ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUK...
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loat...
Mulle meeldib Eestimaa Roheliste poliitika. ÜLDPÕHIMÕTTED Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi: EER) mõistab, et planeedi Maa ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe INIMESE praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma ka...
Riik Okupatsioon- maa osaline või täielik hõivamine võõrriigi relvajõudude poolt. Suveräänsus- riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest. Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva saadikud ja kõigil on kodanikuvabadused ja- õigused. Vabariik- riigi valitsemise vorm, mille puhul kõrgemad võimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Parlament- valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ. Otsene demokraatia- valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia- valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimus...
Norra Arno Keskküla Monarhia Monarhia on riigi- ja valitsusvorm mille eesotsas on kuningas Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks Harald V koos ...
Milliseid makse me maksame? 1. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesguste kodanikutehingute eest. 2. 3 otsest maksu: *füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks *maamaks *ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10. Inimene ...
Riigikaitse Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt selle...
Ennast tundes tean oma võimalusi Elus edasijõudmiseks ja karjääri tegemiseks on vaja eelkõige haridust. Karjääri võib teha ka ilma hariduseta, kuid neid on vähe. Igal ühel meist on haridus, aga ega hariduski pole harituseta midagi. Edu saavutamiseks on vaja mõlemat. Ma arvan, et paljudel meist on plaan karjääri tegemiseks ja me püüdleme selle poole. Karjääri planeerimine on meie kõigi jaoks üks väga suur ja raske ülesanne. Iga päev võtab meie aju vastu infot ebavajalikku ja vajalikku, iseasi on see kas me salvestame selle omale mällu või mitte. Igasugune uudis ehk info on tähtis kuna võib puudutada just meid ja meie võime just sellest omastatud infost oma järgmised tähtsad sammud teha mis võivad meie tulevikule kasulikud olla. Selleks et head karjääri teha ja tööturul edukas olla, tuleb valida endale jõukohane ja sinu isikuomadustele ja huvidele kõige paremini sobiv elukutse. Selleks et seda hästi teha, pead...
C.R. Jakobsoni Gümnaasium Edgar Savisaar Referaat Koostaja: Kristjan Karik Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 Sisukord Vanemad ja sünd.........................................................................................................................3 Karjääri algaastad........................................................................................................................4 Tegevus poliitikuna.....................................................................................................................5 Raamatud.................................................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..................................
docstxt/126247875177359.txt
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Eesti Keskerakond Referaat Sinu nimi 9c klass Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika..........
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks. Parlament ja volikogud valitakse iga nelja, president iga 4-6 aasta t...
Kaasuse nr. 1 ,,Reedetud sõprus'' lahendus Antud juhtumi probleemiks on, peale Liisa ja Maria tüli, internetiblogis ilmunud tekstid, mis ühele osapoolele on vastumeelt. Lisaks sissekannetele ilmusid Liisa blogisse ka paljude lugejate negatiivsed kommentaarid, mis olid suunatud tüdrukule, kelle nime Liisa ei maininud, kuid kes oli kogu loo peategelane. Kohtusseandja on selles loos Maria, kelle arvates on tema isikuõigusi rikutud, kuna vastasosapool, Liisa, on temast kirjutanud väga isiklikke asju oma internetiblogisse. Liisa aga arvab, et tema ei ole milleski süüdi, kuna ühtegi konkreetset nime mainitud ei ole ja igaühel on õigus kirjutada, mida ta tahab, kuna Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste ...
Holland Valuoja Põhikool 9a klass Koostas:Kätlin Laas Juhendas:Maiga Purgats Holland Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland Pindala:41 526 km² Rahvaarv:16 515 100 Pealinn:Amsterdam Riigikeel:hollandi keel Rahaühik:kulden Holland Vapp Lipp Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia.Riigipea on kuningas(kuninganna),kel 1887.a.põhiseaduse kohaselt on õigus osa võtta parlamendi ja valitsuse tegevusest.Seadlusandlusorgan kaheko...
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole. Nooruke neiu jätab meeldiva mulje, kui ta tervitab esimesena endast palju vanemat meest, ega jää ootama, et teda tervitataks. Naise ja mehe esmakohtumisel on eelistatud olukorras alati naine. Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol proua Tammele alati härra Mändi. Seltskonda tulnud saatjata na...
Eutanaasia Anni Larin 9b klass. Tutvustus Eutanaasia tuleb kreeka keelest, mis tähendab head või kerget surma. Tänapäeval kasutatakse eutanaasiat kannatava ja surma sooviva patsiendi elu lõpetamiseks , milles osaleb ka arst. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka "halastussurmaks". Praegusel ajal kutsutakse seda sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. Inimesele antakse medikamenti (mürki), mis tapab ta mõne sekundiga ja valudeta. Inimõigused Eutanaasiat teostakse inimese omal vabal tahtel ja nõusolekul, kus ta kinnitab, et ta on täie mõistuse juures ja teab millega on tegu. Kuna see on inimese vabal tahtel, ei riku see kuidagi inimese õigusi olla vaba ja otsustada enda eest. Kuna praegu on Eestis see veel keelatud, siis inimese elu lühendamine arsti poolt on keelatud ja rikub inimõigusi. Arsti on ka võimalik kriminaalkorras karistada. ...
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltum...
Kodanikuõpetus Erakonnad 1. Keskerakond Rahva elujärje parandamine. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetum...
Euroopa liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduseasutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpr os, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ,...
Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves perekonnaelust saadud kogemusi. (...
Eesti noorte suhtumist seksuaalsusesse Ma arvan et Eesti noorte jaoks on seksuaalelu nagu mingi asi millega uhkeldakse. Eriti pubeka eas võib kohtada selliseid noori kes, uhkustavad, et mitu tüdrukut või poisi neil olnud jne. Kõige ebameeldivam on kui lähed mõne foorumise ja mingid 14 aastased tütarlapsed kirjutavad oma seksuaalelu kogemustes ja kirjeldavad täpselt oma vahekordi. Minu arust on 14 aastane poiss/tüdruk on täielikud lapsed ja peaksid nautima oma lapsepõlve. Tänapäeval noored tahavad liiga kiiresti saada täiskasvanuks. Ja kui kunagi ajaloos oli häbi enne abiellu süütuse kaotamine või mitme mehe pidamine siis tänapäeval pole enam vahet ja see pole häbi. Kurb on, et vahekord pole enam armastuse sümbol, vaid tehakse ükskõik kellega. Arvan, et noorte nii suur seksuaal elu iha on tulnud telekatest, arvutitest, reklaamidest jne. Seal saab vabalt igasugustele porno filmidele ja piltidele ligi. Näiteks vahep...
ÜHISKONNA SEKTORID avalik sektor erasektor (tulundussektor) kolmas sektor (mittetulundussektor) Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaals...
Arvuti ja tervis Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad ...
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise ka...
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist. Käesolevad põhiseaduse kommentaarid on seega juba kolmandad. Eriti akuutseks muutus põhiseaduse mõtte sisustamine seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahääletusel 14. septembril 2003 Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja põhiseaduse täiendamise üle. Rahvahääletusel vastu võetud Eesti ...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
Referaat Vastlapäev Karmen Kuldre Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk , liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.
Abielu või kooselu Kas abielluda või niisama koos elada? See küsimus on muutunud tähtsaks viimastel aastatel. Vanema generatsiooni inimesed valisid ikka esimese variandi, aga nüüd, mil ühiskond on niivõrd erinev endisest, tekkitab see küsimus aina rohkem meelte lahknemist. Miks vanasti abielluti? Nii oli ettenähtud. Nii tegid meie vanavanemad, nii tegid nende vanavanemad. Oli absoluutselt võimatu ettekujutada, seda asja kuidagi teistmoodi ette. Iga hästi kasvatatud ning endast lugupeav neiu pidi enne mehele minema ja alles siis võis ta juba last saada. See, et naine elab mehega niisama, tegi ta teiste silmis kahtlaseks. Keegi ei tahtnud au kaotada seepärast tehti nagu ühiskond nõudis. Mindi altari ette ning tõotati teineteisele oma "jah"´-iga truudust ja abivalmidust ja jumal teab mida veel. Mis on kaasaja inimeste abiellumise põhjusteks? Mõningal juhul on tegemist teineteist armastavate inimestega, kes ...
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
Internetiohud Interneti ohtudes räägime internetis valitsevatest ohtudest. Siin saame teada, mis meid internetti kasutades ees ootavad ja kuidas käituda internetis turvaliselt. Mida peaks meelde jätma, ja kuidas käituda kui avastame midagi kahtlast. Interneti esimene oht on see, et kui sa lähed interneti satud sa sellest sõltuvusse ja oled kaua ning unustad oma kohustused ja jätad need tegemata. Tihtipeale interneti minnes jäävad paljud noored sellest sõltuvusse, ega nõustu tegelema mitte millegi muuga, kui ainult internetis istumisega. Internet on sõltuvust tegitav. Internetis tundmatute inimestega suheldes võivad nad hakata sekkuma su eraellu, ning sellega võib kaasneda palju probleeme, kuna kunagi ei või teada kes see võõras on ja mis kavatsused tal on. Parem ei tasu internetis võõrastega suhelda, ei tasu oma eraelust rääkida kellelegi keda sa ei tunne. Tihtipeale tutvustavad võõrad end kell...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie ...
Milleks põhiharidus? Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal indiviidil õigus haridusele. Põhiseadusega sätestatud korras on põhiharidus kohustuslikuks üldharidusmiinimumiks. Koolikohustus kehtib igaühele kas põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Põhihariduse kohustuse soovitakse taotleda inimese arusaama harituse ning elukestva õppe vajalikkusest. Soovitakse kasvatada aktiivset ühiskonnaliiget, kel on vajalikud teadmised ja pädevused ühiskonna edasiarendamiseks loomaks uusi ideid ja võimalusi. Põhihariduse omandanud inimeselt eeldatakse iseseisvat mõtlemis- ja otsustusvõimet edasiseks toimetulekuks, samuti aga suutlikkust teha orienteeritud valikuid edasiõppimise ja karjääriplaneerimise vallas. Ühiskonnas toimetulekuks on olulisel kohal nii õigus- kui ka moraalinormide ning tavade järgimine. Põhihariduse eesmärgiks lisaks teoreetilise pagasi andmisele...
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse...
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorra...
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd? Töö on sotsiaalne tegevus, kus luuakse midagi uut ja uusi väärtusi. Tööd tehakse sellepärast, et inimesel on esinemisvajadus, tunnustus vajadus ja raha on vaja, et elada.Tööd saab nii suuliselt kui ka tehes avaldus/CV. Peab olema kaks osapoolt üks on juriidiline isisk ja teine füüsiline. Töölepingul peab olema kirjas kõik kohustused, palga suurus, puhkused ja andmed. Laenulepingud, sõlmim...
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
Inimõiguste rikkumine Riik, nimega Dogland, elas naine nimega Reanne. Ta kolis sinna hiljuti oma perega ja ta ei teadnud selle riigi õigustes mitte midagi. Ta läks siis kohalikku valitsusse ja uuris asja. Ta sain teada, et usulisi inimesi diskrimineeritakse, riigis pole inimestel õigus sõna vahele öelda, ministritele ei tohi vastu vaielda, inimestel pole pealmiselt üldse vabadust. Riigilt ei saa koolilapsed tasuta toitu, peresid ei toetata. Kui keegi sult midagi varastad siis ei ole see riigi asi, vaid sa pead ise selle asja korda ajama. Kui sind lastakse töölt lahti siis riik ei aita sind rahaliselt ja selles riigis pole töötukassat vaid sa pead ise hakkama saama. Kui inimene jääb raskesti haigeks siis riik ei toeta sind ravimite ostuga. Doglandis elavad mustanahalised inimesed aga kui sinna sattub näiteks valgenahaline inimene siis nad hakkavad narrima ja riigil on sellest suva.
ÜHISKOND RIIGIKOGU Riigikogu on rahva esindus ja see on kõrgeim seadusandlik võim. Riigikogu on Eesti ühiskonna minimudel. Tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine (esitatakse seaduseelnõusid). Seaduseelnõud tulevad põhiliselt valitsuselt ja need saadetakse Riigikokku eelnõu nime all. Sealt antakse seaduseelnõu edasi komisjonile. Riigikogu komisjone on 10. Komisjon on Riigikogu väiksem mudel. Seaduseelnõud arutavad läbi ka fraktsioonid. Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli koosseisu häälteenamus- vähemalt 51 häält 101'st eelnõu- projekt, mis saadetakse parlamendile arutamiseks PRESIDENT President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu. Eesti Vabar...
KORDAMISKÜSIMUSED 2.7-2.9 ja 3.3 1. Vaadake üle ministrid, millist ministeeriumi keegi juhib. Andrus Ansip peaminister Mart Laar kaitseminister Rein Lang kultuuriminister Jaak Aaviksoo haridusminister Keit Pentus keskkonnaminister Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põ...
Piirivalvur Piirivalvuri valvab ja kaitseb riigipiiri. Mis töö see on? Iga riiki ümbritseb riigipiir. Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, mis rahuajal kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse. Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad riigipiiri nii maismaal kui ka piiriveekogudel. Piirivalvur on esimene inimene, keda riiki sisenejad kohtavad. Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides sadamates, maanteedel, raudteel kõiki piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi, peab Piirivalvuri töö nõuab pidevat valvsust ja tähelepanelikkust. 2005.aastal ületas Eesti riigipiiri 17 344 394 isikut ja 3 081 856 transpordivahendit ning avastati 4383 väärtegu, sh ka tagaotsitavaid isikuid ja sõidukeid. Ebaseaduslike piiriül...
Parlament- seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodust...
Tallinna jõulupuu sai taas püsti Elile hommikul sikutasid töömehed juba kolmandat korda püsti Tallinnas Raekoja platsil asuva pealinna esindusjõulupuu. Harjumaalt Hirvlist pärit erakordselt kahar jõulukuusk on ümber kukkunud kaks korda: esimest korda kadripäeval ning teist korda esimesel advendil. Siis oli kuusk juba täies ehtes. Mõlemad õnnetused lõppesid õnnelikult, sest ükski inimene puu alla ei jäänud.Kuuse lühemaks saagimisega alustati tegelikult juba üleeile õhtul, püstitamisega eile varahommikul, kella viiest, mil torm oli vaibunud. Põhiline aeg läks murdunud kännu välja sikutamiseks maapõues olevast august, mis on oma poolteist meetrit sügav. Mõni töömees puges peaaegu sinna sisse. "Kes saagis, kes kangutas, kes õpetas, kes luges lihtsalt kuuse aastarõngaid," kirjeldas Delfi fotograaf Raekoja platsil toimunut.Lõpuks saadi kuusk jälle püsti, seekord 4 meetrit lühema ja tunduvalt kergemana. Kui kuusepuu kaalus ...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna saan aidata inimesi kes on hädas , jne. hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel,kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse. kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanike kohustused on alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Hea eesti kodanik peaks hoiduma igasugustest vägivallast, rõõvimisest. Eesti kodanik peaks vältima halbadest tegudest, peaks olema ettevaatlik kui läheb kuskile tõõle , et ei langeks kuskile halba tõõle kus sind kasutatakse ära. Eesti kodanik saaks aidata ühiskonda , k...
(1)Riigil on raha vaja, et pakkuda inimestele ühishüviseid nt:(tasuta haridus, tööturaha, pension) (2)Riigi oluliseimad tulud:(eraisikutelt saadud maksud, riigiomandi müümine) Riigi oluliseimad kulud:(ühishüvised) (3)Riigi eelarve peab olema tasakaalus, sest muidu jääks riigil raha puudu ja ta peaks seda laename teistelt riikidelt või kasutama resvis hoitud raha. Et eelarvet tasakaalu saada peab makse tõstma või ühishüviseid vähendama. (4)Riigi eelarve esialgne projekt sünnib valitsuses. Nad küsivad ministeeriumitelt nende raha soovid. Tavaliselt küsitakse raha rohkem kui eelarve lubab ja sellepärast tehaksegi kärpeid, et tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Pärast seda saadetakse eelarve projekt riigikokku, et tagada rahvaesindajate kontroll riigi raha üle. Riigikogu arutab kõik üksikasjaliselt läbi, teeb vajalikud muudatused ja kui 51 inimest on poolt hääletanud võetakse eelarve vastu. (5)Ausalt peab makse maksma...
Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volik...
Kellest ühiskond koosneb. 1) Mõisted §1.3 1)Sotsiaalne struktuurRahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 2)Demograafia e. RahvastikuteadusUurib rahvastiku struktuuri suurenemist/vähenemist ning liikumist. 3)IiveRahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 4)MigratsioonRahvastiku riikidevaheline ränne. 5)RahvusInimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. 6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus. 9)ÜlalpeetavInimene, kes ise palka ei saa. 10)TööjõudKõik tööealised ja töövõimelised inimesed, kes jagunevad a) hõivatud ehk töötavad ja b) töötud inimesed. 11)MitteaktiivsedMittetöötavad pensionärid, õpilased, kodused jm...
Ühiskonnaprobleem Mina leian, et meie suurim ühiskonna probeelm on prügi. Me toodame rohkem, kui suudame tarbida. See on päris kurb vaatepilt tegelikult. Kõige selle reostusmise taga on prügi. Võin näiteks tuua Taimaa(olen ise ka seal käinud). Täiesti õõvastav vaatepilt, kõik haiseb, maas on prussakad jne. Siis võtame näiteks Eesti, Eesti on küll tunduvalt etem, kuid mitte nii hea, kui ta olla võiks. Päris paljud inimesed viskavas maha prügi, kas siis ei viitsita prügikastini minna või siis noorte seas on ''popp'' visata prügi maha. Eriliselt kahju on mul nendest lindudest, kes siis maha visatud nätsu hakkavad sööma(arvates, et see on sai) ja siis seda neelatavad ja hiljem surevad piineldes. Sama asi ka kilekottidega ja kilepakenditega, linnud ja loomad söövad neid ja hiljem surevad piineldes. Toon nüüd näiteks Austraalia(olen ise ka seal viibinud). Võin absouluutselt õelda, et seal nii puhas, et ise ka ei usu....
NATO sümboolika ja peasekretärid Koostaja: Karmel Piirimaa Juhendaja:Kristiina Noormets Peasekretärid NATO peasekretär on NATO kõrgeima organi PõhjaAtlandi Nõukogu esimees. NATO peasekretär koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretärid Esimese peasekretäri valisid NATO liikmesriigid 4. aprillil 1952. Traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. Peasekretär valitakse konsensuse alusel. Tema ametiaeg kestab tavaliselt neli aastat, kuid võib erandjuhtudel ka pikeneda. Peasekretärid NATO peasekretär on alates 1. augustist 2009 taanlane Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse 4. aprillil 2009. Ta on 12. NATO peasekretär. Kolmel korral on ametis olnud peasekretäri kohusetäitja. Sümboolika lipp NATO lipp on PõhjaAtlandi Lepingu Organisa...
ÜRO Koostaja: Karmel Piirimaa Sissejuhatus ÜRO on 2012. aasta detsembri seisuga 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. ÜRO peakorter asub New Yorgis ning peasekretär on korealane Ban KiMoon. Eesti ÜROs Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson. Eesti suursaadik ÜRO juures New Yorgis on hetkel Margus Kolga ja Genfis Jüri Seilenthal. ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, LadinaAmeerika ja Kariibi, IdaEuroopa, LääneEuroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast IdaEuroopa gruppi. ÜRO eesmärgid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõb...
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Mirge Arge 9.klass Kohtumine väljaspool kodu teise inimesega ,üksköik kas ta on siis vööras või tuttav algab tervitamine silmsidest , me esmalt märkame inimest ning siis tervitame teda. Alati on tervitamisel kohustus kasutada naeratust ,siis võid olla kindel, et saavutad parima tulemuse. Tervitamisel on oluline esmamulje ja esimene kontakt. Mees tervitab naist, noorem tervitab vanemat , samuti jätab endast hea mulje noor neiu kes tervitab endast palju vanemat meest esimesena. Kui naine ja mees kohtuvad on eelistatu olukorras alati naine. Näiteks on viisakas peol alati esitleda proua Martinzele alati härra Jonnsoni. Noorem tervitab alati vanemat nagu on viisakas ning siis kui välimusest pole aru saada kas naine või mees on noorem sinust või et ta on sinust vane...
Kate ja Williamy pulmad üldiselt Beautiful story begins in Scotland, St. Andrewsy Univercity Fife, where Kate and William first met, they were students and lived in the same dormitory. Hobid Kate is engaged in the photographers. William is riding a motorbike. Kate Kate has worked in the field of fashion. The chain's brand to a leader. Kate's father has been a flight instructor, Kate mother was a flight attendant. After the completion of a career, they began to sell children's Net page in the celebrations and got it rich. Catherine, Duchess of Cambridge is the wife of Prince William and a member of the British Royal Family. Catherine grew up in Chapel Row, a village near Newbury, Berkshire, England. She studied in Scotland at the University of St Andrews, where she met Prince William. Catherine has created a major impact upon British fashion which has been termed the "Kate Middleton effect", and in 2012, she was selected as one of The 10...
docstxt/13520409066.txt
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse ...
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Eesti Vabariigi teenetemärgid Aire Murd 2006 Riigivapi teenetemärk · Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest . · On asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk · On asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. · Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Kotkaristi teenetemärk · On asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. · Kotkaristi teenetemärk anta...
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
Avalik ja erasektor Riigi tunnused · Riik on alati seotud võimu teostamisega. · Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks. · Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Erasektor · Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. · E...
ÜRO Ühendatud Rahvaste Organisatsioon - eesmärk rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamin NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon sõjaliselt aidata liikmesriike Euroopa Liit EL - tagada kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Euroopa Liidu piires. Miks Eesti kuulub nendesse organisatsioonidesse? Et saada kindlust ja tuge sõjalistest olukordades kui seda peaks vaja olema. Milline institutsioon võtab vastu Euroopa Liidu õigusakte ja kes on selle liikmed? Euroopa Kohus, liikmesriikide kohtunikud Milline institutsioon jälgib Euroopa Liidu õigusaktide täitmist ja valmistab ette eelnõud? Euroopa Komisjon Kus linnas asub Euroopa Komisjon? Brüsselis Organisatsioonide lipud. Ratifitseeriritud rahvusvahelise lepingu osa rahvusvaheline akt, millega riik väljendab rahvusvah...
Lennart Georg Meri koostaja :Alar Nort Nissi,2012 Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vaba...
Milleks põhiharidus ? Arvamuslugu Magnus Lehiste Kõigile on teada, et põhiharidus on Eesti kohustuslik ning vabalt saadaval, mis tähendab, et iga kuni seitsmeteist aastane laps peab selle omandama õppekava järgi. Põhiharidus on miinimum mida omandada. See tuleb kindlasti läbida. Põhikooli eesmärk on kujundada kohusetundlik ning iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks ka sealjuures väärikas kodanik , kui põhiharidus on olemas on võimalik õppida edasi seda mis on su sooviks. Küll aga, kui on võimalus kusagile tööle minna, kus pole suuremat haridust vaja, siis see keelatud pole, kuid on teada, et tänapäeva ühiskonnas ainult põhiharidusega ei tee väga miskit. Peale põhikooli on võimalus minna edasi õppima kas gümnaasiumi või kutsekooli, kust saadakse parem haridus või õpitakse selgeks valitud...
