I teema: avalik haldus Avaliku halduse definitsioon: Riigi ülesannete täitmine avalik teenistujate poolt valitsuse täidesaatvas funktsioonis Poliitika: Ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika ja avalik haldus: Lahutamine Ametnikud peavad olema poliitiliselt neutraalsed, et nad saaksid teha otsuseid ainult avalikust huvist lähtuvalt, mitte vastavalt kitsaid huvisid esindavatele poliitikutele. Poliitika ja avalik haldus on erineva ajalise eesmärgistusega. Poliitikud on keskendunud lühiajalistele eesmärkidele, et tagada edu järgmistel valimistel; avalik haldus on pikemaajaliste eesmärkidega, kuna tavaliselt halduspoliitika programmide elluviimine üle ühe legislatuutiperioodi. Avalikku haldust teostavad ametnikud peavad tänapäeval olema professionaalid, kellel on pikaajaline töökogemus ja karjäär ning seega tunnevad oma valdkonda peensusteni poliitiliste per...
Koostaja: Juhendaja: Teema: Demokraatia on rahvavõim ja kuna mina olen osake sellest, puutun ma sellega kokku sama palju kui ülejäänud lihtrahvas. Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma ...
Kas nüüdisühiskond on ühiskonna arengu lõpp? Igapäevaelu üheks tähtsaks ja oluliseks osaks on saanud infotehnoloogilised saavutused. Tundub, et IT on varsti, loodetavasti siiski kauges tulevikus, võtmas kontrolli üle meie elu. See võib mõnele meist tunduda ebameeldiva pealetungina, kuid teistele seevastu elumugandusena. Varasemal ajal, kui meie vanavanemad olid veel kooliealised, siis tehti koolitöid ikka suurte paksude raamatute abil. Veedeti tunde, otsides teatmeteostest näiteks ainult ühte ainsat tähtsat fakti. Selle üle tol ajal ei nurisetud, et aega kaob palju enda harimise peale ja vaba aeg sellega seoses väheneb, sest ei kujutatudki teist moodust lahendamaks koduseid ülesandeid. Ikka tuli, kas siis kodustest raamatutest abi otsida või minna raamatukokku. Tänaseks päevaks on inimeste elu niivõrd palju mugandatud, et ei pea isegi voodist üles tõusma, et kirjutada kirjandeid, esseid, uurimustöid võ...
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP.............................................................................................................................12 KOKKUVÕTE..................................................................................................
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. POLIITILISED EESMÄRGID Põhja-Atlandi Liit kujutab endast transatlantilist partnerlust NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. Alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete partnerluse eesmärgid on eelkõige poliitilised, nende ...
EUROOPA LIIT Eellugu Nagu enamike tänaste rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, algab ka euroopa liidu kujunemine pärast esimest maailmasõda. Vajaduse nii poliitilise kui ka majanduse koostöö järele tekitas NL oma vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused hakkasid esile kerkima 1948a Haagis toimunud Euroopa kongressiga. Selle tulemusena moodustati aasta hiljem Euroopa nõukogu ehk Council of Europe. Nõukogu seadis endale oma töös kolm eesmärki: ...
Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · ...
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Asutati 1960. aastal Eesmärk naftahinna kujundamine ja kõrgel hoidmine Liikmesriikide heaolu tagamine 11 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Venezuela, Indoneesia. 1 barrel = 158,92 liitrit (praegu ~ 50 USD) Organisation of Petroleum Exporting Countries Toorainekartell EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal 10 liikmesriik...
Ohjeldamatu tarbimine kuidas see mõjutab maailma arengut. Suur osa tänapäeva majandusest on suunatud inimlikele nõrkustele. Inimesed langevad pidevalt reklaami ohvriks ning tarbivad järjest enam. Ohjeldamatu tarbimine mõjutab ka maailma arengut. Inimesed tarbivad väga palju. Kui erinevaid asju ostes ja kasutades ei mõelda kunagi, kuidas see mõjutab terve maailma arengut. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on maavarade kasutamine. Inimesed raiskavad neid üha rohkem. Erinevaid asju kasutades ei mõelda kunagi, palju selleks läheb vaja nt. elektrit. Kahjuks on tarbijatel ükskõik sellest, kuidas meie põlevkivivarud tasapisi ammenduvad. Inimesed raiskavad ka meeletult palju puhast joogivett. Keegi ei mõtle sellele, et kusagil arengumaades on samal ajal tohutult palju lapsi, kes surevad veepuudusesse. Neil alakaalulistel ja näljas lastel ei ole puhast joogivett, samal ajal kui arenenud riikides elanikud puhast põhjavett otsta...
Ptk 1 Tööstusühiskond Selle kujunemise eelduseks oli tööstusrevolutsioon st. leiutati masinad, mis panid aluse vabrikutööstusele.Vabrikutööliste kiht e. proletariaalid, tänu sellele said hoo sisse mitmed ülestõusud, millest tähtsaim on sotsialism.Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad.Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine. Postindustriaalne ühiskond Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, k...
Inimõigused-kas lääne kultuuriruumi privileeg Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948.Inimõiguste mõiste tuleneb lääneriikidest peale esimest maailmasõda. Kas aga kõigis riikides on tagatud inimõigused sarnaselt?Ei ole ,kuna kõik maad ei ole sarnased. Erinevates maades on erinevad inimõigused .See tuleneb kultuurilistest erinevustest,majanduslikust arengust ja eelkõige valitsemisreziimist. Kõige paremateks näideteks on kolmanda maailma riigid , Põhja-Korea ja Kuuba. Näiteks valitseb Põhja-Koreas diktatuur ja enamus inimõigused puuduvad kõige hullem on seal sõnavabaduse puudumine. Arenenud maades on palju inimõigusi mille rikkumise puhul on võimalik pöörduda kohtusse. Peamised inimõigused on õigus seaduse ...
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate ke...
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Mõte Euroopa ühendamisest pärineb juba 13. sajandist. Euroopa riikide liidu idee sai hoogu pärast II maailmasõda. Selle idee peamised esindajad olid prantsuse poliitik Jean Monnet ning Itaalia föderalist Altiero Spinelli - esimene funktsionalistlikust ja teine föderalistlikust seisukohast. Varem kõik katsed ühel või teisel viisil koostööd teha...
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...
1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
Konservatismist üldiselt: Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism, mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon, poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke'i, kes arvas, et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö ku...
Igaüks on oma õnne sepp Inimesed sünnivad siia maailma erinevatesse regioonidesse, erinevatesse oludesse, majandusseisu jne., kuid tihtipeale jõuavad tippu ja elavad õnnelikke elusid just need, kes pole kõige paremates tingimustes sündinud. Kuid mis teeb meid õnnelikeks ja mis on ühist neil edukatel õnnelikel inimestel? Tänapäeva maailmas on inimestele vabadusi rohkem antud, kui ajaloos ammustel aegadel ja ka lähisajaloos näha on olnud. See annab inimesele laiemad võimalused eneseteostuseks. Paljud edukaks saanud inimesed pärinevad vaestest peredest ja rasketest tingimustest. Mitte et varem poleks seda olnud, kuid hetkel on rasketest oludest hea tahtmise korral lihtsam välja rabeleda. Siin võiks näiteks tuua minu pikaajalise iidoli Richard Bransoni, kes on loonud mitmekümne miljardi suuruse firmadekobara, mis kannab üldnimetust Virgin Group. Noorena kannatas ta düsleksia all (lugemisvõimetus), kuid s...
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev ...
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku ko...
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232, enamik riikidest peab samuti olema poolt; lisaks on igal riigil õigus lasta nõukogul kontrollida, et poolt hääletanud riikide elnikkond moodustaks vähemalt 62% ELi elanikkonnast Ühtse Eur...
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) kred...
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja vi...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike...
EUROOPA ÕIGUSKOHUS Õiguskohus 15 kohtunikku ja 9 peaadvokaati Kohtu sõltumatus on garanteeritud. Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). Õiguskohtu ülesanne on: · kindlustada Euroopa Lepingu täitmine vastavalt seadustele. Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid, eraisikud või ettevõtted. See tagab El seaduste ühetaolise rakendamise kogu El piirides. Euroopa Õiguskohus töötas üksi kuni 1989. aasta septembrikuuni, mil tema juurde loodi Esimese Astme Kohus,( 15 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks) et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele, st. seaduste ühetaolise tõlgendamise tagamisele liikmesriikides. Kui Õiguskohus leiab, et mingi liikmesmaa ei täida oma lepingujärgseid kohustusi, saab talle teha ettekirjutuse. Kui liikmesmaa ei allu kohtu otsusele, on...
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste ...
Budism Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis...
KOOL OSAKOND Nimi Klass/Rühm Katoliiklus Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2009 Üldiselt Suurim kristlik kirik, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Õpetus rajaneb piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusuk...
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...............................................................
Eesti Roheline Liikumine 1.Teke Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse. 2.Eesmärgid · Hoida ja säilitada looduslikku mitmekesisust · Toetada ressursside tarbimist alla nende taastumisvõime · Toetada ökoloogiliselt tervikliku, säästvuse põhimõtet järgiva ja keskkonnakaitsepõhimõtteid arvestava seadustiku loomet · Tõsta ühiskonna keskkon...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas XXI sajandi ühiskond on tormakas ning ei soovi leppida, et millestki tuleks loobuda selleks, et ka järgmistel põlvedel oleks võimalik kasutada neid samu võimalusi, mis on praegu meile kõigile kättesaadavad. Me peame olemasolevat enesestmõistetavaks ning meile kuuluvaks ega soovi sellest loobuda. Kaupluskette külastades valime teadlikult ikka kõige läikivama, uhkema ja suurema, arvestamata, et maailma majandus toodab suuresti siiski just seda, mida turg nõuab, kuna nendel toodetel on minekut. Kui inimesed suudaksid loobuda oma kapriisist saada alati see kõige parem, ning püüaksid mõelda, et parim oleks hoopiski see, kui me tarbimisega oma koduplaneeti ja maavarasid üle ei kurnaks, siis väheneks ehk ka oht, mida tekitame oma keskkonnale. Maailma Looduse Fondi andmetel tarbivad eestlased 2,5 korda enam loodusvarasid, kui maakera suudaks taastoota. Seega trambime ohtliku ak...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootm...
Milleks meile aktiivne kodanik ? Inimesed on erinevad. Üks grupp on aktiivseid, teine passiivseid ja kolmas neutraalseid. Passiivsed on need, kes ise ei tegutse, vaid ootavad teiste tegutsemist. Neutraalsed aga omakorda lähevad või ei lähe kaasa üldisega. Aga milleks meile aktiivsed kodanikud? Aktiivne kodanik on inimene, kes osaleb valimistel. Valimistel osalemine on tähtis, sest kui ei käi valimas, siis pole ju tegelikult ka õigust rääkida, kui halb ja ebaõiglane valitseja on. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid üritusi nagu näiteks külalaadad, heategevusüritused. Samas nad korraldavad ka igasuguseid aktsioone. Aktiivne inimene tegutseb ise ja ärgitab ka kaaskodanikke tegutsema. Näite võib tuua kasvõi hiljutisest prügikoristusest. Aktiivsemad inimesed levitasid infot, et rohkem inimesi kaasata ja ka organiseerisid grupid, kes kuhu korist...
Curriculum Vitae Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: Perekonnaseis: Hariduskäik: Teenistuskäik: Võõrkeelteoskus: Arvutioskus: Huvialad: Soovitajad:
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud. RIIGI...
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kos...
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
docstxt/125248808371380.txt
Jätkusuutlik haridussüsteem Eesti on väike riik, kes soovib jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest. Ainus võimalus selleks on parimal viisil vääristada kogu meie inimvara. Teha saab seda vaid läbi kvaliteetse ja kättesaadava hariduse. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba täna maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa, kus kogu Eesti ühiskond on tark ja tegus. Mitmete Eesti ees seisvate probleemide lahendus sõltub täna otseselt just hariduses toimuvatest arengutest. Eesti hariduse jätkusuutlikumaks muutmiseks tuleks, muuta pidevat koolivahetust 1-12 klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes...
