Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge
Add link

Kategooria üldbioloogia - 37 õppematerjali

Bioloogia >> Üldbioloogia
2
docx

Valkude iseloomustus ja bioloogiline roll

PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus ­ molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da ­ 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
71 allalaadimist
4
docx

Valkude ruumilised struktuurid

Sekundaarstruktuur ­ vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbonüülrühma O aatomite vahel) fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur. Sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Sekundaarstruktuuri tüübid: · ­ heeliks.. Val...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
48 allalaadimist
6
docx

Ensüümikineetika

Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus ­ aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
62 allalaadimist
3
docx

Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid

Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel. 1. 1) Kolm mehhanismi: · kovalentne katalüüs · üldine happe-alus katalüüs · metalli-iooni katalüüs Kovalentse katalüüsi põhimõte: · Ensüüm ja substraat moodustuvad ko...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
33 allalaadimist
2
docx

Katalüüsi regulatsioon

KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus ­ milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
36 allalaadimist
3
docx

Molekulaarmootorid

MOLEKULAARMOOTORID 1) Motoorsete valkude (=molekulaarmootorite) mõiste, funktsioneerimise põhimõte, esindajad ja molekuli ehitus. Motoorsed valgud e. mootorvalgud - valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikum...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
40 allalaadimist
3
docx

Metabolismi üldine iseloomustus

Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsi...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
46 allalaadimist
4
docx

Glükolüüs,pürüvaadi transformatsioonid

Glükolüüs Püruvaadi transformatsioonid 1. Defineerige mõistet ,,glükolüüs" ja iseloomustage glükolüüsi järgmistest aspektidest: Glükolüüs : · Ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks · Raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetusrada · Anaeroobsetes rakkudes ainus A...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
29 allalaadimist
3
docx

Trikarboksüülhapete tsükkel

TKT) TCA seosed raku teiste ainevahetusradadega 1. Andke seletus järgmistele mõistetele: a. multiensüümkompleks - funktsionaalsed kompleksid, mis tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena ja seda struktuuritasandit nimetatakse ka valgu kvaternaarseks struktuuriks. b. mitokondri maatriks...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
35 allalaadimist
32
doc

Geneetika

Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 194...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
113 allalaadimist
8
doc

Viirus

VIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide ra...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
45 allalaadimist
15
ppt

Nina

Nina ja haistmine 9 klass Triin Tammai Nina ­ imetajate, sealhulgas inimese hingamis- ja haistmiselund. Nina koosseisu kuuluvad: · välisnina e. lihtsalt nina · ninaõõs Välisnina e. lihtsalt nina · Nina meenutab varieeruva kujuga kolmetahulist püramiidi, mis oma põhimikuga kinnitub näokoljule. · Nina kuju varieerub väga suures ulatuses nii individuaalselt kui ka rassilisel...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
23 allalaadimist
3
doc

Erituselundkond

Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 ­ neer ­ erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 ­ kusejuha lihasese...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
60 allalaadimist
2
doc

Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid

SÜDA Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõ...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
34 allalaadimist
9
doc

Rakubioloogia

Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektronide aksept. Mitkond ETA lõpus 2. Lisaks ATP-le on glükolüüsi lõpp-produktideks NADH ja püruvaat 3. Tsitraaditsükkel energiseerib teatud molekulid, mis seejärel transpordivad energia elektronide transpordi ahelasse. Millised molekulid need on? FADH2 ja NADH 4. Rakul on võimalik kasutada energia t...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
31 allalaadimist
6
doc

Üldise keemia kordaisküsimuste vastused

Näidisküsimused. Termodünaamika 1. Miks gaas paisumisel jahtub (kuidas muutub isoleeritud süsteemi paisumisel tema siseenergia)? Gaas teeb paisumisel tööd välisrõhu vastu, mistõttu tema siseenergia väheneb. Siseenergia muut U = 0 ehk isoleeritud süsteemis siseenergia on jääv ­ ei muutu. 2. Miks sulamisprotsessis H U, kuid aurus...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
88 allalaadimist
7
docx

Soome majandus 19.-20. sajand

­ 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suu...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
24 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun