2. Kas Sinu kodukandi omavalitsus kulutab piisavalt raha ühishüvedele ? Põhjenda. Minu kodukant on Vigala vald. Mina arvan, et ühte kohta hoiab elus piisavalt palju tegevusi mida on võimalik ühes kohas teha. Arvan, et meie omavalitsus ei panusta piisavalt. Kaks korda nädalas paariks tunniks käib Raplast politsei töötaja, kui kellegil tekib vajadus konsulteerida või mõni kaebus esitada. Sulgeti ka meie üks perearstikeskustest, nüüd tuleb sõita edasi-tagasi 20km kuni 40km. Mina noor inimene jõuan, aga mis saab pensjonärist või vanurist, kes üksi elab? Mitmeid aastatid tagasi lubatud valgutatud kergliiklusteed keskuste vahele ei ole meie veel näinud. Kümne kilomeetri raadiuses on üks lastele mõeldud mänguväljak. Püüdlused ka meie kodu lähedale mänguväljakut rajada ei ole vilja kandnud,kuna kõik projektid on tagasi lükatud. Vallas on kaks toimivat kooli ja lasteaeda, ka need surutakse kokku tänu raha puudusele. Ei tea kelle tegemata töö se...
Kes ja kuidas säilitab kultuuri? Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ü...
Eesti riik on noorte kätes Eesti riik on võrreldes teiste maailma riikidega territooriumilt pisike ning kuulub vanuselt pigem nooremate hulka. Läbi ajaloo oleme olnud mitme võõrvõimu all ning meie iseloomise ning -otsustamise aeg on olnud üürike. Eesti riik ning selle tulevik sõltub eelkõige riigi kodanikest ning nende maailmavaadetest. Siinkohal on eriti oluliseks just noored, kes oma riigi hüvanguks võiksid läbi eneseharimise, -teostuse ja tolerantsusega oma kodukohale tuge pakkuda. Paljudele on kutsuvaks tulukeseks naaberriigid, kus sissetulek on suurem ja elumured kuuldu järgi väiksemad. See kõik on aga suhteline. Materiaalsed hüved ei ole siiski võrreldavad sotsiaalsete väärtustega. Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga-minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium. Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poli...
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupip...
ISESEISEV KODUNE TÖÖ infot leiad www.riigikogu.ee , www.valitsus.ee , www.president.ee , www.agri.ee , sinu valla/linna koduleht jt 1. Millised on Riigikogu alatised komisjonid? Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja need on Euroopa Liidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseadusekomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres He...
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik...
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tas...
Haridusprobleem Eestis Probleemid 1. Põhikooli lõpueksamid soovitakse kaotada 2. Gümnaasiumi lõpueksami sooritus lävend 3. Gümnaasiumi keele eksami lugemisülesande kirjavead 4. Õpetajate madal palk 5. Õpetajatele rohkem õigusi/koolitused 6. Klassi suuruste regulatsioon Põhikooli lõpueksamid/ tasemetööd soovitakse kaotada • Põhikool on kohustuslik, õpilased peaksid näitama et on omandanud põhiteadmised. • Õpilased peaksid tunnis kuulama • Surve peaks peal olema • Lahedus: ei kaota lõpueksamid/tasemetööd ära Gümnaasiumi lõpueksami soorituse lävend • Gümnaasium on vabatahtlik (inimese enese valik) • Keskharidust tuleb välja teenida (õpilane peaks eksamitulemust/ teadmiste nimel õppima) • Lahendus: tõsta lävend taaskord 20-ne punktini Gümnaasiumi keele eksami lugemisülesande kirjavead • Kui teed kirjavigu teksti lugemisel, siis on see samaväärne kui lõpukirjandis Lahendus: Loeme kirjavigu lugemis ülesandes edasi. Õpet...
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme? Natu...
Kellel on hea Eestis elada? Arutlus " Me võime kurta- ja tihti just seda teemegi- et Eesti väiksus ei lase meil midagi teha. Seejuures kipume aga unustama, et tugevus peitub sisus. " - Toomas Hendrik Ilves. Kui tõstatada küsimus, kas on hea Eestis elada, siis leian et ühtset vastust sellele küsimusele polegi. Tean, et mulle meeldib siin elada aga leidub ka agasid. Siiski usun et plussid kaaluvad miinused üle. Eesti riigis elamine sobib neile, kellele meeldib rahu. Meil on olemas rahulik kliima, ilus loodus ja rahulik elukeskkond. Pole looduskatastroofe, sõdu- suuremaid rahutusi ja mis peamine, siin elavale inimesele peaks meeldima see põhjamaade kargus, mis ka siinses kliimas esineb. Samuti pole meil ka palju kerjuseid tänavatel hulkumas, võiks öelda et Eesti elu on suisa idülliline. Eriline keel ja kultuur. Olenemata erinevate ok...
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. ...
Kas valimistel osalemine on pigem õigus või kohustus? Igas demokraatlikus riigis toimuvad valimised, kus kodanikud saavad osaleda. Paljud inimesed on ka arvamusel, et valimas käimine on ka kodaniku kohustus. Valimas käimine ei ole siiski kohustuslik üheski demokraatlikus riigis ja on sätestatud, pigem kui ühe kodaniku õigusena. Eestis on igal valimisealisel kodanikul võimalus osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja ka Euroopa parlamendi valimistel. Neil valimistel osalemine on vabatahtlik ja iga kodaniku sisetunde küsimus, kas osaleb või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta poliitikuid tõsiselt, seetõttu on Eestis valimisaktiivsus küllaltki madal, umbes 65%. Kodanikud, kes ei osale valimistel ei ole ka minu arvates õigus kritiseerida valitsust ja rahvasaadikuid, kuna nad ei ole oma arvamust avaldmas käinud. Seega võib ka öelda, et valimistel osaemine on kohustuslik, kui soovitakse poliitika teemal...
Sotsiaalselt sidus ühiskond Eesti riigi üks pikaajalisemaid arengueesmärke Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja...
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
Korruptsioon ametnike äraostetavus Altkäemaks e pistis meelehea andmine amentikele Onupojapoliitika (nepostism)-riigiametnik kasutab oma positsiooni sugulastele, tuttavatele soodsa ametikoha või nn sooja koha saamiseks. Majandus kaupade ja teenuste tootmine Tava- ehk naturaalmajandus ise toodetakse ja ise tarbitakse Käsu ehk plaanimajandus tootmine toimub rangete plaanide alusel. Turumajandus tootmist reguleerib turg ehk nõudmiste ja pakkumiste vahekord. Segamajandus kasutatakse 3 majandussüsteemi elemente (tava, plaani, turumajandus) Hind toodete ja teenuste väljendus (väärtus) rahas Omahind tootmiseks kulunud vahendid Müügihind turu hind see hind millega toode maha müüakse Kasum = müügihind omahind Töövõtja inimene kes müüb oma tööjõudu Konkurents tootjad võistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol üksikpakkuja turul Aktsia väärt paber, firma osak Dividendid kasumiprotsendid, mis jaotatakse aktsionäride ...
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju ...
Usk ja usuvabadus PS § 40 On südametunnistuse- ja usuvabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Meie siin Eestis kulume u 800 aastat kristlikku Lääne-Euroopa kultuuriruumi. 13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget · Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 k...
Mõnuained Hiiumaa noorte seas Uurimismeetodid Küsitlus(ed) Eri allikad suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide kahjulikkusest nooruki tervisele. Eesmärk Uurida Hiiumaa praeguse põlvkonna noorte kokkupuudet mõnuainetega. Selgitada välja nende tarbimise põhjuseid. Uurida mõnuainete tarbijate keskmine vanus. Leida küsitluste abil noortelt ideid, kuidas mõnuainete tarvitamist vähendada. Hüpotees Hiiumaa noorte kokkupuude mõnuainetega on keskmine. Noored tarvitavad mõnuaineid liiga varajases eas. Kuhu olen jõudnud Materjal mõnuainete kahjulikkusest noore tervisele. Mõningad statistilised andmed noorte kokkupuudetest politseiga mõnuainete tarbimise tõttu. Küsitluse koostamine. Aitäh!
Kodakondsus 1. KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused 2. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. · Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit) - on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt - on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles) - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulek...
Neiuna maailmas Olen tüdruk teismelises eas, kes üritab aru saada, mis on õige, mis mitte. Praeguseks on palju muutunus, kuid mõned tähtsamad põhimõtted on kestnud ja kestavad edasi. Vanasti mindi noorelt mehele. Kosijate seast valib isa selle õige. Mehed olid perepead. Naised kantseldasid lapsi ja küürisid põrandaid. kahekümnendal sajandil on muutunud palju. Enam pole pere see, kes valib mehe. Naised on iseseisvamad. Vahel on ka peres rollid vahetunud ning naised saavad rohkem palka. Moodsaks on saanud lapsehoidjad, kes kannavad emmerolli kui pärisemad tööd rügavad. Kunagi polnud üksik emad vastuvõetavad. Muutunud on nendesse suhtumine ja nende arvukus on suurenenud. Indias pannakse juba verinoorel neiud mehele. Eesti naistele oleks see vastuvõetamatu. Seal on see traditsioon, mida järgitakse siiani. On ka neid , kes ise valivad kaasa. Uurimuste tulemusel on rohkem abuelusid purunenud ise v...
Tarbimisühiskond-ühiskond,kus elatustase ei piira elanikkonna tarbimist ja kaubavalikul lähtutakse hinnast Reklaamiroll- 1.müüa kaupa 2.anda ostjale infot 3.teenida kasumit Tarbijakaitse eesmärk-tutvustada inimesele tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbijakohustusi Tarbijakaitse ülesanded- 1.Levitada tarbijaõigustealast teavet 2.Jälgida et müüjad täidaks kehtivaid reegeleid Tarbija õigused-1.nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele 2.saada kaupade kohta vajalikku infot 3.saada tarbimisõigusalast teavet 4.saada abi kui õigusi on rikutud Tarbija kohustused-1.lugeda läbi kasutusjuhend 2.jälgida hoolikalt hooldustingmärke 3.säilitada ostutsekk 4.enne ostulepingu allkirjastamist lugema läbi ja tutvuma tingimustega Müüja kohustused-1.vastutada müüdava kauba eest 2. Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Ees...
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. töötu õig...
Demokraatia väärtused meie ühiskonnas Mõiste "demokraatia" pärineb antiik-Kreekast. Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega. Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Demokraatias on kõige tähtsam rahva iseseisvus, et rahvas suudaks teha ise ...
Riigi mõiste. Riigi ülesanded Riik on ühiskonna vajadustest tekkinud avalik-õiguslik organisatsioon. Riigi tunnused on: 1) rahvas 2) territoorium 3) riigiorganid Riik on inimühiskonna kõrgeim arenguaste. Riigi ülesanded: 1) kaitsta rahvast välisohu eest 2) hoida korda riigi sees 3) luua seadusi ja kontrollida nende täitmist 4) osutada ühiskondlikku abi (sh arstiabi, haridus) Heaoluriigis riik jagab tulusid ümber. Riigi tekkimine Inimühiskonna vanus on umbes 5 miljonit aastat. Kaasaegne inimene ilmus u 40 000 aastat tagasi. Vanim riik maailmas muistne Egiptus tekkis u 5000 aastat tagasi. Inimühiskonna arenguastmed: inimkari sugukonnad hõimud riik Riigi tekke eelduseks oli inimeste paikne eluviis. Kuidas riigid tekkisid? Kindlat vastust pole, teadlased on välja pakkunud erinevaid teooriaid. Võimalik, et erinevatel rahvastel on ri...
Vastutus Stella Leego 7b klass 17/04/12 Iga inimene vastutab enda tegude eest. Kuni 18-aastaseks saamiseni vastutavad lapse eest vanemad. Minu arust peaks vastutama hakkama kohe, kui aru saadakse mis on hea ja mis halb. Olen kuulnud, et alaealised suitsetavad ning joovad. Kui vahele jäävad, siis vastutavad ju ikka vanemad. Nii ei tohiks ikkagi olla, sest lapsed ise ju teavad, et nii ei tohi teha. Või siis näiteks, kui on kodutöö tegemata. Laps peaks vastutama ise enda tegude eest mitte lapsevanem. Mitte ainult lapsed ei pea vastutama, vaid ka ka täiskasvanud. Kui on ikka väga väike laps näiteks 1-aastane , siis peavad ikka lapsevanemad vastutama. Ning kui täiskasvanu näiteks röövib, siis peab ta ikka oma teo eest vastutama. Kui inimene ei vastuta, siis ta saab karistada. Tavaliselt on sel...
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle...
Mistahes märkimisväärse asja saavutamise puhul räägitakse sageli eneseületamisest. Mida eneseületamine tähendab? Minu arvates on eneseületamine see, kui inimene saadab korda midagi, millega ta pole varem hakkama saanud ning kasutab oma võimeid tasemel, milleni ta varem ei ole küündinud. Fakt on see, et meil kõigil on olemas võimed, et tegutseda senisest paremal tasemel, kuid enamik inimesi ei teadvusta seda. Nad on teiste inimeste kaasabiga sisendanud endale, et nad pole millekski enamaks võimelised ning tekitanud endale psühholoogilise barjääri. Aga kuidas seda barjääri ületada? Selleks on vaja enesekindlust ja eelkõige on vaja selleks usku. Üks kuulsamaid saavutusi individuaalspordialade ajaloos kuulub Roger Bannisterile, kes oli esimene inimene, kes jooksis 1 miili alla 4 minuti. Ta on ideaalne näide sellest, kuidas usk ning teatud tulemuse eeldamine võivad eduni viia.
Riigikogu (edaspidi RK) valimised on iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval toimuvad valimised, kus Eesti kodanikud valivad riigi esinduskogu ehk RK RK on EV parliament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, 101 liiget, 4a. tähtsaim töö seaduste vastuvõtmine Valitsuskoalitsioon on erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud. nende ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda lahendusviise Vabariigi Valitsuse seab ametisse RK koos presidendiga Presidendi valib RK üksi või kohalike omavalitsuse esindajatega kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president...
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskor...
Tallinna 21. Kool Robert Pikmets Toomas Hendrik Ilves Referaat Õpetaja: Tiina Pikamäe 2012 Robert Pikmets Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA kahe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. Toomas Hendrik Ilves sündis eesti põgenike Endel ja Irene Ilvese perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis kee...
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud inimesel tuleb Eesti Vabariigi kodakondsuse taotle...
Euroopa kuninglikud pered ühiskonnaõpetus 2005 Koostas Aire Murd Norra kuningas Harald V Koostas Aire Murd Rootsi kuningas Carl VI Gustav Koostas Aire Murd Taani kuninganna Margrethe II Koostas Aire Murd Kuninganna Elizabeth II Koostas Aire Murd Monaco vürst Albert II Koostas Aire Murd Belgia kuningas Albert II Koostas Aire Murd Hollandi kuninganna Beatrix Koostas Aire Murd Hispaania kuningas Juan Carlos I Koostas Aire Murd Andorra (kaas)vürst Joan Enric Vives i Sicília Koostas Aire Murd Liechtensteini vürst Hans Adam II Koostas Aire Murd
Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2009 Hindamisest · Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. · Hindamisjuhendis ei ole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase seisukoht, põhjendused ja näited peavad omavahel kooskõlas olema. Hindamise lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste võimalikest vastustest. · Hinnatakse täispunktides. · Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). Punktide arvestus hindamisel Hinne 5: 6875 punkti (90-100%) Hinne 4: 5367 punkti (70-89%) Hinne 3: 3452 punkti (45-69%) ...
Vastamata
MIs on asjatundjate hinnangul politseiameti K-komando? Postimehe andmetel kuuluvad eriüksused või -grupid ka vanglate ameti, kaitsepolitsei ja kaitsejõudude peastaabi koosseisu. Väikesearvulised nn kiirreageerimisgrupid on näiteks Tallinna ja Tartu politseiprefektuurides. Politseiametil K-komando Politsei eriüksus loodi 1991. aastal politseireservi nime all. 1992. aastal muudeti see K-komandoks, mille juhiks tõusis Lembit Kolk, kes on sellel ametikohal tänaseni. Ohtlike kurjategijate kinnivõtmiseks ja pantvangide vabastamiseks loodud K- komando kuulub igapäevaselt keskkriminaalpolitsei koosseisu, erandolukordades allub aga politsei peadirektori asetäitjale Jüri Kasesalule. Postimehe andmetel kuulub K-komandosse 20 ja 30 mehe vahel, täpset arvu politsei ei avalikusta. Üksuse tuumik tegutseb koos seitse aastat. K-komando liikmed peavad peaaegu iga päev treeningutel käima, neil on moodne relvastus ja kaitsevahendid, kasutada on ka S...
SOTSIAAL- DEMOKRAATLIK- ERAKOND ALLAN AUG ERKI BAUMANN SOTSIAALDEMOKRAATIDEST o Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub hetkel üle 4500 liikme. o Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. o SDE on üks kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakond. o SDE logo on punane roos, mis osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Ka teistes riikides on punane roos paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8. novembril 1973 Tartus ning kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26. mail 2009 nimetas NATO Parlamentaarse Assamblee täitevkomitee Sven Mikseri assamblee eriraportööriks. VÄLIS- JA JULGEOLEKU- POLIITIKA VÄLISPOLIITIKA EESMÄRK o Välispoliitika aitab kindlu...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda regu...
docstxt/134944484424.txt
docstxt/13488442309.txt
Mina ja diskrimineerimine Meriliis Parv Koolivägivald Tänavu on väga palju kaebusi tulnud koolivägivalla all kannatavate lastelt ja nende vanematelt. Lapsed ja noored kannatavad nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all. Rohkem jäävad diskrimineerijate luubi alla need kes on vaesemad, teisest rahvusest, teisiti mõtlejatest ja ka need kes on targemad ja kel läheb paremini. Vaimse vägivalla all mõeldakse seda kui neid mõnitatakse , narritakse , solvatakse ja naerdakse. Enam jaolt on see hullem kui füüsiline. Füüsilise vägivalla all mõeldakse hoopis seda kui teisi lüüakse, kakutakse asjad ära, pannakse jalgu ette ja palju muud. Paljud lapsed ei julge isegi mitte vanematele seda rääkida et nad kannatavad koolivägivalla all . Noored tüdrukud ja poisid on teinud isegi enesetappe et sellest pääseda. Diskrimineerijad on tavaliselt need kellel endal on midagi puudu või kodus pole kõik ko...
1. Sisemajanduse koguprodukt- kogu ühiskonna rikkuse tase. 2. Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 3. Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab. 4. Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsiooni määra. 5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei toh...
docstxt/134884407054.txt
Kohalik omavalitsus Omavalitsus on valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus. Eestis on kohaliku omavalitsuse üksusteks vald ja linn. Hetkel on Eesti Vabariigis 31 omavalitsuslikku linna ja 193 valda ning 15 maakonda. Kohaliku omavalitsuse põhiülesanneteks on sotsiaalabi korraldamine linnas või vallas, korraldab vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse regist...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuks olemisel on nii plusse kui miinuseid. Aga millised need plussid ja miinused siis on? Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Alustan siis plussidega. Eesti kodanikuks olemise suur pluss on hea haridustase. Minu koolis on väga palju häid õpetajaid, kes muudavad õppimise huvitavaks ning nii jääb ka paremini meelde. Veel on plussiks Eesti geograafiline asukoht ja sellega kaasnev ühtlane kliima. Viimasel ajal olen ma väga uhke ka meie riigi sportlaste üle. Eesti on olnud edukas nii talispordialadel, jalgpallis ja motokrossis. Mulle meeldib Eesti veel sellepärast, et igalpool on kättesaadav vägagi hea kvaliteediga internet, üldse on Eesti tehniline pool kõrgelt arenenud. Teiseks siis miinused. Oleks siis need, Eestis on võrreldes naabermaadega kordades väiksem keskmine palk. Mina tunnen selle mõjutusi oma taskurahas ning...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juure...
Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse ...
Ühiskond Pt.14-15 1. Millal alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet? Mis liideti veel sinna juurde? 2. Kes on Politsei ja Piirivalveameti peadirektor? 3. Mis on prefektuur? 4. Kuidas jagunevad prefektuurid? 5. Nim. 3 ülesannet Politsei ja Piirivalveametis. 6. Nim. 3 isikut tõendavat dokumenti. 7. Kus saab õppida politseinikuks? 8. Nim. 3 tingimust politseinikuks saamisel. 9. Kes abistavad politseid? 10. Kes on abipolitseinikud? 11. Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust. 12. Mis on KAPO? 13. Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet. 14. Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe? 15. Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist? 16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18. Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel? 19. Mida kujutab endast reservarmee? 20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? ...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama. Massiteabevahenditega on inimesi kõige lihtsam infromeerida. Demokraatl...
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nen...
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
Kas Eestil on hea olla Euroopa Liidus? Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilises ja majanduse arengus. See aitab igat riiki, kes astub Euroopa Liitu. 1998. aastal algasid Eesti liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Liitumiskõnelused tähendasid seda, et tegelikult pidas Eesti läbirääkimisi EL astumise tingimuste üle tollase kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis...
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Kontrolltöö 1. Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama. 2. Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president. Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president on kõige tähtsamal kohal ning loeb see, mida tema otsustab. See ei ole hea, sest mida rohkem inimesi otsustab ja aru...
Ühiskonna KT 2.1-2.10 1. Demokraatlik monarhia Rootsis on üks vanimaid monarhiaid maailmas, mis veel eksisteerib. Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem võeti vastu 1975. aastal. Demokraatliku monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament, kuid põhiseaduslik monarhia ei ole alati demokraatlik. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastasek...
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele: Peakapsa partei sai...
SÜÜRIA KODUSÕDA Viimase kuue aasta jooksul on kajastatud Süüriat kui riikt, mida sõda on halvatunud. Süüria on seostatud islamiäärmuslaste ja lõputu sõjategevusega. Kuidas sai kodusõda Süürias hakkata, ja milline on prognoos tulevikuks? Süüria on iidse kõrgkultuuriga maa, mille ajalugu ulatub tagasi kiviaega, kui esimene inimasustus rajati. Liiga paljud inimesed ei oskaks seostada Süüriat vanimate kirjandusteostega, kuid selle riigi alad olid Mesopotaamia kõrval. Süüria kõrget kultuuri näitab ka erinevad iidsed struktuurid Palmyra linnas asuv Baali tempel, ehitatud 2300 eKr. Seega võib öelda, et Süüria on väga rikas maa kõrgkultuuriga. Süüria kodusõda algas 2011. aastal, kui protestiti Bashar alAssaadi ja valitsevat reziimi, mille valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid Prantsusevõi...
ÜRO KOOSTAS: VALERIA SEMENKOVA JA KEVIN LUŠKIN Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 23. juuni 1945 San Franciscos Peakorter New Yorgis Põhikiri jõustus 24. juuni 1945 Liikmeid 194 riiki Keeled: araabia, inglise, hiina, hispaania, prantsuse, vene EESMÄRK!?! Eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ja ÜRO Ühines 17.september 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon = United Nations Hoiuraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogu ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja sotsiaalnõukogu Rahvusvaheline Kohus Hooldusnõukogu Sekretariaat ÜRO katusorganisatsioonid ● spetsialiseeritud valitsustevahelistele •ning ÜRO abiorganisatsio...
Majandus Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on toota kaupu ja teenuseid ühiskonna ära elamiseks. Jaguneb mikro- ja makromajandus. Põhineb tootmisteguritel: Loodusressurss – maa, loodus- ja maavarad, kliima Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus. Vabaturumajandus – p...
Kas kohtunik on õiguse kaitsja või hukkamõistja? Kohtunik on meie kohtusüsteemis asendamatu. Tema otsustab kas keegi on süüdi või on süütu ning ta teeb seda lähtudes seadusest. Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd õieti, kui ta neid süüdi mõistab. Arvatakse, et kohtunik on ära ostetud või otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusüsteem allub põhiseadusele ja kui seal on kirjas midagi, mis ikka tõestab, et süüdlane on süüdi, siis on ju kohtunikul õigus isik süüdi mõista. Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust. Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega, kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja. Kuid hukka mõistma kõlab nagu risti lööma või häbiposti panema ja seda ta ju ei tee. Kohtunik vaid kaitseb meie riigi kodanike nende eest, kes tegelikult süüdi on ja ta teeb seda täiesti seaduslikult ning erapooletult. Inimestele, kes ei süvendu koh...
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE Referaat Juhendaja: …. SISSUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………… …………………………1 Taju…………………….. …………………………………………………………………………………..2 Aistingud .……….. …………………………………………………………………………………… ….3 Tähelepanu…………………………………………………………………… ………………………….4 Mälu……………………………………………………………………………… ………………………….5 Tunded.. …………………………………………………………………………………… ……………….6 Mõtlemine ja kõne…………………………………………………………………………… ……….7 Meeleseisund.. …………………………………………………………………………………… ……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu...
Kool Klass Nimi Referaat „Jätkusuutlik areng“ Juhendaja: Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Jätkusuutliku arengu mõiste................................................................................3 1.1 Põhimõtted:.................................................................................................. 4 2.Jätkusuutlik areng maailmas...............................................................................4 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks............4 2.1.1 Maailm.................................................................................................... 4 2.1.2 Euroopa Liit............................................................................................ 5 Euroopa Liidus...
Miks on meil vaja teatrit? Meelelahutus on väga oluline osa meie elus. Me tahame veeta aega meeldivalt. Nüüd on meil palju võimalusi lõõgastuda, kuid me tahame lõõgastuda kasulikult. Iga inimene valib puhkuseks oma mooduse, sest meil kõigil on erinevad maitsed. Meil on palju kohti, kus saame puhata. Näiteks, kino, muuseum, kohvik, teater, galerii. Kui me räägime teatritest, siis selline meelelahutus on muutunud vähem populaarseks noorte hulgas. Teatrit eelistavad vanemaealised inimesed. Aga miks meil on vaja teatrit? Teater on huvitav koht, kus saab puhata igapäevaelust, samal ajal kultuuri nautides. Esiteks, teatris on kõik reaalne - näitleja mäng, emotsioon, atmosfäär. See võib olla hüpnotiseeriv. Teiseks, sageli baseerub näitemäng tuntud kirjandusteosel, nii et see on ainulaadne võimalus näha, kuidas kujuneb tegevus läbi mängides, samuti võrrelda oma ettekujutust teosest lavastaja nägemusega. Ku...
Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujuta...
KONSERVATISM Konservatism on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele. See tähendab, et ajaloost tuleb üle võtta ja säilitada kõik väärtuslik. Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja tema ajalugu, mitte üksikisik. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutuseid. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja see on mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Sotsiaalse toimetuleku ja heaolu aluseks on konservatiivide arvates pigem isiklik töökus ja ettevõtlikkus kui riigi sotsiaalpoliitika. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane eba...
ARTIKLI ANALÜÜS Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo. Sellest on juba tekkinud stereotüüpid. Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik pohikoolist valjalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi. Kolmas pro...
Vabariigi sünnipäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased. Oleme kogunenud siia vabadusamba juurde et tähistada Eesti Vabariigi 96. Sünnipäeva. Just 96 aastat tagasi 1918ndal aastal 24ndal veebruaril avaldatiTallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Ma arvan, et igaüks, kes täna siin viibib teab, kui raskelt see iseseisvus on tulnud ja mingil määral on see isegi ime, et me võitsime vabadusvõitluse. See aga näitab, et sada aastat tagasi oli peaaegu igaüks valmis oma eluhinnaga võitlema Eesti vabaduse eest. Kas nüüd oleksime valmis oma riigi vabaduse eest võitlema? Kakskümend aastat tagasi, kui olime värskelt taasiseseisvunud, Vaevalt, et keegi oleks julgenud loota või uskuda, et jõuame nii kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus tuleks! Ometi...
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
Riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim 1. Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu- parlament. 2. Parlamendi ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid, seaduste vastuvõtmine, valitsusse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle, riigikogu võtab vastu riigieelarve 3. Eesti Vabariigi Riigikogu tänane koosseis: Reformierakond- 30 liiget, IRL- 14 liiget, Keskerakond- 27 liiget, Sotsiaaldemokraadid- 15 liiget. Rk-s on 101 liiget. 4. RK töökorraldus ja töö juhtimine: Parlament on alaliselt töötav võimuorgan. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parl...
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