Kellel on heaoluühiskonnas hea elada? Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Riiklikud toetused on hädasolevate perekondade päästmisel olulise tähtsusega. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Me peame teadma, kuidas suurendada oma heaolu ja milliseid muutusi selle saavutamiseks peab tegema. Kellel siis on heaolu ühiskonnas hea elada? Sotsiaalne heaolu saab alguse meie perest ja ar...
Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm 11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikke...
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
Globaalprobleemid 1. Tuumakatastroofi oht 2. Sotsiaalsed probleemid (vaesus, narkomaania, alkoholism, haigused jne.) 3. Lokaalsed konfliktid 4. Keskkonnaprobleemid 5. Infotehnoloogia levikuga kaasnevad probleemid 6. Rahvastikuprobleemid Rahvastikuprobleemid 1. rahvaarvu kiire kasv teatud maailma piirkondades suure sündimuse tõttu (Aasias elab praegu kõige rohkem inimesi, Aafrikas kasvab rahvaarv kõige kiiremini, kasvab ka Ladina-Ameerika rahvastik) Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et" palju lapsi on elujõu tunnus" , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vas...
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
Greenpeace Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Bill Darnelli, Irwing Stone, Paul Coté ja Jim Bohleni poolt Vancouveris, Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, ning ka sõdade vältimine. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis ning harusid leidub ülemaailmselt rohkem kui 40 riigis. Ohuallikatel käiakse tavaliselt protestidel ja üldsusele teavet jagamas. Greenpeace'il on mitmeid laevu, millega käiakse erinevates kohtades protesteerimas ja ka avalikkusele keskkonna ohustavatest teguritest rääkimas. Laevu on kasutatud ka füüsiliselt, takistamaks keskkonna kahjustajate tegevust. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnangulisel...
Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot (Poliitika, välissuhted, Eesti- Vene suhted) 6.september 2009; www.delfi.ee Purjus Vene diplomaat Sergei Suhharev rammis pühapäeval, 6. septembril Narvas politseiautot ja põgenes. Narva politsei sai kodanikelt teate, et Narvas sõidab diplomaatilise numbrimärgiga auto, mille roolis on purjus juht. Vestervalli tänaval õnnestus politseil Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi juhitud auto peatada. Politsei palus autot juhtinud Suhharevil alkomeetrisse puhuda, millest mees aga keeldus ning minema sõitis. Patrull asus autot jälitama ning mõne aja pärast suudeti diplomaat peatada. Politsei soovitas mehel jääda paigale ning oodata ära konsulaadi esindajad, kes ta turvaliselt koju toimetaksid, kuid Suhharev tagurdas masinaga politseiautole otsa ning lahkus sündmuskohalt. Juhtunu osas algatatakse väärteomenetlus. Välisministeerium leppis Vene saatkonna esindajatega kokku k...
Arutlus Milles peituvad integratsiooni juurprobleemid? Integratsioon ehk lõimumine on viimastel aastatel Eesti meedias leidnud laia kõlapinna. Enamjaolt peetakse peamiseks probleemiks muulaste (reeglina vene rahvusest) kodanike siinsesse ühiskonda võimalikult mugavat ning efektiivset sidumist. Tänini ei ole see veel ulatuslikult ning tulemuslikult toimima hakanud. Milles aga seisnevad siinse integratsiooni juurprobleemid? Esiteks raskendab lõimumist erinevate infoväljade mõju. Eesti ning vene kodanikud jälgivad erinevaid meediakanaleid, millede sisu erineb tugevasti. Uuringu tulemusel vaatab pea 60% eestimaisest vene elanikkonnast Vene telekanaleid, mis edastavad aga tihti totaalselt erinevaid uudiseid, juttu on teistsugustest teemadest ning lugudele lähenetakse Eesti kanalitest erineva rakursi all. Meedia mõju indiviidile võib olla äärmiselt suur, nagu ka kogu ühiskonnale. ...
Jätkusuuteline Eesti Kirsika Kusnets 12 B 29.okt.2008 Minu isiklik arvamus jätkuvast Eestist oleks kaks põhilist asja tööjõud ja järglased kes viiksid eesti riiki edasi. Tööjõu kohta tooksin ma ka kohe näiteks kuulsa Karl Marx`i lause ,,Omandi puudumine ei võimalda töölistel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib müüma oma tööjõudu." Võimalik, et Karl Marx mõtles sellise lausega ainult pisikest eesti riiki ja selle tööjõudu! Aga aeg on edasi läinud siis tuleb seda ka laiemalt vaadata. Kui mõelda keskmise eestlase peale siis ei jää temalgi muud üle kui minna ja müüa oma odavat tööjõudu kuhugi välisriiki. Miks? vastus on lihtne, kuna eesti ostab ka ise odavat tööjõudu. Eestis ei raatsi ees...
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse,...
Hinduism Hinduism on usund, mille järgijaid on Indias üle 650 miljoni ja mujal maailmas 100 miljonit ning mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Mina aga sooviksin lähemalt rääkida siirderiitustest: sünnist ja surmast. Kui vanemad soovivad last saada, siis võivad nad pidada nõu hinduistliku preestriga. Seda selleks, et leida seksuaalaktiks kõige sobivam aeg, mis tagaks uuele inkarnatsioonile võimalikult hea käekäigu. Raseduse ajal loeb ema hinduistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Raseduse kaheksa kuu jooksul võivad vanemad annetada Visnule küpsetatud riisi, et tema toetavad jõud kanduksid veel sündimata lapsele. Lapsele anatakse tavaliselt nimi kümnendal või kaheteistkümnendal päeval pärast sündi. Perekond teatab preestrile sündimise päeva ja kellaaja, et too võiks teha horoskoo...
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt. Riigikogu valimistes annab rahvas hääle individuaalselt eraisikule kuid arvestatakse erakonnale laekunud hääli ning riigikogusse pääsetakse erakon...
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tä...
Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldi...
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õ...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada. Lubatakse maad ja ilma kokku, kuid tegelikult ei pruugi nad lubadusi täita. Kui erakonnad juba võimul on, ei saa rahvas näiteks ministrite edasisi otsuseid enam mõjutada. Peale referendumit on võim rahvalt kadunud jälle mõneks aastaks valitseja kätte. Minu arvates...
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Kaido Kukk Eesti ilma NATO-ta Kui NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949. aastal loodi, siis julgesid vähesed eestlased taasiseseivumisestki rääkida ning ilmselt ka kõige suuremad optimistid unistada, et kunagi võib maailma võimsaima organisatsiooni liikmeks ka Eesti saada. Peale taasiseseivumist oli omariiklus taastatud, kuid NATO-ga liitumine näis endiselt suure unistusena. Ometi läks kõik lausa utoopiliselt hästi ja 13 aastaga suutis iseseisev Eesti enda ühe suurima välispoliitilise eesmärgi täita ning 29. aprillil võeti meid koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga allianssi vastu. Praegu oleks Eesti olukord ilma NATO-ta ilmselgelt nutune, eriti arvestades Venemaa praeguseid poliitilisi arengutendentse ja hiljutinähtud Gruusias. Hetkel oleme seisus, kus meie eest seisab ja on...
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühin...
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas ...
VÕIM KOOLIS Õpilane- õpilane Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on olemas peaaegu igas klassis. Niimoodi võib lapsel tekkida stress ja koolihirm, mille tagajärjeks on tihtipeale koolist puudumine. Koolist puudumine viib aga selleni, et laps hakkab ringi liikuma kampades, kus valitsevad narkootikumid, alkohol. Enamasti jääb selline käitumine pigem põhikooli aegadesse, kui alati on erandeid ja keegi pole täiuslik. Õpilane- õpetaja Õpilased on erinevad, nii on ka erinevad kõik õpetajad. Õpetajad saavad oma võimu näidata lihtsalt hindamissüsteemiga. Ühelgi õpilasel ei ole tegelikult ükskõik kas ta saab hinde ,,2" või ,,5". Õpetajal on õigus õpilast käsutada ja öelda neile, mida tegema peavad. Muidugi kõike mõistuse ja reeglite järg...
Omavalitusus- Tartu linna näitel MÕISTE 1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUPIIRID: 1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
