Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26kj(S) - 1 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKOR NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM...............................................................................2 Sa töötad iseseisva õenduse osakonnas. M.Z. tütar toob oma ema hooldusele/ravile 14 päevaks, kui ta ise on reisil. M.Z. on 89-aastane lesk, kes on neli aastat kannatanud düsuuria, suprapubikaalse valu, inkontinentsi ning aegajalt esinevate mentaalse segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse l...
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hää...
Siim-Tanel Sammelselg Siim-Tanel Sammelselg on sündinud 18. mail 1993. Ta on Eesti suusahüppaja. 2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel hüppas ta normaalmäelt (HS- 106) 87 meetrit, saavutades 81,9 punktiga 41. koha. Sapporos toimunud suusahüpete MK-etapil saavutas ta 2014. aastal 50 mehe konkurentsis 45. koha. Ta on üks Eesti suusahüppajatest 2014. aasta taliolümpiamängudel.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut POSTKAARDID JA NENDE KOGUMINE Referaat Raamatukogunduse alused Autor: xxx Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Postkaartide olemus.................................................................................................................3 2.Postkaartide ajalugu.................................................................................................................3 3.Postkaartide kogumine.............................................................................................................5 4.Postkaartide kogumise ajalugu.................................................................................................6 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia. [8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-room Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestla...
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat aren...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võ...
3) Milliseid meetodeid kasutatakse lindude individuaalseks eristamiseks / märgistamiseks? Milliseid tingimusi ja piiranguid tuleb sobiva meetodi valikul arvestada? Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Selleks kasutatakse näiteks kaela-, jala- ja tiivarõngaid. Eelistatavalt võiks rõngas olla värviline, kuna seda võimalik märgata kaugemate vahemaade tagant kui tavalist alumiinium rõngast. Värviliste rõngaste puhul ei ole vaja linde hiljem loendamiseks uuesti kinni püüda. Rõngastamisel tuleks silmas pidada konkreetse linnuliigi eluviise, näiteks tuleks eelistada kaelarõngaid jalarõngastele, selliste linnuliikide puhul, kes toituvad kõrges rohus (näiteks haned ja luiged). Samuti peab olema linnuliigi märgistamiseks kasutatav rõngas linnule paras, st. liiga suur rõngas on linnule koormav või libiseb jalast lihtsalt ära, liialt väike rõngas hakkab linnu jalga painama ning naha ja rõnga vahele võib hakata kogunema ...
Tartu Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Kerli Hansing FONOGRAAF Õppejõud: Mai Põldaas Jõgeva 2015 Fonograaf Fonograaf leiutati 1877. aastal Thomas Alva Edisoni poolt. Edison oli Ameerika leiutaja, kes sündis 11. veebruaril 1847 ning suri 18. oktoobril 1931. (Canot, 2014) Tema nimel on üle maailma kokku 2332 patenti (Edison Patents, 2014) . Tegelikult sõnastas fonograafi tööpõhimõtte samal aastal Prantsusmaal Charles Cros, Edison aga ehitas selle valmis (Rinde, 2015). Tegelikult küll tema mehhaanik John Kruesi, kellele Edison andis masina visandi ning mees tegi selle väidetavalt valmis 30 tunniga (History of the...2015). Esialgu proovis Edison parandada telegraafi ning avastas, et paberlindi liikumine tekitas häält, mis sarnanes sõnade lausumisele. Ta proovis pliiatsit, mis oli nagu suur nõel, tinapaberi silindrile aseta...
Sloveenia Rahvastikupoliitika Rändepoliitika: välistööjõu värbamisskeem Sloveenias on töökohapõhine värbamisskeem(töökohapõhiste süsteemide eelis on see, et sisserändajale on töö tagatud kohe riiki saabudes ja tööandja saab talle vajaliku töötaja) Sündide arvu mõjutamine 2012 2013 2014 2015 2016 21938 21111 21165 20641 20345 Tervishoid: Tervishouisüsteemi tegevust reguleeritakse Sloveenias Tervishoiuministeeriumi poolt. Tervishoiuteenused ja ravimine on Sloveenias enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid). Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välis...