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole Vanimad kristlikud piiblid on kreekakeelsed käsikirjad 4. saj. pKr. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus....
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine,...
Kaitsja: Salune Ants pani toime teo, mis ei olnud vrikas, moraalne ega iguslik. Ta kasutas kurjasti andmeid, mida talle heauskselt usaldati ning tekitas sellega kahju inimesele, kes temast hoolis ja kes teda usaldas. Hetkel, mil ta otsustas Ella raha enda arvele le kanda, oli ta tiesti teadlik oma teo tsidusest ja illegaalsusest, seetttu puuduvad igasugused kergendavad asjaolud. Hoopis vastupidi, arvesse tuleb vtta raskendavaid asjaolusid, kuna salune tegutses majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palu...
Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või hoone hoovis toimuv vägivald. Kuna koolis õpib sageli palju väga erinevaid inimesi, siis on ka arusaam ja mõtteviis teistsugune. Koolivägivalda põhjustavad sageli inimesed keda ise on vägivaldselt koheldud kas koolis, lasteaias või hoopis kodus. Samas ka need lapsed kes tahavad ennast näidata ja populaarsust koguda, kuid nad ei ole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Koolivägivald võib olla näiteks õpilaste vaheline, õpetajate ja õpilaste vaheline või õpetajate vaheline. Koolivägivald väljendub tavaliselt õpilase kiusamisest. Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei jul...
Tolerants ja nulltolerants Maailmas on tolerantsi ja nulltolerantsi, ehk siis sallivus ja mittesallivus. Osades riikides püütakse kurjategijaid võimalikult karmilt karistada, kuid teistes riikides jällegi pakutakse ravi ja psühholoogilist abi. Näiteks Tais kasutatakse narkomaanide ja narkodiilerite vastu võitlemiseks väga karme meetmeid ja nende vastu on nulltolerants. Mina sellist asja ei poolda, rohkem aitaks narkomaanide ravimine, kuid karmil karistusel on ka mõned head küljed. Nad on ise endale sellise tee valinud ja selle eest peaks neid karistama, eriti diilereid, kes selle kõige taga on. Kuid karistamine ei pruugi alati aidata, käivad, istuvad oma aja vanglas ära ja tulevad tagasi ja tegelevad narkootikumidega edasi. Narkomaane tuleks ravida, nagu tehakse näiteks Rootsis ja Taanis. Minu arvates on väga õige neid aidata, sest siis nad saavad aru, et see pole mingi elu ja püüavad enda ...
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. K...
1. slaid EV 93 Homme möödub 93 aastat päevast, kui Tallinnas kuulutati välja EV iseseisvus. Iseseisva riigi väljakuulutamine 1918. aastal oli tulemus, milleni oli viinud mitte ainult tolleaegsete eestlaste jõupingutused, vaid ka varasemate põlvkondade püüded, lootused ning ettevõtmised. Enese harimine kasvatas eestlasetes iseolemise ja mõtlemise tahet. 2. slaid ,,Tean, kes ma..." Noore laulja Chalice (loe saliisi) kaunis mõte on saatnud nii mõnigi kord paljude noorte igapäevaseid tegemisi. Täna on õige aeg meenutamiseks. 3. slaid Jaan Poska Iseolemise ja mõtlemise soovist olid kantud esimesest eestlasest Tallinna linnapea Jaan Poska tegemised. 4. slaid Jaan Tõnisson Iseseisvuse saavutamise soovist oli ajendatud ka Jaan Tõnissoni juhitud Eesti esimese välisdelegatsiooni tegevus Euroopas, milles anti teada peatselt tekkivast demokraatlikust väikeriigist Eesti Vabariigist. 5., 6., 7. slaid Päästekomitee liikmed: Päts, Ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
