Migratsioon kas tõesti tont? Kes on pagulane? Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sageli on põgenemise põhjuseks sõda, nälg ja vaesus. Pagulaseks nimetatakse ka isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Ta ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Olulisim muudatus direktiivi 2003/86/EÜ ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse perekondade taasühinemise osas oli, et alates 01.06.2006 muudeti "Välismaalste seaduses" abikaasa juurde elama asumise elamisloa tähtaega: nüüd võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa juurd...
Vastutus George Bernard Shaw, 1856-1950oli iiri näitekirjanikVabadus tähendab vastutust. Sellepärast enamik inimesi seda kardabki.("Inimene ja üliinimene", 1903) Nagu on öelnud kuulus näitekirjanik G B Shaw on vabadus vastutus. Vabadus on inimese õigus valida ning vastutada oma valiku eest. Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus. Vastutus kasvab inimese eaga. Väikesel lapsel ei ole võimalik ise valikuid teha. Laste eest vastutavad vanemad ning teevad valikuid vanemad. Laps ei saa osta omale süüa ja riideid ning muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad. Nemad vastutavad lapse arengu ...
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäe...
Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 1991. Aastal 2004 võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Kui suur roll on Eestil maailmapoliitika kujundamisel? Eesti on ÜRO liige alates 17. septembrist 1991. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tagab Eestile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku. ÜRO eesmärgiks on rahvusvaheline koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus,- sotsiaal,- kultuuriliste- ja huminitaarprobleemide lahendamine ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas. Tänu sellele sai Eesti sõbralikud suhted teisete riikidega. Eesti on osalenud ka rahu ja julgeoleku tagamisel. Eesti on NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige alates 29. märtsist 2004. Eesti liitumine NATO ja EL-iga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga...
1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt ri...
KORPORATSIOON TEHNOLA Kes on korporatsioon Tehnola? Korporatsioon Tehnola (lühendatult Korp! Tehnola) on 23. oktoobril 1921 Tallinnas asutatud Eesti meestudengite organisatsioon. Taasasutatud 22. mail 1989. Korporatsioon Tehnola ajalugu 1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920-nda aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast...
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. E...
Nägemispuudeliste töövõimalustest Eestis Monica Lõvi Tööealiste puuetega inimeste jaoks on ühiskonnaelus osalemise oluliseks tunnuseks tööga hõivatus. Vabal tööturul väiksema konkurentsivõimega inimestele võrdsete võimaluste loomine on arenenud riikides jätkuvalt päevakorral. Eestiski on nüüdseks juba enam kui 10 aastat suund puuetega inimeste kaasamisele tööellu. Selle elluviimiseks vajalike tugisüsteemide loomine on aga olnud üsna aeglane. Seda, kui oluline on töö ja tööalane rehabiliteerimine puuetega inimestele, võib kõige üldisemalt selgitada ühiskonna väärtushinnangutest lähtudes. Kinnitust on leidnud, et puuetega inimestele, sh nägemispuudelistele kehtestatud eesmärgid ja väärtused on samasugused kui kõigil teistel. Väidetavalt saab suurim tööhõivealane diskrimineerimine osaks nimelt nägemispuudega inimestele. Eestis hakkas nägemispuudeliste tööga hõivatus langema 1990. ...
Darja Lavõgina 1. Sünniaeg (pp.kk.aaaa) 31.05.1986 Telefon 737 5250 Töökoht ja amet 01.07.2013 - ... Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Vanemteadur (1.00) 01.10.2012 - 30.06.2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Teadur (1.00) 2011 - 2012 Sveitsi Riiklik Tehnoloogia Instituut; järeldoktor 11.11.2010 - 28.02.2011 Tartu Ülikool, ...
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel.
Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus? Demokraatia tähendab rahva võimu. Rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. Eesti demokraatia on esindusdemokraatia avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda ...
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus? Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada...
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säära...
Kuhu kaob koolirõõm? Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub raske koormus - ühelt poolt nõuab kool ja õpetajad, teiseltpoolt vanemad. Koolirõõmu kaotajaks võib...
Mis on korruptsioonis halba, kui asjad kiiremini liikuma hakkavad? Ka kõige toimivamas ühiskonnas kuuleme tegudest, mis ühel või teisel moel ühtivad korruptsiooniga, see on olnud nii juba aegade algusest, kui olid esimesed võimulolijad. Kuid mis on korrupstsioonis on halba, kui asjad kiiremini liikuma hakkavad? Teadagi, et inimene käib tööl selle pärast, et elada, mitte ei ela selleks, et tööd teha. Iga inimene peaks tööle minnes unustama oma huvid, kuna kokkulepitud palka saab ta nagunii, ta suunab fookuse ettevõtte huvidele, sest selleks on ta palgatud. Oma ameti kuritarvitmist kohtame paljudes valdkondades. Isegi, kui seda peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks, leidub seda siiski ka mujal. Altkäemaksu andmine tundub esmapilgul üsna lihtne, kuna on tekkinud arusaam - kui maksad, surudki läbi endale kasuliku muudatuse, mida oled soovinud. Olgu see siis raha, kingitus, vastuteene, parem suhtumine või eelisjärjekord. Minu arvates...
Töövõtuleping Mõiste: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635) Töövõtulepingu (TVL) sõlmimise alused on kehtestatud Võlaõigusseaduses. TVL sõlmimisel määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. TVL alusel katseaeg ei kohaldata. TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võt...
Töövõtuleping Kristiine Kääramees Rühm: LL-12 Mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635) Töövõtuleping TVL sõlmimisel määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. TVL alusel katseaeg ei kohaldata. TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline Töö peab vastama lepingutingimustele Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele ku...
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või vahendite andmine; aktiivne eutanaasia patsiendi (enamasti paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga võ...
Milleks meile inimõigused? Üks tark mees ütles kunagi, et inimõigused peavad olema ja on väga tähtsad ja nii arvan ka mina, sest kui neid poleks siis ei oleks maakera väga sobilik koht elamiseks kuna oleks pidev vägivald ja kaos. Inimõiguste ülddeklaratsioon loodi 10. detsember 1948. Ameeriks variant sellest oli, et igaühel on õigus olla vaba, sealhulgas ka vaene ja Euroopa variant oli, vabaduse ja võrdsuse harmoonia. Kui täpsemalt kirjutada siis inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Need õigused on sellepärast, et tagada maailmas kord ja rahu. Näiteks mitte kedagi ei või tappa nende nahavärvuse, usu või orientatsiooni pärast. Kedagi ei või nii kui nii tappa aga mis tahan sellega öelda on, et inimõigused on meile selleks,et me teaks kus on piir, mida võib teha ja mida ei või teha. Ei kujutaks isegi ette mis maailmas saaks kui neid inimõigusi poleks. ...
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · ...
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
Milleks ümbrikupalk ? Arvamuslugu Magnus Lehiste Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Selle palga maksmist on maksuametil raske tuvastada ning ka ettevõttel on mugav ja kasulikum nii. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste, esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult enamasti miinimumpalka ja ülejäänud palgaraha makstakse ''mustalt''. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul otstarbekal viisil. Konjunktuuriinsti...
Estonia- Lahendamata müsteerium 1. Mida tead sina Estonia parvlaeva huku kohta? 2. On Estonia parvlaeva hukk mõjutanud sind või sinu lähedasi? 3. Mis põhjusel sinu meelest vajus põhja Estonia laev? Põhjenda! · Pommide tõttu mis olid sel hetkel laevas? · Kokkupõrge meremiini või allveelaevaga? · Konstruktsioonivea ja saatuse kokkulangemine? · Liigne kiirus tormisel merel? · Maffia ähvardus? · Konkurendid tahtsid vastasest saada Estonia liini endale? · Vene poliitilised jõud hukkutasid Estonia Eesti maine rikkumiseks? · Laeva uputas hiidlaine? · Terroristide rünnak? · Mõni muu põhjus? 4. Kas sinu arvates tasuks Estonia hukku edasi uurida või ei ole sellel enam mingit vahet? 5. Kas Estonia hukk on mõjutanud kuidagi Eestit? 6. Kuhu kadusid sinu meelest väga paljud inimesed, kes kuulutati alguses päästetuks, kuid hiljem nad välja ei ilmunud? ...
ARTIKLIANALÜÜS Artikkel on ilmunud ajalehes Postimees 18. veebruar 2015. Antud artikli pealkiri on Eesti tippjuhid: juhiks sünnitakse ning autoriks on Marge Tubalkain. Artikli teemaks on juhiks saamine ja juhina püsimine eeldab mingeid kindlaid kaasasündinud isikuomadusi. Pharma Holding OÜ juhatuse liige Kadi Lamboti arvates oleme me kõik kaasa saanud mingi geenikomplekti, on vaid küsimus, kas need avalduvad. Geenidega antavate tunnuste avaldumine sõltub suuresti keskkonnast ehk siis sõltub sellest palju kes su ümber on. Konsultant ja executive coach Riina Varts arvab samuti et juhiks ikka enamasti sünnitakse, sest vaadates suurt viit isikuomadust, mille sündimisega kaasa saab, siis kaks neist on juhi puhul väga olulised: emotsionaalne stabiilsus ja meelekindlus. Väga oluline on juhi eneseteadlikkus, sest kui ta oma piiranguid teab, siis ta saab muutmist vajavaid kohti arendada. Samas Eesti Tööandjate Keskli...
(ühiskonna juhtimine) Poliitika - laiemas tähenduses ühiskonna vältimatu olemusviis, sest võimaldab inimestel saavutada neid eesmärke milleks nad üksi poleks suutelised. (suuremad ühiskondlikud probleemid?) Poliitika kui võimukunst, mille eesmärgiks võimule saamine ja võimalikult kaua võimul püsimine. Tänapäeva nüüdisühiskondõ Algus 18-19 saj. seoses rahvusühiskondade kujunemisega peale religiooset agraarühiskonda (kuningavõim) Kaasaja Ühiskond on jagatud 3 ühiskondlikuks sektoriks: 1. esimene e. avalik sektor (riigi- ja avalik- õiguslikud asutised) 2. Teine e. erasektor (eraettevõtted) 3. Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganiseatsioonid) Kodanikuühsikond ... - avalikku sektorisse kuuluv valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganuseatsioonid. Tugev kodanikuühiskond võib olla demokraatia garantii, sest ta kontrollib, piirab ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 2 KODUKANDI KODANIKUORGU Essee Nimi Pärnu 2013 Sissejuhatus Kodanikuühiskond = mittetulundussektor = 3. sektor On ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. KodÜh aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Tegutsemine seltsides, korteri- ja suvilaühistutes, ametiühingutes jne on vabatahtlik Mina kirjutan sellistest organiseatsioonidest nagu ,,MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi" ja ,,MTÜ Kodanikujulgestus" MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi Pärnu Kahe Silla Klubi tegevuse eesmärgiks on Pärnu jõe ümber kulgeva Kahe Silla terviseringi idee tutvustamine, üldiselt paremate sportimistingimuste nimel ühiskondliku selgitustöö tegemine ning mitmete spordisündmuste, sealhulgas iga - aastase Jüri Jaansoni Kahe Silla jook...
Kadri Sigur 304RS Sallivus tänapäeva ühiskonnas Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused. Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Raske on kujutada ette ühiskonda, kus puudub solidaarsus oma kaaslaste vastu. Tänapäeva maailmas on sallivuse tähtsus suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Eestlaste üheks suure...
Vabadused tähendavad ka kohustusi Kodaniku õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Põhiseadus annab kindla ülevaate sellest, mis tähendab meie jaoks vabadus ja mis on meie kohustused. Kehtestatud põhiõigused, kohustused ja ja vabadused on välja toodud II peatükis. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid.Paljud Eesti kodanikud aga tundsid kohustust olla korra tagamisel politseinikele abiks.Seetõttu õpetatigi vabatahtlikke ja nad said oma kodanikukohust täita selle paragrahvi alusel. Põhiseaduses loetletud kõigi ja ...
Koostatud: Koostaja: Kinnitan: __________________ AMETIJUHEND Ametikoht: abitööline Alluvus: haldusjuht Vahetud alluvad: ei ole Asendab: Asendaja: 1. Töö eesmärk Abitööline teostab ettevõtte hoonetes üldehituslikke hooldus ja jooksvaid majandustöid. 2. Vastutus 2.1. käesolevas ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. töökaitse, ohutustehnika ja turva ja tuletõrje eeskirjade nõuetekohase täitmise eest; 2.3. talle tööks kasutada antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest. 3. K...
1. Mis on heaoluriik , nimeta tema ülesanded ja meetmed Tööstuse arenemine ja esimeste demokraatlike valitsemisviiside kehtestamine põhjustas erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadus...
Kolmemõõtmeline printer Kolmemõõtmeline printer ehk 3D-printer on seade, mille abil saab CAD-failist tekitada kolmemõõtmelise detaili. Printimisel saadud detaili saab kasutada: prototüübina toote disaini arendamiseks, valuvormide valmistamiseks ning mudelite koostamiseks. Põhiline valmistamismeetod seisneb detailide kasvatamisega kihtide kaupa, uue materjali lisamisega eelnevalt paigaldatud kihile. Erinevad tehnoloogiad 3D printimisel: Laserpaagutamine Laserpaagutamistehnoloogia kasutab võimast laserit, mis sulatab plastiku, metalli, keraamika või klaasi pulbri kihthaaval, vastavalt detaili läbilõikele, terviklikuks mudeliks. Stereolitograafia Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull, kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi k...
· Number märgi sees näitab kõrgeimat temperatuuri, mida tohib kasutada. · Joon märgi all tähendab, et eset tuleb pesta ettevaatlikult. · Kaks joont märgi all näitavad eriti ettevaatlikut pesu Pesumärgid Veepesu on lubatud, kuid ei ole täpsustatud, kuidas pesta Veepesu lubatud kuni 40 kraadises vees. Ka tundmatu koostisega kanga pesutemperatuur Veepesu lubatud kuni 60 kraadises vees, masinpesu programm õrnale pesule Veepesu lubatud kuni 60 kraadises vees Veepesu lubatud maksimumtemperatuuril, masinpesu programm õrnale pesule Veepesu lubatud maksimaalne temperatuur, masinpesu põhiprogramm Lubatud ainult käsipesu, masinpesu kahjustab toodet Veepesu keelatud. Number märgi sees näitab kõrgeimat pesuvee temperaruuri, mida tohib kasutada. Joon märgi all näitab, et eset tuleb pesta ettevaatlikult, kaks joont märgi all näitavad ...
Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 27 liikmes riiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike,kaupade,teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria,Belgia,Bulgaaria,Eesti,Hispaania,Holland,Itaalia,Iirima,Kreeka,Küpros,Leedu, Läti,Malta,Poola,Luksemburg,Portugal,Pratsusmaa,Rootsi,Rumeenia,Saksamaa,Slovak kia,Sloveenia,Soome,Suurbritannia,Taani,Tsehhi,Ungari. Euroopa Liit Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Apple Referaat Koostaja: Juhendaja : Rühm: 2012 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaal...
Kuressaare Ametikool Tõnis Tollimägi P-2 SOTSIAALHARTA Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk2 Sissetulekugarantiid Euroopa sotsiaalhartas lk3 Väljakutse eestile lk4 Kasin sotsiaalne kaitse lk6 Kokkuvõtte lk7 Sissejuhatus 1942 novembriss ootasid tuhanded Londoni elanikud ühemehekomitee raporti ilmumist. Raportis propageeritud peamisteks meetmeteks on aktiivne tööturu- ja sissetulekupoliitika, avalikud teenused ning v...
Memo saatest Vabariigi kodanikud. Memo eesmärgiks on anlüüsida iga teisipäev Etv-s linastuvat saadet Vabariigi kodanikud. Seitsmendal oktoobris linastuvas saates arutati Riigikogus menetluses olev kooseluseaduse eelnõu . Stuudios on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige Markus Järvi, ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane, suhtekorraldaja Andreas Kaju ning vaimulik ja teoloog Arne Hiob. Räägiti, et hoolimata sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad enamuse Eesti elaniku vastasseisu sooneutraalsele kooseluseadusele on ikkagist 7-le ja 9- le oktoobrile planeeritud Riigikogus selle seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine. Räägiti ka sellest, et kahjuks on meie ühiskond jagunenud kaheks leeriks : ühed on selle seaduse poolt ning teised selle vastu. Arutati ka seda, et meedias on viimasel ajal liiga palju negatiivseid artikkleid , mis on suuremalt osalt viha täis. Suhtekorraldaja Andreas Kaju arvab , et polii...
##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesand...
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on omadusi, mis on iseloomulikud nii rahvusvahelistele organisatsioonidele kuid ka suveräänsetele riikidele sellisena on Euroopa Liit ainulaadne poliitiline institutsioon. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti,...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse se...
"Erivajadustega inimeste tööhõive on kõigepealt tööandja südameasi" Viimaste andmete alusel Eestis on üle 10 000 erivajadustega inimese, kellele on vaja töö eritingimustega. Kuna ettevõtjal esimesel kohal kasum, peaks ta kuulama oma südametunnistuse halt. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab arvestama sellega, et ta on selle ühiskonna liige, pööramata tähelepanu sellele kas ta on ärimees või puuetega inimene. Minu arvates, tööandja jaoks ei peaks rolli mängima, kas töötaja on puudega või puudeta, tähtis on , et ta oma tööd teha oskab ja tahab. Vaid alugus,
Demokraatia plussid ja miinused Abraham Lincoln ütles kunagi „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühisk...
Nato ajalugu ja sümboolika Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisation (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO liikmesriigid 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid Belgia Holland Island Itaalia Kanada Luksemburg Norra NATO liikmesriigid Portugal Prantsusmaa Suurbritannia Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania NATO liikmesriigid 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeen ia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia NATO juhtorganid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO ...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
Demokraatia. Memo Demokraatia minu igapäeva elus on suhteline, oleneb olukorrast, aga suuremas osas see kehtib. See kehtib minu jaoks nii koolis, kodus kui ka mõjal. Eesti on demokraatlik riik ja seal see on oluline rahva jaoks nii ka minule. Demokraatia minu kodus kehtib kindlalt. Kui tahame perega midagi suuremat ettevõtta (nt. reis, auto, maja või muu säärase soetamisel) siis peavad ikka kõik nõus olema. Väiksemate asjada puhul otsustavad vanemad ise. Kui korraldame oma suguvõsaga suguvõsa kokkutulekut, siis arvestame kõikidega, et aeg sobiks ja koht sobiks. Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse mi...
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
Haridus Andrus Saartok KP21 Märt Aulik KP21 Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik Suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal, millega oleme ligikaudu ELi keskmisel tasemel. Mitu aastat tuli koolis käija, et teatud haridus kätte saada? Haridustase kuni 1961 1962-71 1972-89 alates 1990 algharidus 4 4 3 6 põhiharidus 7 8 8 9 keskharidus 10 11 11 12 ...
Saate arvustus Tjorn Treu KP-21 Urmas Lehtsalu Vaatasin saadet Foorum, mis oli olnud just lähipäevil. Saates võeti ette 2 küsimust, milles said oma arvamust avaldada ka saate vaatajad. Stuudios olid kohal Väino Linde, Indrek Saar, Kalle Laanet ja Andres Herkel. Esimeseks küsimuseks saates võeti : Kas poliitikud võiksid kontrollida parteide rahastamist?- Saade oli minu jaoks üpriski igav, kuna mulle juhtus kätte igav saateteema. Saates tekkis palju vaidlusi, kuna kõikidel olid põhimõtteliselt täiiesti eriarvamused, ning sellepärast mulle ei meeldinu see, et koguaeg segas keegi jutule vahele, mis segab esiteks saatele keskendusmist ja see pole ka viisakas. Kõige rohkem tundus mulle usutavam Indrek Saare jutt, kuna ta rääkis oma arvamust kõige paremini...
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele ...
Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end...
Pärnu Lastekülas on kuus peremaja ja tegelusmaja. Igas peremajas elab 8 last. Tegelusmajas on kontoriruumid, kaminatuba, jõusaal ja saun. See on koht, kus erinevad pered saavad koos pidada oma ühisüritusi, kus toimuvad koosolekud ja kus võetakse vastu külalisi. Ristiku tänava haiglahoone juurdeehituse valmimisega saab lõpule viidud 2008. aastal alustatud kahe terviselinnaku projekt. Valminud ravikompleksi põhieesmärk on koondada Ristiku tänavale tänapäevases aktiivravis möödapääsmatult vajalikud taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenused ning luua Eesti esimene terviklikult lahendatud ja tulevikunõuetele vastav ravikompleks hingehaigetele inimestele. (4 oktoober) 2009-2012 Pärast seda, kui Läti firmast SIA Binders ja Eesti firmast AS Koger&Partnerid koosnev konsortsium mullu kevadtalvel Ehitajate tee ning läänepoolse ühendustee rajamise pooleli jättis, ehitas selle lõpuni Lemminkäinen Eesti ASist, AS TREFist ja AS Teede REV-2st k...
Aastal 1998 loodi Taani väikelinnas Århusis rahvusvaheline kokkulepe ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide vahel - Århusi konventsioon, selle eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. [1] ,,Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele." [1] 1.ÅRHUSI KONVENTSIOONI KOLME SAMBA SÜSTEEM Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks on sätestatud kolm menetluslikku põhiõigust- Konventsiooni kolm s...
Euroopa Liit Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks. EL-i kuulub 28 liikmesriiki: 1. Austria 2. Belgia 3. Bulgaaria 4. Eesti 5. Hispaania 6. Holland 7. Horvaatia 8. Itaalia 9. Iirimaa 10. Kreeka 11. Küpros 12. Leedu 13. Luksemburg 14. Läti 15. Malta 16. Poola 17. Portugal 18. Prantsusmaa 19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25. Suurbritannia 26. Taani 27. Tsehhi 28. Ungari Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist...
Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus? Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ning seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused. Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi. Võimalik on see kõik tänu sellele, et arvutid ise on muutunud odavamaks, ilusamaks, väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada. Seep...
Kelle eon vaja kohalikku omavalitsust Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni maavalitsus ja omavalitsusliit. Maavalitsus riigiasutusena ise kätkeb omavahel sisemises konfliktis olevat probleemide kompleksi (1) riigi huvide esindamine maakonnas nagu riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, riiklike eraldiste sihtotstarbelise kasutamise kontroll, kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole. Ka maakondliku omavalitsusliidu ülesannete hulgas on vastutus maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kuna maakonna tasakaalustatud arengu tagamine on ülesandeks nii maavanemale kui maakondlikule omavalitsusliidule, on nende vastutus ja rollid hägustunud. Ometi ei saa sellest...
1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus
Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni ku...
Rhvstiku vnnmin ks ühiskndlik prblm? Pikk g milm rhvrv li muutumtu, surmus li umbs sm suur kui sündivus. Rhvarv hkks ksvm, kui inimst luviis muutus piksks. sti n üks kiirmini vnnv riik urps, mis sunnib ühisknn pöörm rhvstiku vnnmisl rilist tählpnu. M rvn, t rhvstiku vnnmin n väg tõsin ühiskndlik prblm Estis. Trvmtks prblmidks n pnsinisüstmi j hlknd krrldmin sllislt, t ühlt plt tgd nnd süstmid jätkusuutlikkus ning sms rhuldd vnmlist tusi j vjdusi. Kui rhvs vnnb, siis sündimus vähnb j nrd sptsilistid sõidvd är. On rsk lid nrd töötjd j sllpärst pnsinärid pks rhkm töötm. Mksumksjd rv vähndb, g pnsinärid rv tõusb. Stõttu mksud tulvd rhkm g pnsin väiksm. Rhvstiku vnnmin võib th knflikt vnd j nrt vhl. Näitks rinvd väärtusd. Higt inimst j surmus rv suurnb. Vl kiirt muutustg ülminkupridil n khti ksvnud ngtiivsd hikud kt inimst suhts, ks pl lti suutnud ühisknnlu kiirt muutustg ks minn. Rhvstiku kiir vnnmisg ksnvd lulisd muutusd ühisknn pliit...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu ...
Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus) Laste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määra LES85 järgi, suhtelise vaesuse määr Ida- Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http...
IDA-VIRUMAAL ELAVAD LAPSED SÕPRADETA Daniel Felert 12. Klass Kiviõli 1. Keskkool Ida-Virumaal elab palju lapsi sõpradeta Suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. Põhjused On halvad elamistingimused Lapsevanemad ei hoolitse laste eest Ida-Virumaal on vähe töökohti Sihtgrupp Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta Teenused Psühholoogiline nõustamine Erinevad üritused Korraldada mängud (koolides) Koostöö Ida-Virumaa koolid, linnavalitsused, noortekeskused, sponsorid. Asukoht: Kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Linnavalitsused, sponsorid, projektid, Euroopa Liidu struktuurifondide toetus. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Diktatuur või Demokraatia? Diktatuur või Demokraatia, kumb on parem riigikorraks ja milline mitte? Demokraatia on see, kui võim kuulub rahvale, aga kui võimul on ainuvalitseja siis see on diktatuur. Mõnikord võib diktatuur olla hea, sest kui üks inimene otsustab, siis tulevad otsused kiiremini ja rahvas ei vaidle nendele vastu, aga see võib tekitada olukorra, kus see diktaator ei teeni rahva/riigi huve ja seega on demokraatia parem, kuna rahvas saab ise otsustada või siis valida inimesed, kes neid otsuseid teevad. Kui need otsused rahvale ei sobi, siis saavad nad seda oma häälega valimistel näidata, ideaalis. Vanemal ajal oli diktatuur väga levinud, aga need ei teeninud tihti rahva huve ja seega tekkis nende kõrvale teine riigikord: demokraatia. Demokraatia tulekuga muutusid olukorrad paremaks, inimesed olid võrdsemad. Tänapäeval esineb demokraatiat rohkem kui diktatuuri, jah, diktatuur on mõnikord hea, ...
Saatuslik uudishimu Katriin Saar 7.b Oli aasta 2145. Ja Eesti uueks presidendiks valiti Oskaaro. Tema esimesel tööpäeval Kadrioru lossis märkas ta, et seinu kaunistasid pilvede motiivid. Kui ta oli pool päeva oma kabinetis istunud ja neid seinu jõllitanud otsustas ta, et laseb uue seinakatte panna. Seda ta ka tegi. president lasi panna valge tapeedi mustade triipudega. Peale kabineti uuendusi, hakkas kummalisi helisid kostuma. Nimelt kirjutuslaua tagant oli kuulda kriipimist, nagu keegi tahaks seina tagant välja tulla. See häiris Oskaarot väga ning ta lasi seda uurida. Tulid ehitajad ja lammutasid seina maha. See, mis nad leidsid oli hämmastav. Nad avastasid kitsa käigu maa alla, mida ei olnud mitte ühelgi majaplaanil. President oli väga julge ja uudishimulik. Tal oli kohe vaja tead...
Pagulaste vastuvõtt Eestis Viktoria Plotnikova ja Jessica Pentsop 9c Euroopa Komisjon (EK) • Euroopa Komisjon avalikustas 9.septembril põgenike ümberjaotamise kava. • Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus. • Suuremad hulgad noored on selle vastu, et pagulased elaksid meie riigis. • Vanematel inimestel pole sellega probleeme, kuigi mõned nendest on vastu. Argumendid seoses nõustumisega Valmidus nõustuda pagulaste vastuvõtmisega Aitäh kuulamast :) ...
Demokraatia plussid ja miinused Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja ...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Liivika Laisaar AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..............................................................................................
Millises ühiskonnas on hea ja tervislik elada? Ühiskonna tervislikkust saab selle järgi hinnata ,et kui inimised on õnnelikud nad ei kaeba ega kurda millegi üle, veel saab ka hinnata kuidas inimesed käituvad, nende emotsioone ja käitumisi jälgida, et kas meie ühiskond on ikka õnnelik ja rõõmus. Kas inimesed aitavad teisi, teevad koostööd, jagavad mõtteid ja muud. Eesti – Eestis on minu jaoks elada väga vaikne ja mõnus. Head asjad Eestis on näiteks ilus loodus, vähe inimesi, tasuta bussisõit, sõbralikud inimesed. Saab randa minna ja teist riiki külastada kergelt, mitu naaberriiki, väike maa, Euroopa Liidus, palju saari, ei ole väga soe ega külm, tervislik on õues olla ,sest ei ole mingeid gaasilisi aineid. Halvad asjad on, aga väike palk, vähe töökohti, inimesed on tõrjuvad, asjad maksavad poes palju, mitte palju kultuurseid kohti külastada ja et me oleme Venemaa kõrval. Saksamaa – Hea palk, hea suurusega ri...
Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, · Tööhõive Eestis (Slaidid „Eesti tööhõive“) o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab? •Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014) •Vanuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68% –Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556 •15-65 eluaastat (aga reaalsus?) –Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud •Hõivatud •Töötud (otsivad aktiivselt tööd) –Mitteaktiivsed – ei saa või ei soovi tööl käija (tudengid, puudega inimesed, kodus olevad vanemad) –Viimases kvartalis oli töötuse määr 6,9% o Mille poolest erinevad tavaline tööpuudus ja struktuurne tööpuudus?
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Anonüümne kommenteerimine on olnud internetis juba selle aegade algusest peale, aga teemakohaseks on see saanud just eelnevatel aastatel .Sõna anonüümne tähendab, et põhimõtteliselt ei ole inimestel mitte mingisugust vastutust oma sõnade eest ja nad ei pea südant valutama, et keegi neid ära tunneks. Tõsi ta on..üldjuhul ei pea andma vastust politseile ,kuid just teistele inimestele. On ju tuntud ütlus:“ Sõnavabadus sul on ,aga sõnade eest vastutad ikka ise“. Nüüd proovingi välja selgitada, kas anonüümne kommenteerimine tuleks ära lõpetada. Tavaliselt kui räägitakse kommentaaridest ja millegi või kellegi kommenteerimisest võetakse enda poolele ütlus, et „Eestis on ju sõnavabadus… Sina ei saa mul keelata seda ütlemast“ Ja tõsi see ongi. Neutraalse poole pealt olen ma täiesti nõus sellega ,et meil on sõnavabadus ja, et me elame sellisel ajal kus ma tõesti võingi öelda mida tahan...
EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD Kuuludes Euroopa Liitu on meil kujunenud ka vastavad väärtushinnangud. Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule karmima immigratsioonipoli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