Tallinna Sikupilli Keskkool Elektromagneetiline Põhjamaade moodne kunst 1918-1931 Retsensioon Laura-Liisa Lehto 12.klass Tallinn 2014 Seoses põhjamaade tunni programmiga oleme me pidanud iga aasta külastama mõnda põhjamaade teemalist üritust. See aasta otsustasin mõne dokumentaal filmi asemel külastada üht kunstinäitust KUMU-s, mille teemaks on ''Elektromagneetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918-1931.'' Külastasin seda 25.jaanuaril 2014.aastal.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2.Eesti sise- ja välisturism.................................................................................................7 2.1.Välisturismi populaarsus.........................................................................................7 2.2.Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine...............................
PRAKTIKAS ESINEVATE TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEL Esimesed tööõiguse alased probleemid saavad alguse töölepingust. Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid öeldakse, et leping on sõlmitud ka siis, kui töötaja on nõus tegema tööd tasu eest (Hanson, 2011: 1). Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus ta peab töötama. (Hanson, 2011: 1) Kui tööleping on kirjalikult vormistatud, on mõlemal poolel teada nende õigused ja kohustused. Samuti võivad probleemid tekkida töölepingut koostades. Töölepingud koostatakse üldjuhul Töölepinguseaduses esitatud miinimumtingimustel. Need punktid kaitsevad rohkem töötajat kui tööandjat. (Seinberg, 2014) Seaduses käsitletakse töötaja...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karl Agapuu EP-2 EV KALANDUSPOLIITIKA uurimus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA........................................................................4 1.1. ELi kalavarude majandamine.................................................................................4 1.2. Kalavarude majandamine.......................................................................................5 1.3. Piirkondadeks jaotamine.........................................................................................5 1.4. Mõju kalamassidele................................................................................................7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE E...
:***************************: : :*****************: 11 : :****************: 2015 ...................................................................................................................3 .........................................................................................5 1.1 - ......................................................5 .............................................................................8 2.1 ..........................................................................
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja...
Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman EESTI asend, suurus, piirid 1. Eesti ja teised Euroopa riigid Euroopas on 45 riiki ( koos Venemaaga 46) 1 .1. PINDALA järgi *Eesti pindala – 45 227 km² *Euroopa suurim pindalalt on U KRAINA (604 000 km²) *Pindala järgi 9 suuremat riiki (pindala 244 100 km²–551 600 km²) on : ASKASAAM RONAR AITILAA NASAMRPUSTA RUBRISIATUNNA OPLOA OSEMO OTORIS ASPAIHAIN *Pindala järgi Eestist väiksemad Euroopa riigid (17): GEBILA NAABALIA LONHALD VOMODLA TIVŚES ONILSEEVA NATAI ...
Johnny Depp Lühireferaat Autor: Keila 2014 John Christopher Depp II, sündinud Queensboros, Kentuckys, 9. Juunil 1963, oli noorim neljast lapsest, kelleks olid kaks vanemat õde Debbie ja Christie ning vanem vend Dan; kaks viimast olid ema esimesest abielust. Isa John Depp seenior oli linnavalitsuse teenistuses töötav mehaanik. Ema Betty Sue oli ettekandja kohalikus kohvikus. Nende perekond oli Ameerika Töölisklassi tüüpiline esindaja, kes sai kasu plahvatuslikult arenevast odavast elamuehitusest, mis esimest korda algas 1950. aastatel. Nad olid eeslinnaelanikud ning nende eluviis ja unistused olid sellele vastavad. Ainult väike Johnny oli teistsugune. Temal oli kõrgem kutsumus. Tema vanavanaema oli puhastverd tserokii, kellelt Depp sai esileulatuvad põsesarnad ja hästi vormitud näo. Deppi suguvõsa geenid tähendasid ka seda, et temas oli osalt saksa ja iiri verd. Johnny elutee on olnud keer...
Puuknakkused. Anaplasma phagocytophilum koertel Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, 2. kursus, 2. rühm) Puugid on lülijalgsete hõimkonda kuuluvad paljude selgrooksete loomade parasiidid. Nad on mitmete erinevate patogeenide kandjad ja levitajad üle terve maailma. Puugid kannavad edasi parasitaalseid, bakteriaalseid ja viirushaigusi. (Fuente et al., 2016) Puuknakkused on zoogeograafilised olles sõltuvad peremeesloomade liikumisest ja kliimatingimustest. Temperatuuri ja õhuniiskuse muutused, eriti kliima soojenemine, mõjutab lülijalgsete rohkust ja levikut. Üks levinumaid puugiliike Põhja-Euroopas on võsapuuk Ixodes Ricinus. (Vera et al., 2014) Puugil on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad edasiseks arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd. Puugi täielikuks elutsükliks kulub enamasti kolm aastat. Kuna selles tsükl...
AS Print Liisu Lill OÜ Together Teie 29. oktoober 2014 nr 4-2/ Tihase 10 50115 Tartu Meie 30. oktoober 2014 nr 6-1/41 Vastus visiitkaartide tellimusele Lugupeetud juhatuse esimees Lill Täname, et olete valinud visiitkaartide valmistajaks meid. Visiitkaardid on valmis novembri esimeseks töönädalaks, võtame teiega ühendust telefoni teel. Tasumine toimub ülekandega arve esitamisel. Lugupidamisega Jaak Õun juhataja Piret Voore 5634 6434 [email protected] Kreutzwaldi 12 Telefon 781 3565 Reg 782356730321 50365 Tartu
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Birgit Kukk 10.a klass INIMESTE RAHVA - JA KULTUURIPÄRIMUSED AJALOO VÄLTEL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2012 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 6. mail 2014. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 26. mail 2014. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Pille Pilv Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane /nimi, allkiri/ Autoriõigus: Birgit Kukk, 2012 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2012
Keila Kool Statistikatöö SUURIMA OMAKAPITALIGA MOELOOJAD Martina Lindus 11.klass Keila 2014 Rikkaim disainer 2014 aasta seisuga on 64 aastane itaallanna Miuccia Prada. Prada moemaja ning Miu Miu brändi loojal on 11,1 biljoni dollari suurune omakapital. Suure edu saavutanud Miuccia on 2014 aastal Forbesi poolt avaldatud ’’maailma mõjukamate naiste’’ pingereas 75ndal kohal. Kaasmaalane Giorgio Armani asub 9,6 biljoni dollari suuruse omakapitaliga rikkaimate moeloojate edetabelis 2. Kohal. 80 aastane Armani brändi looja on ka suur spordihuviline. Ta on korvpallimeeskonna Milano Olimpia omanik ning on korduvalt kujundanud Inglismaa jalgpallikoondise vormi. 3. kohal on 75 aastane Minskis sündinud ameeriklane Ralph Lauren. Filantroop, moelooja ja rõivaid tootva Ralph Laureni nimelise multi-miljardi dollari ettevõtte looja. Om...
Ma nagin üht TÜDRUKUT Liis Kams Selle raamatu on kirjutanud 13. Aastane tüdruk, kes sündis 1995. aastal. Ta oli neid luuletusi kirjutades alles teismeline eesti koolitüdruk. Liisa loomingu on kahel järjestikusel aastal päritud Kalju Lepiku luulevõistlusele laureaadi tiitliga. Ta pani oma mõtteid ja tundeid nendesse luuletustesse.Tema luuletused käsitlevad inimsuhteid, ühiskonda, unistusi, igatsust ja tulevikku, kuhu me suunduda võime, andes aimu uue kasvava põlvkonna väärtustest,maailma mõistmisest ja vaadetest elule. Näiteks: Aeg ei mahu piiratud seltskonda Aeg ei ole ajaline mõiste Aega ei sa hääletult öelda Luuletused on erinevates meele oludes.Mõni on huvitav, tõsine,kurb. Näiteks: Ta paotab oma läikivaid huuli Sädelusehelk, mis pimestab silmi Keegi ei näe enam selgesti Nad ei tea, mille nad kaotavad lummuse haardes Need luuletused on vabavärsilised.Mõnes luules on kordusi, näiteks ühel luuletus iga salm...
Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Jana Stets Kodutöö tegemiseks on valitud kaks multimeediateksti, mille keskseks teemaks on Perseus. Esimene on vene multifilm 1973. aasta versioon [1] ja teine on 2014. aastal valminud muusikavideo [2]. Filmid põhinesid ühtsel tegelasel – Perseusel, kuid sellegipoolest leidus rohkem erinevusi kui sarnasusi nende kahe esituse vahel. 1973. aastal ilmunud soyuzmultfilmi „Персей“ Soyuzmultifilmi lugu oli juba teistsugune. Selles loos pole üldse juttu Perseuse sünniloost. Ema ei figureeri üldse. Pole ka eellugu sellele, miks Perseus üldse läks Meduusat otsima. Esineb ka teisi ebatäpsusi võrreldes müüdiga. Multifilmis sai Perseus vähem võluasju ja hoopis teistelt tegelastelt. Filmis said Perseus Hallidelt naistelt, kellelt pidi müüdi järgi ainult küsima teed nümfide juurde, tiivulised sandaalid ja võlupauna [3]. Müüdi järgi oleks pidanud veel olema k...
