Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Sotsialismileer Euroopa: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV Aasia: Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerika: Kuuba Eesti NSV ENSV võimustruktuuris koolus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aa...
Madisepäeva lahing toimus 21.septembril 1217.aastal,mil kohtusid Sakala ja Ordu väed,Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli lähedal.Puhkes vihane lahing,mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival,kus liivlasi sunniti taanduma.Lahingu saatuse otsustasid sakslased,kes püüdsid läbi murda eestlaste maleva keskosast. Pikkamööda see neil ka õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2.Muistse vabadusvõitluse allajäämise põhjused : *Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. *Ordurüütlid olid eluktselised sõjamehed,hea välj...
Elusorganismides on aga teatud keemilisi elemente rohkem Elus organismis on levinud järgmised keemilised elemendid ; 1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.)...
Mida tähendab mõiste elektrilaeng? · Elektrilaeng on keha omadus mis näitab kui tugevasti see keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. · Elektrilaeng on füüsikaline suurus mida saab mõõta. · Elektrilaeng on laetud osakeste kogu, mis võib liikuda aines ( ained mis kannavad elektrit edasi juhid) 2. Mis on elementaarlaeng ja kui suur see on ? · Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses. · e = 1,6 * 10-19C 4. Culoni seadus, valem, tähistused? · Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. · F= k*q1*q2/r2 k-elektriline konstant, q-elektrilaeng, r-laetud kehade vaheline kaugus. 5. Mille poolest erinevad juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid-laengud liiguvad, vabade laengute arv on suur. (inimese nahk, hõbe, vask, soolalahused) Dielektrikud(isolaatorid) mittejuhid mille mööda laengud ei liig...
Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhtelis...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
1. Ülesanne 1. A 2. D 3. B 4. B 5. A 6. C 7. C 8. D 9. C 10. B 11. D 12. D 13. B 14. A 15. B 16. A 17. C 18. A 19. D 20. B 2. Ülesanne 1. sencitivity 2. prosperity 3. novelist 4. detrimental 5. incivility 6. persistence 7. determination 8. retirement 9. alarmingly 10. impressionable 3. Ülesanne 1. crossing 2. boost 3. permulations 4. down 5. on 6. way 7. second 8. beaming 9. made 10. stole 4. Ülesanne 1. out 2. on 3. of 4. of 5. on 6. from 7. in 8. of 9. to 10. for ...
1. Ülesanne 1. A 2. C 3. B 4. A 5. D 6. A 7. B 8. B 9. D 10. C 11. C 12. A 13. C 14. D 15. B 16. A 17. B 18. D 19. C 20. A 2. Ülesanne 1. RESISTANCE 2. CHILDREN'S 3. CONCEIVE 4. SCOTTISH 5. DIFFICULTIES 6. 7. ASSURANCE 8. 9. WHAT'S 10. HEARD 3. Ülesanne 1. SLIPPERY 2. EASY 3. UNDER 4. SUPOPSE 5. DISMAY 6. REPELS 7. HARROWING 8. DAUNTING 9. ABSURD 10. STANDSTILL 4. Ülesanne 1. OFF 2. BACK 3. IN 4. FOR 5. ON 6. TO 7. IN 8. oFF 9. THROUGH 10. DOWN ...
ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb va...
Millest tuleneb keskaja nimetus? Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad....
12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on...
Impressionism Kunstivool arenes Prantsusmaal 1870-ndate paiku. Alguse saab maalikunstis. Sõna impressioon tähendab muljet Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" Ülesandeks: momendi meeleolude kajastamine kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest ei otsitud mingeid erilisi süzeesid maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt · Claude Monet · Eduard Manet · Pierre-Auguste Renior Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt, kujunes 19. saj. 90-ndail aastail: Esiplaanile tõusis kõla ilu värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus puuduvad tugevad elamused, või...
Rahvasteliit (RL) (tänapäeva ÜRO eelkäija) loodi Pariisi rahukonverentsi otsustega Rahvasteliidu ülesanne oli ära hoida sõdu ja lahendada rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. 2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja k...
Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli kart...
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et...
Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, 2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8. Raffael- Ateena kool- inimesed on trepil, taamal suur aken, millest paistab helesinine...
Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtu...