I - Vahemälu organiseerimine

Vahemälu organiseerimine Vahemälu ingliskeeles cache on mälu liik, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrause...

Informaatika → Arvutid i
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid I - Holograafiline mälu

Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia ­ on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult luge...

Informaatika → Arvutid i
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Arvutid 1 Kodutöö nr2

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 24 112 24 56 0 0 false 5.0 0.0 L 40 112 40 56 0 0 false 5.0 0.0 L 56 112 56 56 0 0 false 5.0 0.0 L 72 112 72 56 0 0 false 5.0 0.0 L 152 112 152 56 0 0 false 5.0 0.0 L 168 112 168 56 0 0 false 5.0 0.0 L 184 112 184 56 0 0 false 5.0 0.0 L 200 112 200 56 0 0 false 5.0 0.0 w 24 128 24 112 0 w 40 136 40 112 0 w 56 144 56 112 0 w 72 152 72 112 0 w 152 168 152 112 0 w 168 176 168 112 0 w 184 184 184 112 0 w 200 192 200 112 0 150 224 224 264 224 1 2 0.0 150 224 256 264 256 1 2 0.0 150 224 288 264 288 1 2 0.0 152 288 256 320 256 1 3 0.0 I 88 216 128 216 0 0.5 154 232 328 264 328 1 2 0.0 154 288 336 320 336 1 2 0.0 154 288 488 320 488 1 2 0.0 154 232 480 264 480 1 2 0.0 I 88 368 128 368 0 0.5 152 288 408 320 408 1 3 0.0 150 224 440 264 440 1 2 0.0 150 224 408 264 408 1 2 0.0 150 224 376 264 376 1 2 0.0 154 288 648 320 648 1 2 0.0 154 232 640 264 640 1 2 0.0 I 88 528 128 528 0 0.5 152 288 568 320 568 1 3 0....

Informaatika → Arvuti
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvutid Labor 1 vene keeles

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 1 1 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 159-4676/14294 Segment : F Elementbaas : {NAND} x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 0 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 1 7 0 1 1 1 0 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 0 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 1 ...

Informaatika → Arvuti
40 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Arvutid labor 3 (vene keeles)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 161-4774/14304 - , 4 , . - , , ( ). F1=A + B (aritmeetiline liitmine) = A B F2=rol A (ringnihe vasakule) = A () F3=inv A (inverteerida A väärtus) = A F4=A xor B = XOR A B F1: A B = 0010 B = 0111, 0010 (2) + 0111 (7) = 1001 (9) F2: A () A = 1001, 0011. 1000, 0001. F3: A A = 1111, 0000. 1000, 0111. F4: XOR A B F1: A B , 74- Texas Instruments (74283), . ,...

Informaatika → Arvuti
98 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvutid labor 2 (vene keeles)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 160-4701/14303 Järjestikülekandega loendur mooduliga 15, +1 : HEX Q3 Q2 Q1 Q0 DEC 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 2 3 0 0 1 1 3 4 0 1 0 0 4 5 0 1 0 ...

Informaatika → Arvuti
121 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ... ...

Informaatika → Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Arvutid I labor 2 (Dixi)

Arvutid I labor 2 Ülesande püstitus (üldosa): Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B

Informaatika → Arvutid
413 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Info arvutitest

Arvuti Inimesed juhivad arvutiga oma äri,teevad kodutöid ja mängivad mänge. Arvutiga uuritakse ka Internetti või vaadatakse digitaalkaameraga tehtud pilte. Arvuti on argielu osa,aga nad on leiutatud üsna hiljuti. Kuni umbes 1980. aastani kasutasid arvuteid vaid teadlased ja insenerid. Riistvara ja tarkvara Arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Riistvara on see,mida saad kasutada-arvuti ekraan,CD- lugeja ja klaviatuur. Tarkvara on programmid,mida su arvuti kasutab erinevate üleannete täitmiseks. Arvutid tööl Vabrikutes töötavad arvutiga juhitavad masinad ja robotid. Ettevõtted kasutavad arvuteid kirjade kirjutamiseks, informatsiooni töötlemiseks ja raamatupidamiseks. Kunstnikud kasutavad arvuteid igasuguste asjade loomiseks,alates plakatitest ja ajakirjadest ja lõpetades röstrite ja mobiiltelefonide kujundamisega. Arvutikiibid Iga arvuti südameks on väike mikrokiip ehk mikroprotsesso...

Informaatika → Arvuti õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I labor elemant D baas NAND

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 192 64 224 64 0 2 5 w 144 64 160 64 0 w 160 80 160 64 0 w 160 48 160 64 0 w 160 80 192 80 0 w 160 48 192 48 0 L 96 16 48 16 0 0 false 5 0 w 144 64 144 16 0 w 144 16 96 16 0 w 144 16 240 16 0 w 144 128 240 128 0 w 144 128 96 128 0 w 144 176 144 128 0 L 96 128 48 128 0 0 false 5 0 w 160 160 192 160 0 w 160 192 192 192 0 w 160 160 160 176 0 w 160 192 160 176 0 w 144 176 160 176 0 151 192 176 224 176 0 2 5 w 144 240 240 240 0 w 144 240 96 240 0 w 144 288 144 240 0 L 96 240 48 240 0 0 false 5 0 w 160 272 192 272 0 w 160 304 192 304 0 w 160 272 160 288 0 w 160 304 160 288 0 w 144 288 160 288 0 151 192 288 224 288 0 2 5 w 144 368 240 368 0 w 144 368 96 368 0 w 144 416 144 368 0 L 96 368 48 368 0 0 false 5 0 w 160 400 192 400 0 w 160 432 192 432 0 w 160 400 160 416 0 w 160 432 160 416 0 w 144 416 160 416 0 151 192 416 224 416 0 2 5 151 528 128 608 128 0 2 5 151 528 32 608 32 0 2 5 151 528 224 608 224 ...

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kommunikatsiooni vahendid

Kommunikatsiooni vahendid Kommunikatsiooni vahendeid on mitmeid, ning need jagunevad veel omakorda osadeks. Kommunikatsiooni vahendid võivad olla näiteks nii virtuaalsed, kui ka käeva katsutavad, ehk päris, ning virtuaalsed kommunikatsiooni vahendid asuvad katsutavate, ehk reaalsete kommuniktsiooni vahendtite sees. Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on avrutid, sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige odavam, sest et enamus arvuti programmide eest ei nõuta lisatasu, ning seetõttu on see üks kõige kasulikkematest vahenditest. Selleks et kasutada arvutit kommunikatsiooni vahendina, on vaja ainult internetti, ning arvutit, ning loomulikult peab olema ka olemas elekter. Arvuti on ka üks viimasel ajal levinumaid kommunikatsiooni vahendeid, ning see on juba võrdväärne ka telefondega, sest nondeson isegi programme mill...

Informaatika → Kommunikatsioon
101 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I esimene labor - segment E

docstxt/1307361193118451.txt

Informaatika → Arvutid i
108 allalaadimist
thumbnail
0
BMP

Arvutid I: Boonul ül #10

docstxt/130643340236326.txt

Informaatika → Arvutid i
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid I praktikumi esimene töö

Segment : D Elementbaas : {NOR} $ 1 5.0E-6 2.9224283781234943 50 5.0 43 L 352 240 320 240 0 1 false 5.0 0.0 L 352 368 320 368 0 1 false 5.0 0.0 L 352 464 320 464 0 1 false 5.0 0.0 L 352 560 320 560 0 1 false 5.0 0.0 I 432 320 512 320 0 0.5 I 416 416 512 416 0 0.5 I 416 528 512 528 0 0.5 153 736 208 848 208 0 3 0.0 153 720 352 848 352 0 3 5.0 153 720 496 832 496 0 4 0.0 w 352 240 352 192 0 w 352 192 448 192 0 w 352 320 352 368 0 w 352 320 432 320 0 w 352 416 352 464 0 w 352 416 416 416 0 w 352 528 352 560 0 w 352 528 416 528 0 w 512 320 512 224 0 w 352 560 592 560 0 w 592 560 592 208 0 w 592 208 736 208 0 w 560 192 560 336 0 w 560 336 720 336 0 w 640 352 720 352 0 w 640 352 640 224 0 w 640 416 640 368 0 w 640 368 720 368 0 I 464 192 528 192 0 0.5 w 448 192 464 192 0 w 352 368 608 368 0 w 608 368 608 464 0 w 608 464 720 464 0 w 624 416 624 512 0 w 624 512 720 512 0 w 512 528 720 528 0 w 832 496 976 496 0 w 976 496 976 352 0 w 976 352 10...