Kontserdi arvustus Käisin ansambel Vallatud Vestid kontserttuuril ''Vallatud Vestern" 06.08.2015 Pärnu Vallikäärus. Esinesid Jalmar Vabarna, Tanel Padar, Ott Lepland ja neljas otsitud vest Karl- Erik Taukar. Vallatud Vestid on muusikaline kooslus, mille juhtfiguurideks on Ott Lepland, Tanel Padar ja Jalmar Vabarna. Lisaks kuuluvad ansambli koosseisu Danel Pandre (basskitarr), Kaspar Kalluste(trummid) ja 2013. aasta lõpus liitunud Tarvi Kull(klahvpillid). Nad on tegevad aastat 2013 ning muusikastiilid on pop,rokk- ja folkmuusika. Vallatutel Vestidel on seljataga neli kontserdisarja. Neist esimene toimus 2013. aasta märtsis ja kandis nime "Lugusid naistest". Kui esimene seisnes naistepäevakontsertides, siis sama aasta juunis toimunud "Lugusid naistest ja meestest" oli pühendatud kõigile kuulajatele. Kolmas kontserdisari 2013. aasta detsembris kandis nime "Kelmid ja pühakud". 2014. aasta talvel sai teoks kontserd...
Norra keel Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral Norra emigrantide seas. Samuti Rootsis, Islandil ja Taanis. Rootsis on norrakeelsete inimeste osakaal 0,57% (Sweden, 2015). Keele kõnelejaid on kokku 4,7 miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway, 2015) Sugulaskeeled on indoeuroopa, germaani, põhjagermaani ja lääneskandinaavia keeled (Norra keel , 2014). Nt. rootsi, saksa, inglise, taani keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeele kuju: bokmål ja nynorsk. Nende vahel esineb mõningaid sõnavaralisi erinevusi. Bokmål on tavalisem variant ja seda kõneleb valdav osa norralasi. Nynorsk on lähedasem lääne...
OÜ Together Jaak Õun AS Print Teie 04. november 2014 nr 4-2/14 Kreutzwaldi 12 5065 Tartu Meie 30. oktoober 2014 nr 6-1/41 Pretentsioon visiitkaartide kohta Austatud härra Õun Kauba kättesaamisel ilmnes, et olete visiitkaardid kujundanud kuldsele taustale, kuigi tellimuskirjas oli välja toodud hõbe metallik toon. Saadame valet tooni visiitkaardid tagasi ja palume võimalikult kiirelt uuetega asendada. Lugupidamisega Liisu Lill juhatuse esimees Melani Metsaluik 5623 5111 [email protected] Tihase 10 Telefon 745 6040 Reg 368469439343 50115 Tartu
Põltsamaa Ametikool K13K Euroopa Ülemkogu Referaat Juhendaja : Tiia Piir Koostaja: Grete Päärand Kaarlimõisa 2016 1 SISUKORD 1.Sissejuhatus .....................................................................................3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet...................
Ülevaade loetud kirjandusest. 14.02.2018 1)Aune, Kristin. 2011. Much less religious, a little more spiritual: the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse a...
KÜ Linnu 13 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Rakvere 04. Juuni 2015 2-5/33 . Algas kell 13.00 ja lõppes kell 14.30 Juhataja: Merje Kits protokolija: Reio Arba Võtsid osa: Teet Mänd, Pirje Leht, Rasmus Kapp, Kaspar Kivi, Tiina Sepp, Peeter Oks, Riho Kalju PÄEVAKORD: 1. 2014 aastaaruande ülevaatamine ja kinnitamine; 2. Muude jooksvate teemade arutamine. OTSUSED 1. Otsustati vastu võtta ja kinnitada 2014 aasta aastaaruanne Otsus vastu võetud ühehäälselt 2. Autoparkla ehitamine 2015 aasta suvel Otsus vastu võetud ühehäälselt Merje Kits Reio Arba Koosoleku Juhataja Protokollija
CV Curriculum Vitae Nimi: HÄLY RÄTSEP Sünniaeg: 09.12.1997, Haapsalu Aadress: Siimu tee 18, 90602 Telefon: 56623663(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2005 2008 Rõude Algkool 2008 2014 Martna Põhikool (omandatud põhiharidus) 2014 - Haapsalu Kutsehariduskeskus TÖÖKOGEMUS: PUUDUB MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine suurepärane, rääkimine väga hea, kirjutamine väga hea Vene keel mõistmine rahuldav, rääkimine rahuldav, kirjutamine hea Arvutioskus: Windows 8, (Microsoft Office Word) Autojuhiload: PUUDUB Huvialad: Laulmine, tantsimine Kooskõlastatud soovitaja: 1. Even Baumann, Baumann viimistleb OÜ, otsene juht, tel 58242121 ...
Esimene osa Tänu tootmisjuhtimise loengule hakkasin tootmisprotsesse paremini mõistma. Kuna minu eriala ja töökohustused ei ole kunagi otseselt tootmisega seotud olnud, siis pole mul seni olnud vajadust neid sügavamalt uurida. Seega proovin kogu teemat käsitleda üldiselt vaadatuna. Näiteks jäid meelde neli olulist verstaposti, kuidas tootmisele ja tootmisjuhtimisele tõhusamalt läheneda. Esmalt tuleb välja töödata ja koostada ülevaade ettevõtte eesmärkidest ja stateegiatest, teisalt tõlkida kogu eelnev „tootmiskeelde“ ja selgitada täpset tootmise rolli. Kolmandaks tuleks koostada põhjalik tasemehindamine tootmissüsteemi etappidele ja neljandaks korrigeeria tootmissüsteemi elemente ühtse fookuse alusel ja suunas (Kase, 2017, 8). Arvan, et selline lahtimõtestatud lähenemine on terviklikult mõeldes oluline paljudele ettevõtetele ning teeb ka kogu töö oluliselt lihtsamaks, efektiivsemaks. Kuid nagu ka loengus arutasime siis paljud ettevõtte...
Eesti Jahimeeste Selts Marger Krumm EH1 EJS ajalugu Loodi 18.jaanuar 1967 Pikk ja keeruline eellugu- kuulus spordiorganisatsiooni Ulukite arvu kontroll Jahimeeste õiguste kaitsmine Aus töötasu EJS tegevusest Eesti Jahimeeste Selts on Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud isikute ühendus Loodustsäästev jahipidamine Koolituste korraldamine Jahikultuuri korraldamine Sihtgrupid Metsloomade tasakaalus hoidmine Legaalne jahindus Jahimeeste ühte gruppi kogumine Informatsiooni kättesaamine Veebileht www.ejs.ee Ajakiri „Eesti Jahimees“ Ajakiri „Sinu Mets“ Sündmustekalender www.ejs.ee Sündmused MTÜ Jäljekorte Klubi- korraldatakse EJS partneriga jäljekoerte päev 2014, 28.sept Eesti jahimeeste 34. kokkutulek 11.-13. juulil 2014 Raplamaal Toosikannul. TÄNAN KUULAMAST ...
CV näidis Curriculum Vitae SOOVI KORRAL TEIE PILT Nimi: Annes Smirnov Sünniaeg: 26,01,1979 Aadress: Raplamaa,Märjamaa vald,Haimre küla,Pargi1 Telefon +3725228705 E-post: [email protected] Hariduskäik: 1986 1995 Haimre Põhikool 23,04 14,05,2008 Mainori kõrgkool Alustava ettevõtja baaskoolitus Täiendkoolitus: 18,09,2015 Turvatöötaja,tase3 Töökogemus: Sept.2015 Skarabeus julgestusteenistus OÜ turvatöötaja okt.2014- Skarabeus julgestusteenistus OÜ sept.2015 valvetöötaja ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristel Rääk XI AH KILEKOTID JA KESKKOND Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus...........................................................................................................4 1.1. Mõju loomadele...............................................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus......................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord....................................................................................................
EESTI TUNTUMAD SAMBLIKUD referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................Error: Reference source not found Samblikest üleüldiselt............................................................Error: Reference source not found Olulisemaid Eesti samblikuid.................................................Error: Reference source not found Harilik hallsamblik.............................................................Error: Reference source not found Alpi põdrasamblik..............................................................Error: Reference source not found Islandi käokõrv...................................................................Error: Reference source not found Harilik kirisamblik..............................................................Error: Reference source not found Harilik korpsamblik.......................................................
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Sünniaeg Aadress E-post Telefon Emakeel Haridustase LÜHITUTVUSTUS Olen Tallinna Tööstushariduskeskuse 3. kursuse õpilane, õpin sisekujundaja assistendiks. Sooviksin ennast arendada uute kogemustega ja olen valmis võtma vastu uusi väljakutseid. HARIDUSKÄIK 2014-... Tallinna Tööstushariduskeskus 2005-2014 Tallinna Kristiine Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 2017 juuni-august Terranova- klienditeenindaja KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes: hea, kirjas: rahuldav, arusaamine: hea Vene Kõnes: rahuldav, kirjas: hea, arusaamine: hea ARVUTIOSKUS Algtase MS Excel Keskmine tase MS Word Spetsialisti tase MS Power Point AUTOJUHILOAD Puudub LISAINFO Tugevad küljed Nutikas, positiivne ellusuhtumine, kiire õppimisvõime Nõrga...
Ilmast Ausalt • Kaks inglast baaris: • - „Ma olen kuulnud, et Havai saarel • pidi aasta läbi ilus ilm olema.“ • - „Vaesed havailased, millest nad siis omavahel vestlevad?“ Protsin, 2014 Gerton Korsten Päikesepaiste rekordid Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõige rohkem päikest 54% võimalikust 2011 Roomassaare Kõige vähem päikest 25% võimalikust 1977 Kuusiku Riigi Ilmateenistus, 2015 Gerton Korsten 20 Tallinn 80 70 15 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Protsess ideaalgaasiga ÜLESANNE NR.5 Ülesannete lahendamine õppeaines "Soojusõpetus" TE.0044 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille ...
SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...
TUULEPARGID EUROOPAS ANETT MARIE ASTOK MIS ASI ON TUULEPARK? Tuulepark on tuuleelektrijaam,milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. Tuulepargid võivad olla väga erineva võimsusega, sõltuvalt tuulegeneraatorite arvust ja suurusest. TÄPSEMALT Tuuleenergia tootmiseks on vaja rajada tuuleparke. Tuuliku tornikõrgus võib olla 40-100 meetrit, selle otsas on klaaskiust gondel, mis kaitseb tuuliku mehhanisme (tiivikurumm, laagrid, peavõll, käigukast, generaator, jms.). Gondli külge kinnituvad komposiitmaterjalist valmistatud kuni 60- meetrised labad, mis tuules pööreldes ajavad ringi generaatorit, mis omakorda toodab elektrit. Eri plastikutest valmistatud tiivikud muutuvad elukaare lõpus keskkonnareostuseks, mida tänapäeval ringlusse suunata veel ei osata. Tuulikud tekitavad lähikonna elanikele müra- ja valgusreostust ning võivad takistada ka lindude...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 201...
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskenda...
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduv...
CURRICULUM VITAE Nimi: Annika Kask Sünniaeg: 05.05.1996 Aadress: Järveotsa tee 43-33 , Tallinn 13520 Telefon: 58275355 E-mail: [email protected] Perekonnaseis: Vallaline Haridus ja kvalifikatsioon: 2006- Ehte Humanitaargümnaasium 2003-2006 Kohtla-Järve Oru Põhikool , algkool Täiendharidus: 2012 inglise keele eraõpetaja Töökogemus: 2014- Meriton Conference & Spa Hotel, ettekandja 2013-2014 Meriton Conference & Spa Hotel , toateenija 2009-2012 (suveaeg) Serverette OÜ , ettekandjaabi Täiendav info: Keeled : Vene Emakeel Eesti Kõnes hea , kirjas hea; õppinud koolis 11 aastat Inglise Kõnes hea, kirjas hea; suhtlesin eelmisel töökohal klientidega igapäevaselt Prantsuse Kõnes keskmine, kirjas keskmine Arvuti kasutamise oskus: Kasutan igapäevaselt MS World, Excel , PowerPoint , Internet Autojuhiload: B-kat. Harrastused: võrkpall , lugemine , reisimine 24.11.2014 ...
Curcillum Vitae Личные данные E-mail [email protected] Имя eeeee Дата рождения 1995-05-15 Возраст 20 Пол Женскоий Семейное положение Не замужем Дети Нет Контактные данные Моб. Телефон 56625552 Адрес (улица и дом) Роху 8 Почтоый индекс 22334 Город Тарту Государство Эстония Образование 2002-2014 Кивиылиская 1. Средняя школа 2014-... Ляне-Вируский прикладной ВУЗ Опыт роботы Предприятие Ягри Грилл Время работы 25.05-31.09.2015 Специальность Oфициантка Статус раб...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
