Taoism Usund taoism on saaanud oma nime Hiina sõna järgi ''dao'' . Sõna Dao't on püütud tõlkida kui '' tee'' , ''kulg'' , ''seadus '' ja ka ''jumal '' , kuid ükski neist ei ole kindel . Taoismis ongi kõik Dao . Dao'st saab kõik alguse , Dao on kõikjal . Hieroglüüf , mis tähistab sõna ''dao'' . Taoism on oma alguse saanud Vana-Hiinast . Taoismi on peetud ainukeseks tõeliseks Hiinalikuks religiooniks . Tao on universumi kulg , looduse kord .Tao tunnuseks on näiteks pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus , mis avaldub kahe polaarse jõu näiteks yin yangi vastastikuse mõjuna . Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. Yin Yangi sümbol . Taoism on levinud kõige enam praeguse Hiina aladel , kuid mõjutab suurelhulgal ka naabermaade Korea , Jaapani ja Kagu-Aasia...
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
Euroopa Liit (EL) Euroopa liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.aastal Belgia, Itaalia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes olid ka esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu liikmesriike on 27 : - 1973.a Taani, Iirimaa ja Ühendriik - 1981.a Kreeka - 1986.a Hispaania ja Portugal - 1995.a Soome, Austria ja Rootsi - 2004.a Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta - 2007.a Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa institutsioonid : Euroopa Parlament EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest. Euroopa Parlamendis on 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Ülemkogu EL-i ...
Minu unistuste valitsus Milline on minu unistuste valitsus? Minu unistuste valitsus peaks olema mitmekesine, valitsus ei tohiks koosneda ainult ühepoolsetest erakondadest. Valitsuse opositsioonis võiks minu arvates olla nii parem kui ka vasak poolne erakond. Muidugi ei leitaks siis alati ühtseid kokkuleppeid, kuid see annaks võimaluse muuta riiki mitmekesisemaks. Kunagi ei saa riiki juhtida ainult ühte vaatevälja järgides, tuleks kasutada ära kõiki variante ja väljavaateid. Tegelikkuses võiks olla isegi vähemus valitsus, sest see omakorda annaks jälle võimaluse arendada Eestis kõiki probleeme. Vahel tundub mulle, et riigikogu võiks koosneda 51 saadiku mandaadist ning ei oleks mitte erakondi vaid oleks ainult üksikisikud. See aitaks kaasa sellele, et poliitikud ei hääletaks erakonna mõjul, vaid nad seisaksid täienisti enda vaateväljade eest, just selle eest mida nad on oma valijatele lubanud. Ma usun, et just selline o...
Euroopa Liit Euroopa Liidu ideele pani aluse Robert Schuman 9. mail 1950. Mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Euroopa Söe- ja Teraseühendus sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa. Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973 Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Maja...
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve...
CURRICULUM VITAE Nimi: Eduard Lebedev Vanus: 15.a Sugu: mees Perekonnaseis: vallaline Lapsi: Ei ole Elukoht: Eesti, Tallinn Kontaktid: Mob. 53269010 Eesmärk: Soovin leida suvetööd kaheks kuuks SOOVITUD AMETIKOHT: Kategooria: Müük Ametinimetus: Müüja SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: Lühendatud tööaeg Palgasoov alates: 300 EUR kuus (Neto) Soovitud asukoht: Tallinn HARIDUS Põhiharidus: Tallinna Humanitaargümnaasium 2001-2011 KEELED Keel Arusaamin Rääkimine ...
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik...
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra üh...
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. Eesti Vabariigi sünnist möödub homme 93 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Eesti. 93 aastat tagasi astus Eesti maailma noore ja nõrgana. Uue riigi esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestati oma elujõudu. 1921. aastal saavutas Eesti eesmärgi, mille poole püüdles temast sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Eestil ohverdada oma vabadus enamaks kui ...
Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhte...
Tartu Kommertsgümnaasium ÕPIMAPP Reformierakond Kristel Kard 9.c Reformierakonna seisukohad päevapoliitikas lähtuvad erakonna programmist ja püsiväärtustest, mida reformierakondlased alates 1994. aastast Eestis edendanud on. Igapäevaseid eestlaste heaolu puudutavaid otsuseid tehes arvestab iga Reformierakonna poliitik liberaalse maailmavaate põhiseisukohtadega ning sellega, mis on hea ning kasulik tervele Eesti ühiskonnale. * Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideer...
Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest t...
Muuda ennast, muutub maailm Tere armas auditoorium ,kallid siinviibijad . Arvan ,et igaüks teist on korragi mõelnud ,et maailm ei ole selline, nagu ta võiks teie arvates olla. Aga kui paljud teist on järeldanud ,et see maailma parandamine sõltub Sinust ,minust ja meist endist. Tegelikult on nii ,et kui muudad ennast muutub ka maailm. Mitte just palju ,kuid vähemalt muutub maailm sinu jagu,sest iga üks meist on tähtis osake maailmast,nagu molekul aatomist. Kui igaüks muudaks ennast selleks ,et maailm paremaks muutuks ,siis oleks tulemus näha. () Meid on maamunal tervelt 6,9 miljardit, neist 1,3miljonit moodustavad eestlased ,polegi nii vähe. Muudaksime meie ennast, muutuks ka maailm paremaks kohaks. Näiteks kui iga inimene loobuks prügi mahaviskamisest ja viiks selle hoopis lähimaisse prügikasti ei oleks maa peal nii palju prahti. Samuti võiksid inimesed lõpetada metsa või veekogusse prügi viskamise. Kui nad seda ei teeks ...
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik? Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust? Kas me võime poliitikute juttu uskuda? Üks väga tähtis osa poliitikas on valimislubadustel. Tänu neile valib inimene talle parimaid elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud, kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid, kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest. Need ongi ausa poliitiku tunnused. Kui aga lubadusi ei täideta, siis võib erakond kindel olla, et neid järgmistel valimistel ei valita. Seega langeb poliitikutele ja erakondadele suur vastutus. On tähtis, et ei lubataks üle võimete käivaid asju. Kindlaid numbreid lubadustes välja...
27.09.2010 Infokanalite võrdlus ÜLDISELOOMUST DELFI Eesti Päevaleht US Ülesehitus Kasutab teiste agentuuride Oma ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Edastab teiste artikleid, selleks koguvad infot elust arvamusi enesest ja on probleemi keskel. Inimtööjõud Hulk administraatoreid, kes Kõrgharidusega ajakirjanikud, kes otsivad erinevatest portaalidest peavad oma tööd hästi tegema, et nii infot ja panevad enda heas ajalehes püsida. keskkonda üles. Infoedastamis viisid Ainult interneti keskkond Interneti keskkond kui ka paber väljaanne. Esitamise eesmärk Meelelahutuslik, et infot ...
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks. - sellest ka presidendi tähtsus Prantsusmaal. ...
Arutlus Eesti elu aastal 2011 Eesti elu 2011 aastal on palju muutunud. Muutusi on nii positiivseid, kui ka negatiivseid. Elu uuendused on ühiskonnas loomulikud. Selles arutluses avaldan ma oma arvamust ja analüüsin erinevaid valdkondi. Euro tulek tõi endaga kaasa palju muudatusi eesti elus. Negatiivseks pooleks on see, et paljud hinnad on tõusnud aga palga numbrid on jäänud samaks. Seega on kaasnenud inimestel raha puudus ja paljud elavad peost suhu. Kuna euro kurss on suhteliselt suur on kaasas kantavaid sente palju. Eksitavaks on ka kauba juures olevad väikesed hinnad ja kuna inimestele on euro veel harjumatu arvatakse, et ka hinnad on madalad, kuid tegelikult ostavad üle oma võimete. Positiivseks pooleks on see, et paljudes riikides on samuti euro ja seega ei pea enam raha vahetama kui on soov reisida. Samuti on firmadel lihtsam paljude teiste Euro...
President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ideoloogiaks nimetatakse korrastatud ideekogumit, mis propageerib kindlaid väärtusi. Alati ei ole ideoloogiad seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole kõik ideoloogiad poliitilised. Mittepoliitilised ideoloogiad on näiteks: feminism, sürrealism, budism. Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada sotsiaalseid suhteid ja majandust, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Usun, et iga inimene on oma õnne sepp, mis on ka ühtlasi lause, mis iseloomustab kõige paremini libaraale. Selle lausega mõtlevad liberaalid seda, et riik ei maksa suuri sotsiaaltoetusi ja inimesed elavad hästi vaid siis, kui nad ise selle nimel vaeva näevad. Arvan, et selline mõtteviis motiveerib inimesi endal...
Valitsus ja kohalik omavalitsus IX klassile Valitsus IX klassile Valitsus vahetub: Pärast Riigikogu valimisi Pärast valitsuskriisi Valitsuse moodustamine Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse ...
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: ...
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on tagatud? Jätkusuutlikkus on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis. Sageli su...
Koolikiusamine ja vägivald Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab ...
"Politseinik amet või eluviis" Tavalisi kodanike kaitsevad riigi kaitsejad mille alla kuuluvad politseinikud kui ka teised sõjalised ühingud mis kaitsevad riiki ja inimesi .Paljud mõtlevad ,et kas minna riigi organitesse ja kaitsta rahulike ja korralike kodanike halva eest ja kas see mõjutab neid ka tava elus või nagu paljud teised kui koju lähevad jätavad oma töö tööle ja ei pea mõtlema midagi tööst kodus? Ehk kas politseinikuks olemine on amet või eluviis ? Politseinikuks olemine on kas amet või eluviis? Politseinikud peavad olema eeskujuks teistele inimestele ,looma arusaama ,et kaitsta oma kodumaad on õige tegu .Politseinik ei pea olema alati kõike keskel ja kontrollima kõike ta on ka inimene ta ei saa kõike .Ta tahab samamoodi nagu tavaline inimene millalgi puhata oma kohustustest . Kõigil see ei õnnestu kuna mõni inimene ei saa aru kui üht ta lähedast inimest karistatakse siis nähtavasti tehti sed...
Minu areng viljastumise hetkest kooli minekuni Mina arenesin ema kõhus asuvas emakas, enne seda olin ma kõige kiirem seemnerakk , kes jõudis munarakuni. Selle tulemusena olin ma sügoot ehk tulevase beebi rakk. Kulgedes munajuhast emakasse hakkasin ma lagunema. Kolm päeva pärast viljastumist koosnesin mina kui loode 32'st rakust. Nädala lõpuks oli rakke juba 250 ja ma olin 0,10,2 mm diameetriga pallike. Ma lõhkusin veidi emaka limaskesta ja kudesid, et endale pesa ehitada ehk sinna jääda. juba 4ndal nädalal ma arenesin embrüoks. Platsenta ja nabanöör olid mulle arenemas. Viiendal nädalal inimestel minu emme ümber polnud aimugi, et emme on rase ja ka mu emme ise ei teadnud veel ühtegi muutust kehas tunda. Minu väike süda hakkas lähiajal tuksuma, kuigi embrüo ei meenutanud veel kuidagi inimest. Põhiorganid, nagu neerud ja süda, olid juba moodustunud. Ja minu neutraaltoru, mis ühendab peaaju ja seljaaju s...
Riigikogu Laura-Liisa Vikat 9. klass Oru kool 2014 Riigikogu Riigikogu on... ...Eesti rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub seadusandlik võim. Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65 järgi. Riigikogul on ... ...101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmel on ... ...vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva es...
Organisatsioonid, kuhu kuulub ka Eesti Laura-Liisa Vikat 9.kl Tähtsaimad rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Eesti kuulub: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Liit (EL) ÜRO Loodud 1945 Peakorter New Yorgis Peasekretär : Ban KiMoon 192 liikmesriiki Eesti ühines : 17.september 1991 ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ...
Kas haridus tagab õnneliku elu? Kuidas haridus teeb õnnelikuks? Kõik tänapäeva noored suunduvad õppima. Vanem põlvkond soovib enda lastele head haridust ja töökohta. Haridus muutus niivõrd oluliseks, et inimesed on valmis õppima isegi raha eest. Haritud inimesed on edukad, aga kas edukus on nüüd uus õnne? Antud essees vaatlen haridust kui olulisemat tegurit õnnelikku elu saavutamiseks ja kuidas on see võimalik. Haridus on see, mis määrab isiku rolli ühiskonnas. Harimata inimesi määrab ühiskond tavaliselt automaatselt alamklassi. Nende seas on palju kuritegijaid ja töötuid. Juba 19. sajandis elanud prantsuse kirjanik Victor Hugo ütles: “Kes avab kooliukse, sulgeb vangla oma”. Õnneks tänapäeval on põhikool kõikidele kohustuslik ning seadusrikkujate arv on märgatavalt vähenenud 200 aastaga. Aga ka põhiharidust ei tunnistata nii nagi kõrgharidust. Kas kõrgharidus garanteerib head töökohta? Ei, aga tõenäosus on suurem kui harimata inimest...
docstxt/14252205708519.txt
Maksud meilt või meie heaks? Riigi peamisteks maksupoliitilisteks ülesanneteks on kindlustada küllaldane ülalpidamisallikas, ühishüvede pakkumine ja vähendada või võimendada inimeste tuluerisusi. Neid eesmärke püüakse täita nii riiklike kui ka kaudsete maksudega, mille tegevust kontrollib tugev riigipoolne kontroll. Kuid kas nende maksude maksmine on meile kui range kohustus, mille mittetäitmine on rangelt karistatav, või on maksud hoopis meie heaks? Maailmas on olemas kahte liiki maksussüsteeme – progressiivne ja proportsionaalne. Viimane süsteem on kasutusel ka Eestis ja tähendab, et olenemata inimese tulude suurusest jääb maksumäär samaks, mis teeb inimesed ühiskonnas teineteise ees võrdseks. Progressiivses süsteemis on oluline, et maksud tõusevad koos sissetuleku suurusega – jõukamatel inimestel on seega kõrgemad maksud. See võrdlus ja tasakaal oleneb ka riigi majandusest. Näiteks Eestis, kus on madalad pa...
KORDAMISKÜSIMUSED „INDIVIID JA ÜHISKOND“ 1. Mida tähendab kodanikuks saamine ius soli põhimõttel? Eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad ...
Kultuuripärandi aasta 2013 Maailmas leidub palju ja väga erinevaid kultuure ning traditsioone. Aasta 2013 on pühendatud kultuuripäranditele, sest ajapikku on traditsioonid lihtsad ununema ja nende tähtust ei väärtustata enam nii nagu varasemalt. Kultuuripärand on kultuuri üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste väärtuste kogu, mille pärandi põhiline tundemärk on seotus inimtegevusega. See on ühiskonna jaoks väga oluline, sest see mõjutab oluliselt ka meie tänapäevast elu. Järelikult on tähtis pühendada päranditele rohkem tähelepanu kui siiani, sest pidev uute traditsioonide ja trendide sissetung ja nende kiire omandamine on tänapäeva ühiskonnas väga populaarseks muutunud. Kultuuripärand on midagi sellist, mis aitab meil mõista elu varasemal ajal ja neid kombeid ning traditsioone, mis nendega kaasas käisid. Ku...
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
Euroopa Liit- EL Euroopa Liit on majanduslik ja poliitiline ühendus, mis hõlmab põhiliselt Euroopa riike ning tal on 27 liikmesriiki. EL- l on nii valitsusvahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati EL 1993. a Maastrichti lepinguga. EL-i liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL-s on 23 ametlikku keelt, see tähendab, et kõik lepingud ja avalikud pöördumised tõlgitakse 23-e keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 milj...
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism Vastand liberalismile Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses ...
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
USA poliitika rahvusvahelisel areenil kas jõu demonstratsioon või demokraatia kaitsmine maailmas? USA on kahtlemata väga suur ja mõjuvõimas riik, kes on aktiivselt sekkunud ka teiste riikide poliitikasse eesmärgiga demonstreerida demokraatiat, mis on paljude asjatundjate arvates ainus õige riigi valitsusvorm. Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda ...
Jelena Reshetnikova 12B Ühiskonnaõpetus Demokraatliku riigikorralduse head ja vead. Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda
Praktiline töö ,,Kuidas talu kasumiga majandada" Olemas: · 10 ha põldu · 10 ha heinamaad · 5 ha metsa · 5 ha muud maad · Kombain · Traktor · Haakeriistad · 8 lehma · 3 siga · 2000 Tegevuskava. Alustuseks, et talu saaks korralikult majandada müün 6 lehma ja 2 siga. Peale tehinguid jääb mulle 2 lehma ja 1 siga, lehmad hakkavad piima tootma ning siga jääb perele toiduks. Peale tehingut on minu rahaline seis märksa parem (2000+3000+51,42=5051, 42) Kuna alles jäänud loomad vajavad toitu, siis tuleb külvata vilja ja heina, et aga talu rahaline olukord veel paremaks muutuks tuleb osutada teenuseid inimestele, kes neid soovivad. Heina saagikuse parendamiseks tuleb, aga väetada ka ning see annab ka suurema võimaluse rohkem kasu teenida. Terve aasta peale tehes juhutoid ja arendades talu tuleb korralikult ka tulu. Järgnevatel aastatel, mis po...
Tallinna Tööstushariduskeskus Narkootikumid Referaat Koostaja: Mari-Liis Puust 103 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. Sisu............................................................................................................................................... Kokkuvõte.................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... LISAD KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus
ÕPPEASUTUSED - KOOL Koristamise eesmärgiks on tagada õpilastele tervislik ja turvaline õppimiskeskkond. Ei tohi ära unustada, puhastusteenindajal (koristaja) on üks personali liige. Kogu kooli personal mõjutab laste maailmapildi, suhtumiste, hoiakute kujundamist. Puhtuse loomine on klienditeenindamise protsess. Puhastusteenindaja kliendid on õpilased, õpetajad jm personal. Kliendi teenindamine on midagi enamat kui vaid puhtuse loomine. Puhastusteenindaja koolis on oluline kasvatuslik roll. Puhastusteenindaja käitumine mõjutab: 1) õpilaste suhtumise kujunemist puhastusteenindusse kui erialasse 2) puhtuse rollist 3) jäätmekäitluse, vee ja elektri säästlikkuse (või raiskamise) suhtes Kool on: · suure käidavusega · koristustööd hõlmavad lisaks puhastamisele ka mööbli korrastamist · WC ja pesuruumides tähelepanu hügieenile · eeldab head füüsilist vormi kuna on palju toolide ja laudade liigutamist · aktiivne koostöö...
Tubakas Ainiita Karu Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Erinevad tubakad *Sigaret *Sigar ja sigarillo *Pabeross * Vesipiibutubakas *Mokatubakas Mida tubakas sisaldab? sõltuvust tekitavaid aineid vähki tekitavaid aineid valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid pärilikke muutusi põhjustavaid aineid loote vääraarenguid põhjustavaid aineid radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine Sinu keha? Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikoti...
Ühinenud rahvaste organisatsioon ÜRO Eesmärk rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine inimõiguste ja rahvusahelise koostöö tagamine lahendab rahvusvahelisi probleeme sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga. Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Kreeka, Soome Euroopa Liit EL Põhiülesanne kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamine EL piires. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon OSCE OSCE Püüab konflikte ennetada kriise ohjata aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle inimõiguste tagamine Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO Annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, maakaarte, atlaseid, põhjalike ajalookäsitlusi Tegeleb maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ...
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi ...
Tallinna Tööstushariduskeskus TUBAKAS Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Ainiita Karu Kursus : 104 RS 2012 Sisukord: 2) Sisukord. 3) Sissejuhatus. 4) Mis on tubakas? Miks tarvitatakse tubakat? 5) Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine sinu keha? 6) Erinevad tubakad. 7) Kasutatud kirjandus. Sissejuhatus. Valisin teemaks ''Tubakas'' Sest arvan, et sellest valdkonnast teatakse väga vähe. Noored tarbivad tubakatooteid erinevatel põhjustel. Peamiseks põhjusesks julgen pakkuda kaaslaste ässitust või tahet kusagile kuuluda. Mingil põhjusel arvatakse, et tubaka toodete tarbimine aitab kuuluda kusagile. Arvan, et puhtalt tahtest kusagile kuuluda või oma posits...
Tööstress on pingeseisund, kus on kogunenud palju stressoreid. Kokku on olemas üle saja erineva stressori. Mis ühele on pinget tekitav, ei pruugi seda olla teisele. Kui hommikul ärkame enamasti pingevabalt, siis edasi piisab sellest, et kraanist ei tule vett või keegi ütleb halvasti ning tekib pinge. Kui me ei suuda neid olukordi lahendada, siis jääb neist jääkpinge. Seetõttu oleme edasistele stressoritele juba tunduvalt vastuvõtlikumad, võime hakata halvasti ütlema ja üliemotsionaalselt käituma. Stressi tunnused: tekib närvilisus, tööga ei saa enam hästi hakkama, tekivad minitraumad, sest asjad kukuvad ja vigastame ennast, oleme hajameelsed, jääme kergesti haigeks. Stress võib inimese panna ka alkoholi ja suitsuga liialdama, üle sööma või poodlema. Need on lohutustegevused premeerime ennast, sest asjad on halvasti. Uuringute järgi langevad kõige enam stressi ohvriks töönarkomaanid ehk A-tüüpi isiksused. Nad on enamasti kärsitud, ei m...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
1Millisesse klaasi on kõige parem vett kallata? TÜHJA 2Milline lind võib lennata kõrgemale kui maailma kõrgeim mägi? KÕIK LINNUD SEST MÄED JU EI LENDA 3Miks vasikas nutab? SEST TAL ON AINULT ÜKS EMA JA SEE ON KA LEHM 4Mitu sammu teeb varblane aastas? MITTE ÜHTEGI, SEST TA JU HÜPPAB 5Mis juhtub siis, kui inimene läheb vett täis vanni? TELEFON HELISEB 6Miks ei saja kunagi 2 päeva järjest?SEST ÖÖ ON VAHEL 7Miks on panga akna ees trellid?ET PANGA DIREKTOR KIIREMINI ÄRA HARJUKS 8Miks jääkarud ei söö pingviine? SEST NA ELAVAD ERINEVATEL POOLUSTEL 9Kes oskab maailma kõiki keeli? KAJA(INIMESE KAJA) 10Mitu suutäit saab tervest leivast?1, SEST KUI SA ÜHE OLED ÄRA HAMMUSTANUD SIIS EI OLE SUL JU ENAM TERVE LEIB 11Mida ühist on surnuaial ja WC-l?KUI TULEB MINNA SIIS TULEB 12Kunas on tagajärg ees ja põhjus taga?KUI ARST KÕNNIB OMA PATSIENDI SURNUKIRSTU TAGA 13Millal saab sõelaga vett kanda? SIIS KUI VESI ON JÄÄTUNUD 14Kumb on tähtsam - kas päike või ...
Inimene ja hiskond 1.hiskond- tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mjutavad ksteist. Avalik sektor Erasektor Kolmas sektor nt. vallavalitsus nt. hotell nt. noortekeskus Kodanikud ja demokraatia Tingimused, et tiskasvanu saaks taotleda kodakonsust: 1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD. Demokraatia: 1.Riik peab arvestama vhemuse igustega. 2.Kik inimesed on seaduse ees vrdsed. 3.Vimude lahusus. Totalitarism: 1.Vim on koondunud he isiku vi grupi ktte. 2.Riik sekkub inimeste eraellu. 3.Riigis kehtib range tsensuur.
Rahvusvahelised organisatsioonid Karina Romanova 2013.a Amisom Eesmärgid Tagada riigis julgeolek Tekitada turvaline keskkond OCHA (Humanitaarasjade koordineerimisbüroo) Levindada inimkannatusi kriisides ja hädaolukordades Seista inimõiguste eest Edendada ennetustöid ja valmisolekut Oxfam Tagada võimalus kasutada põhiteenused (nt.haridus, meditsiin) Toetada rahvusvaheline võrdne kaubandus UNHCR seista pagula...
Mõtteid presidendi kõnest 24.veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi 95. aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja heitis pilgu ootusärevalt tulevikku. Kõne algab mõttega, et me oleme liialt kaua otsinud probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kellele on ülekohut tehtud. Meile meeldib end võrrelda naabritega, nii heas kui ka halvas ning pidev võrdlusmoment ainult võimendab tegelikkust. Kuid kui me tahame end võrrelda, siis võime teha seda riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. Veel lisas president, et me ei pea kartma lähiajaloo kordumist, sest meil on palju partnereid nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Kuigi terve maailm alles toibub suurest majanduskriisist, siis erinevalt paljudest Euroopa riikidest Eestis majandus kasvab. President tunnistas, et mõistab, et n...
Usundid Kristlus-õigeusk, katoliiklus, protestantism. Kristlased-kolmandik maailma rahvastest. Õigeusk- vene usk. Õigeusk on kõige vanem kristluse haru. Kirikus kasutatakse kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeelt. Õigeusu kiriku keskus kolis Moskvasse, vähemalt nemad arvasid nii. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku ja vaimulike riietust. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Õigeusu riigis on kirik alati teisel positsioonil, kuningas on esimesel. Õigeusu kirikus seistakse ja puudub orelimäng. Kirikuaasta tipphetk on lihavõttepüha ehk ülestõusmis püha, mitte jõulud. Põletatakse küünlaid, austatakse ikoone, põlvetatakse, neil on oma kalender, meie omast 13 päeva taga. Võib preester ka olla abielus. Mungad ja alamad on siiski vallalised, naispreestreid ei ole. 160milj ringis, peamiselt venemaal, kreekas, slaavimaades. Katoli...
16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-jär...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö teemad 12. klassile 1. Raha mõiste ja raha funktsioonid. Raha on ekvivalentkaup, mida kasutatakse üldise makse vahendina ja mis on kaupade väärtuste mõõdupuu, see on tekkinud ajaloo jooksul. Funktsioonid: maksevahend, väärtuste mõõdupuu, vara kogumise vahend. 2. Mõisted: väärtus, tarbimisväärtus, hind. Väärtus- see on tajutav meeltega, see teeb kauba vahetuse võimalikuks. Inimtööaeg, mis on vajalik ühe või teise kauba tootmiseks. Tarbimisväärtus- kauba võime rahuldada inimese vajadust, kauba konkreetne külg, saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas infl...
Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku...
E-residentsus Tutvustav tekst e-residentsusest ja e-residentsuse juhist Kaspar Korjusest Mis on e-residentsus? Veebi teel Eesti riigi poolt pakutavad teenused. E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. Tegelikult on igal maailma riigil võimalus e-residentsuse abil kaupa müüa rahvusvaheliselt, mis avardaks piire ja muudaks ostlemise üle maailam palju lihtsamaks. E-residentsuse plussid Eesti riigile: 1) Võimalus rahvusvaheliselt äri ajada- tugevdaks Eesti kaubandust välisriikidega ja ka majandust. 2) See võimendab tõestatult ka meie majandust. 3) E-residentsuse abil saab Eestist saada piirideta riik. Kui palju on Eestil residente? Ligikaudu 35000, mis on ühe väikse riigi kohta minu arvates päris suu...
1. Kodanikuühiskonna peamised rollid on: Avaliku arutelu väljatooja 1) Telliskivi Selts - Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parendamine nende väärtuslikku miljööd säilitades, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine. 2) Kakumäe Rahva Selts - On Kakumäe piirkonnas tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on parandada ja elavdada antud piirkonna elukeskkonda. 3) Karlova Selts - Eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti. Võimu kontrollija 1) SA Eesti Koostöö Kogu - Korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötab selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. 2) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide ...
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
RIIGIKOGU VIKTORIIN Eesitlust tegid üle Anna Stepanova ja Anastassia Smirnova MIS ON RIIGIKOGU? 1. Riigikogu on mingi ala avalikku haldust juhtiv riigivalitsemise keskorgan, mis moodustab osa riigi täitevvõimust. 2. Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseisu valib rahvas neljaks aastaks. 3. Riigikogu on riigi loodud organ , mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. KUIDAS RIIGIKOGU TÖÖPERIOODI NIMETATAKSE ? 1. Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks. 2. Riigikogu tööperioodi nimetatakse koosolekuks. 3. Riigikogu tööperioodi nimetatakse kongressiks. KUST RIIGIKOGU ISTUNGID SAAB JÄLGIDA ? 1. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult. 2. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaalist. 3. Riigikogu istungid ei ole avali...
Kuidas saab igaüks meist muuta ühiskonda? Ühiskond moodustub elukeskkonnast ja seal elavatest inimestest. Inimesed arenevad pidevalt ja uute mõtetega, mis sellega kaasnevad, muudavad nad ka ühiskonda ümber enda. Muutus ühiskonnas võib alata ka kõige väiksemastki asjast. Näiteks mõne heategevusliku tegevusega tegeledes. Osavõtuga sellistes tegevustes on võimalik teha enda ühiskonna jaoks palju head. Kas siis aidates loomi, loodust, lastekodu lapsi või üleüldse inimesi, kes on halvemas seisus kui teised. Mina ise olen käinud abis toidupangal, aidates koguda toiduaineid, mis lähevad suurtele või vaesust kannatavatele peredele. Sellised heateod aitavad muuta ühiskonda helgemaks ning avardavad inimese enda silmaringi. Aktiivsed kodanikud saavad ühiskonna muutuste nimel kaasa rääkida ka linnavalitsuses. Seal saavad nad avaldada enda arvamust ja ideid kuidas praegust ja tuleviku ühiskonda paremaks muuta. Samuti saavad ka noor...
C.R.JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused Loovtöö Koostaja: Alvaro Schasmin Juhendaja: Õp. Katrin Paju Torma 2017 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Meedia....................................................................................................................... 4 Facebook................................................................................................................... 4 19 huvitavat fakti Facebooki kohta............................................................................. 5 Facebooki trendid 2010.aastal.................................................................................... 5 Instagram...........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