Informaatika → Arvutid i
21 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 w 1488 528 1488 544 0 w 1520 560 1488 544 0 w 1584 528 1584 544 0 w 1552 560 1584 544 0 w 1552 544 1544 560 0 w 1520 544 1528 560 0 w 1520 528 1520 544 0 w 1552 528 1552 544 0 152 1536 560 1536 600 1 4 0 150 1584 504 1584 528 1 2 0 150 1552 504 1552 528 1 2 0 150 1520 504 1520 528 1 2 0 150 1488 504 1488 528 1 2 0 M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 ...

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit lahutaja

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 648 64 552 64 0 1 false 5.0 0.0 L 648 104 552 104 0 1 false 5.0 0.0 L 648 136 552 136 0 1 false 5.0 0.0 L 648 168 552 168 0 0 false 5.0 0.0 L 648 296 536 296 0 0 false 5.0 0.0 L 648 328 536 328 0 0 false 5.0 0.0 L 648 360 536 360 0 0 false 5.0 0.0 L 648 392 536 392 0 0 false 5.0 0.0 x 505 76 531 82 0 24 a0 x 497 304 524 310 0 24 b0 154 808 72 872 72 1 2 5.0 150 808 112 872 112 1 2 0.0 w 872 288 840 288 0 w 872 264 872 288 0 w 872 256 840 256 0 w 872 224 840 224 0 w 872 248 872 224 0 152 872 256 920 256 1 3 0.0 150 792 288 840 288 1 2 0.0 150 792 256 840 256 1 2 0.0 150 792 224 840 224 1 2 0.0 w 808 80 664 80 0 w 664 88 664 104 0 w 680 64 648 64 0 w 680 64 808 64 0 w 664 104 664 120 0 w 664 120 664 296 0 w 664 296 648 296 0 w 664 120 808 120 0 154 760 160 824 160 1 2 5.0 154 824 168 888 168 1 2 5.0 w 680 72 680 96 0 w 800 96 800 104 0 w 800 104 808 104 0 w 696 104 648 104 0 w 696 104 696 152 0 w 6...

Informaatika → Arvutid i
34 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit summator

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 696 136 600 136 0 0 false 5.0 0.0 L 696 168 600 168 0 0 false 5.0 0.0 L 696 200 600 200 0 0 false 5.0 0.0 L 696 232 600 232 0 0 false 5.0 0.0 L 696 360 584 360 0 0 false 5.0 0.0 L 696 392 584 392 0 0 false 5.0 0.0 L 696 424 584 424 0 0 false 5.0 0.0 L 696 456 584 456 0 0 false 5.0 0.0 x 554 143 580 149 0 24 a0 x 545 368 572 374 0 24 b0 154 816 120 880 120 1 2 0.0 150 816 152 872 152 1 2 0.0 w 696 112 696 136 0 w 736 360 696 360 0 w 736 128 816 128 0 w 696 112 760 112 0 w 760 112 816 112 0 w 816 144 760 144 0 w 760 144 760 112 0 w 736 360 736 168 0 w 736 168 736 160 0 w 736 160 816 160 0 w 736 128 736 160 0 M 880 120 936 120 0 2.5 w 872 152 888 152 0 w 896 320 864 320 0 w 896 296 896 320 0 w 896 288 864 288 0 w 896 256 864 256 0 w 896 280 896 256 0 152 896 288 944 288 1 3 0.0 150 816 320 864 320 1 2 0.0 150 816 288 864 288 1 2 0.0 150 816 256 864 256 1 2 0.0 154 808 200 872 200 1...

Informaatika → Arvutid i
91 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 13-1 loendur

$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...

Informaatika → Arvutid
46 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Arvutid 1 esimene praktikumi töö

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 32 80 32 0 1 false 5.0 0.0 L 144 112 80 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 192 80 192 0 1 false 5.0 0.0 L 144 272 80 272 0 1 false 5.0 0.0 I 144 32 272 32 0 0.5 w 256 112 144 112 0 I 256 112 320 112 0 0.5 w 272 32 320 32 0 150 336 80 416 80 0 2 0.0 w 320 112 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 320 32 320 64 0 w 320 64 336 64 0 w 224 192 144 192 0 I 224 192 288 192 0 0.5 w 288 272 144 272 0 150 320 224 416 224 0 2 0.0 w 288 192 288 208 0 w 288 208 320 208 0 w 288 272 288 240 0 w 288 240 320 240 0 w 144 272 144 304 0 w 144 304 192 304 0 I 192 304 256 304 0 0.5 w 144 112 144 144 0 w 144 144 448 144 0 w 256 304 448 304 0 w 320 32 448 32 0 150 496 64 576 64 0 3 0.0 w 448 32 448 48 0 w 448 48 496 48 0 w 448 64 496 64 0 w 448 304 464 304 0 w 464 304 464 80 0 w 464 80 496 80 0 w 288 272 496 272 0 w 448 144 496 144 0 150 528 160 608 160 0 2 5.0 w 496 144 528 144 0 w 496 272 496 176 0 w 496 176 528 176 0 w 464 304 4...

Informaatika → Arvuti
21 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused.

Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine ­ kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) ­ master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR ­ Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger ­ Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...

Informaatika → Arvutid i
64 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid 1 labori tööd

docstxt/13998375735082.txt

Informaatika → Arvutid
21 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Arvutid I - Labor 2 (vene keeles)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20** 4- 74153 S0 S1. S0 S1 , . F0=A cmp B (võrdlustehe) 4- 74LS85. 3 4 E. . 1) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0101 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=1) F = 0010 (f3=0, f2=0, f1=1, f0=0) ­ A=B 2) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) ­ A>B 3) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0100 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=0) ­ A

Informaatika → Arvutid i
193 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Arvutid I - Labor 3 (vene keeles)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20**

Informaatika → Arvutid i
225 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Arvutid I - Labor 1 (vene keeles)

1 : C : {NAND} 1. ( ), . : 0, 1, 2, 3, 4 , 7, 8, 9, A, d. 2. . 1 2 3 4 C 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 0 7 0 1 1 1 1 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 1 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 0 C 1 1 0 0 0 d 1 1 0 1 1 E 1 1 1 0 0 F 1 1 1 1 0 3. . 4. 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 5. ­ NAND 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 2 4 4 2 2 3 3 1 1 3 3 4 4 1 3 3 4 1 1 3 4 6.

Informaatika → Arvutid i
103 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid (IAF0041) labor 1 (segment E, baas NOR)

$ 1 5.0E-6 7.010541234668786 50 5.0 50 193 896 160 944 160 0 0.0 193 896 304 928 304 0 5.0 193 896 448 928 448 0 0.0 193 896 592 944 592 0 5.0 w 992 448 992 416 0 w 992 592 992 560 0 w 992 304 992 272 0 w 992 160 992 128 0 L 576 688 528 688 0 1 false 5.0 0.0 w 880 688 880 624 0 w 880 624 896 624 0 w 880 624 880 480 0 w 880 480 880 336 0 w 880 336 880 192 0 w 880 192 896 192 0 w 880 336 896 336 0 w 880 480 896 480 0 150 800 80 704 80 0 4 0.0 w 800 128 800 112 0 w 992 128 880 128 0 w 800 96 992 96 0 w 992 96 992 128 0 w 800 64 1008 64 0 w 1008 64 1008 448 0 w 1008 448 992 448 0 w 800 48 1024 48 0 w 1024 48 1024 592 0 w 1024 592 992 592 0 x 802 39 950 43 0 15 väärtuse 1011 detektor w 832 688 864 688 0 w 864 688 864 592 0 w 864 592 896 592 0 w 992 560 832 560 0 150 784 544 784 480 0 2 5.0 w 832 560 800 560 0 w 800 560 800 544 0 w 768 544 768 688 0 w 768 688 832 688 0 w 784 480 784 448 0 w 784 448 896 448 0 150 720 416 720 352 0 3 0.0 w 704 ...

Informaatika → Arvutid i
96 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeet...

Informaatika → Arvutivõrgud
100 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Virtuaalsed inimsuhted

Virtuaalsed inimsuhted Viimasel aastakümnel on mobiiliside ja arvutivõrkude areng inimesi pannud vaimustuma, kuid samas ka pead kratsima. Võimalus suhelda inimestega nagu kardina tagant ilma end näitamata on kui mõne inimese unelm, sest mõistes, et tema mõtted jäävad vaid tema ja virtuaalmaailma teada, on hakanud levima palju valet ja õelust. Pole oluline, kas sa oled reaalmaailmas rikas või vaene, virtuaalmaailmas saad sa oma mõtted öeldud nii või teisiti. Seda teed on läinud paljud ja tekib küsimus, kas siis virtuaalsed inimsuhted on paratamatu ja ainuõige lahendus enda mõtete väljendamiseks. Internet on kaasa toonud uut tüüpi suhtluskultuuri. On väheseid veel, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Need on just põhilised kohad, kus on garanteeritud suhtlus ükskõik mis riigis asuva inimesega. Kuid kõige heaga kaasneb ka kübeke halba ja vahel tunneme rohkem just seda negatiivsem...

