Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, Lõuna...
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemi...
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava...
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused om...
Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Rea...
Majanduse alused – 1. Seminar Antud seminari eesmärgiks on tutvuda Eesti Statistikaameti Interneti andmebaasiga (http://www.stat.ee/ ) ja Maailmapanga Interneti andmebaasi (http://data.worldbank.org). Kasutades neid andmebaase, tuleb esitada tabelina SKP näitaja sissetuleku meetodil ning võrrelda Eesti antud perioodi SKP muutust Belgia SKP muutusega. Tabelites tuleb välja tuua SKP suurus ja kuni kolme olulisema SKP komponendi suurused. Näitaja (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 SKP 16 241.10 16 511.03 14 138.17 14 709.10 16 403.77 17 636.72 18 738.80 Palk 5 606.25 6 223.32 5 331.88 5 183.48 5 576.01 6 028.61 6 527.74 Tegevuse ülejääk ja 4 832.20 4 241.54 2 778.37 ...
Makromajandus. Makromajandus. · Rahvamajndusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; · Ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust. Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss Sisemajanduse Koguprodukt(estSKT) Gross Domestic Product (engGDP) Kõikide r...
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 ...
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kau...
Õppeülesanne 1. Aire Ilves RK32 Klassikalise koolkonna järeltulijate ja Keynesi ideede pooldajate erinevused. Klassikalise koolkonna järeltulijad Keynesi ideede pooldajad 1. Parim majanduskeskkond inimeste 1. Isereguleeruvad jõud on nõrgad. omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. (Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus.) 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele Oluline: I. Raha roll lähedal. · ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule · signaal firmale tootmise vähendami...
ARVESTUSTEST 9.1 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (punkte 17/19st, hinne 8,95/10st) NB! Kaks vastust on valed 1. Kui riik karmistab keskkonnakaitse nõudeid, kutsub see esile: a. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale b. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule c. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikutele ja AD kõvera nihke vasakule d. Tootmiskulutuste vähenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule e. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale 2. Kogunõudluse kõver tõuseb, kui: a. Langeb intresside tase b. Kasvab tulude tase c. Suurenevad investeeringud tootmisvõimsuste laiendamiseks d. Alaneb rahvusliku valuuta kurss e. Kõik eelnevad vastused õiged 3. Kogunõudluse kõvera taseme langus on: ...
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive...................................
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b...
MAJANDUS 1. Millega mõõtsid merkantilistid rikkus? Kullas ja hõbedas ning vallutades kolooniaid 2. Millega Adam Smith? Rikkuse allikas on tootmise maht ning see sõltub sellest kuidas riik suudan oma tootmistegureid rakendada. (füüsiline kapital, finantskapital, loodusressurs, tööjõud) 3. Mis on SKP? Kindla perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 4. Kuidas SKP-d arvutatakse? SKP=K+I+V+PE K-kodumajandite kulutused I-ettevõtete investeeringud V-riigi kulutused PE-puhas eksport 5. Miks SKP-sse arvestatalse ainult lõpptarbimise kaubad? Et vältida topelt arvestamist. 6. Miks SKP-ga ei saa mõõta rahva heaolu?8p 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks-kodumajanduses toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise. 2)Ei arvestata vabaaja väärtust-kulutused, mis tehakse inimeste taastumiseks(puhkused) 3)ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtus...
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti teg...
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu sa...
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
IIRIMAA Teie Jumalik Diktaator Greetel Kala 2012 Iirimaast üldiselt · Riigi hümn : amhra na bhfiann ( A soldier's song) · Pealinn : Dublin · Pindala 84 421 km2 · Riigikeeled on inglise ja iiri · 6, 399, 152 elanikku · President : Michael D. Higgins · Peaminister : Enda Kennedy · Iseseisvus 16.12.1921 · Rahaühik euro Riik ja Saar · Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja 20.saj esimesel poolel · 01.01.1908 06.12.1921 on Iirimaa osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist · Kuninga võim kaotati alles 01.04.1949 ning kuninga õigused anti sellega iirimaa presidendile · Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse · Iirimaa astus 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegune EL) Geograafiline asukoht · Iirimaa asub Loode-Euroopas · laiuskraadidel 51 ° ja 56 ° N ning pikkuskraadidel 11 ° ja 5 ° W · Suurbritanniast erald...
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C ...
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...
Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arve...
9 4 4 3 1 1 1 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 22.03.20 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 – 2018 maa majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teeni...
Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud...
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi,...
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia p...
Riigihümn Gloria al bravo pueblo Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi...
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutu...
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab t...
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖK...
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ett...
Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213 ...
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate...
Mikro-ja makroökonoomika kodutöö Kodutöö esitamise tähtaeg: 10.04.2012 Koostas: (Materjali taaskasutus I) Ülesanne 1 Aasta Nominaalne Reaalne SKP (mln-it SKP deflaator SKP(mln-it eurot, referentsaasta eurot) 2005) 2000 6159,83 7914,532 77,8 2001 6970,869 8411,695 82,8 2002 7776,305 8963,538 86,7 2003 8718,898 9659,591 90,2 2004 9685,274 10272,28 94,2 2005 11181,74 11181,74 100,0 2006 13390,77 12310,8 108,8 2007 16069,4 13233,15 121,4 2008 16...
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõ...
Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP deflaator SKP 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel...
aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei ...
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitaj...
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: ...
Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väid...
Marin Tiganik Seminar2: Teises tööülesandes pidin statistilisi andmeid seostama ja analüüsima. Mul oli vaja otsida andmeid sama perioodi kohta nagu esimeses tööülesandes (2007-2013) töötuse ja inflatsiooni kohta. Samuti pidin võrdlema samal perioodil Brasiilia töötust ja inflatsiooni. Andmete ja ülevaadete leidmiseks kasutasin Statistikaametit ning maailmapanga andmeid. Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötus Eestis (%) 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 Inflatsioon Eestis (%) 6,6 10,4 -0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 SKP muutus Eesti (%) 24 8,4 -22,9 0,5 14,9 0,3 9,3 Töötus Brasiilias (%) 8,1 7,1 ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mongoolia REFERAAT nimi 11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale lisaks on veel mõned pisemad jurtakülad ja piirilinnad ning üüratult vaba ja metsikut loodust. Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid,ehk rändrahvad(karjused). Kesk- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tsingis khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast. Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesi...
ROOTSI Pindala: 450 000 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: No...
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