Kirjandus → Kirjandus
355 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutite ajaloost

Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi e...

Informaatika → Arvutiõpetus
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Helikaart

Tallinna Reaalkool Helikaart Referaat Karl Merisalu 5b Tallinn 2010 Helikaart Helikaarti on vaja näiteks selleks, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks või nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programme käsitledes heli kosta oleks. Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa. Veel võib sel olla mikrofoni pesa, millesse mikrofoni ühendades saad ka oma hääle arvutisse jäädvustada. Lisaks võib helikaardil olla taga sisendpesa, millesse saad lasta näiteks raadiost heli ning seda siis arvutisse salvestada ja oma kodukale üles riputada. Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Wavetable - sellele helikaardile on peale ehitatud suurem mälu, millesse on lindistatud kõik instrumendid, mida MIDI kasutab. Wavetable kaartiga mängitud MIDI-d ...

Informaatika → Arvuti õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
4
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 3 (MOODUL 13, 1)

$ 1 0.000005 5.934295036739208 50 5 50 193 768 560 848 560 0 0 193 768 432 816 432 0 0 193 768 304 800 304 0 5 193 768 176 800 176 0 0 M 864 176 896 176 0 2.5 M 864 304 896 304 0 2.5 M 864 432 896 432 0 2.5 M 864 560 896 560 0 2.5 w 864 176 864 160 0 w 864 160 976 160 0 w 976 144 976 160 0 w 864 304 864 288 0 w 864 288 992 288 0 w 1008 288 1008 144 0 w 864 560 864 544 0 w 768 592 736 592 0 w 736 592 736 672 0 w 768 464 736 464 0 w 736 464 736 592 0 w 768 336 736 336 0 w 736 336 736 464 0 w 768 208 736 208 0 w 736 208 736 336 0 152 672 176 720 176 0 2 0 w 992 96 640 96 0 w 640 96 640 160 0 w 640 160 672 160 0 w 768 176 720 176 0 152 672 304 720 304 0 2 0 w 768 304 720 304 0 w 768 560 720 560 0 w 640 160 640 288 0 w 640 288 672 288 0 150 592 240 592 192 0 2 0 w 672 192 592 192 0 150 576 368 576 320 0 2 0 150 560 480 560 432 0 2 0 w 576 320 576 240 0 w 576 320 672 320 0 w 560 416 560 368 0 w 864 544 864 528 0 w 864 528 576 528 0 w 576 480 ...

Informaatika → Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ... ...

Informaatika → Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

CD-ROM - Teine kontrolltöö, Arvutid I

CD-ROM CD-ROM omadused ja kirjutamine: CD-ROM (compact disc read only memory) on optiline ketas kuhu on võimalik paigutada kuni 1G väärtuses andmeid (kõige tavalisem on siiski 650MB ketas). Info salvestamiseks kasutatakse materjali, milles on süvendid. Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline ja spiraali pikkuseks umbes 5km ning andmete lugemine toimub optililiste vahenditega. CD- ROM-il on kolm erinevat kihti: 1. Alumine kiht on ülitugevast polükarbonaadist 2. Keskmiseks kihiks on õhuke metallkelme mille ülesandeks on laserkiirte peegeldamine 3. Kõige pealmine on lakist kaitsekiht, mis erinevalt alumisest kihtidest pole eriti vastupidav mehhaanilistele vigastustele. Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja osa süvendist, siis läbib süvendist peegeldunud kiir kaks korda ¼ lainepikkuse võrra pikema tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd v...

Informaatika → Arvutid i
27 allalaadimist
thumbnail
0
gif

Arvutid I: ALU cmp,rol,clr,nor

docstxt/130643447536326.txt

Informaatika → Arvutid i
301 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Arvutid I TK2 RS ja JK trigerid

docstxt/1305827639138462.txt

Informaatika → Arvutid i
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun