Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteerutakse eelkõ...
Emakeelepäeva kõne Me oleme siia kogunenud, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keel on meie emakeeleks olnud juba mitmeid pikki aastaid. See päev, 14. Märts on ühtlasi ka Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Just tema sünniaastapäev on emakeelepäev sellepärast et ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Meie keel on muutunud palju oma algsetest aegadest saadik, noorte slängid ja muu seesugune saavad keele lahutamatuks osaks. Palju uusi sõnu ja väljendeid tuleb ka võõrkeeltest. Eesti keelt ei räägi maailma mastaabis palju inimesi, kõigest umbes 1 miljon. Koos suudame eesti keele elus hoida. Ilusat emakeelepäeva! ...
Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane...
Kodanikust algab riik Riik, kultuur, keel, poliitika -loetelu on pikk ning kõiki ühendab omavahel rahvustunne, milleta ei saaks olla ühtset riiki ega kogukonda. Selleks, et riik toimiks on vaja ühtseid õigeid otsuseid, mis alati ei pea olema vaid juhtorganite, vaid võivad olla ka tavakodanike käes. On olemas väikeseid tegemisi ja algatusi, mis mängivad riigi arengus palju suuremat rolli kui poliitilised väljaütlemised või reformid. Tuleb vaid leida õige suunitlus ja soov tegutseda, sest inimestest algab riik ning riigile on ju ometi vaja ajendit, miks edasi liikuda! Riigi põhjus eksisteerida ja majandada on kodanikud, ilma kelleta pole ka tegutsejaid. Näiteks on Eesti riik väga väike ja kulutused riigikaitsele ja sotsiaalsfäärile on väga kallid. Seetõttu on väikest riiki mõtekas üleval pidada vaid siis, kui on eestvedajaid, kaasaminejaid ja riigi säilimise toetajaid. Arvan, et mida patriootlikumad on riigi kodanik...
Reklaamid jooksevad telekas, raadios, internetis, isegi kinos. Reklaamid on juba osake ühiskonnast. Reklaami eesmärk on olla võimalikult kirev ja rahvale silma jääda ning et nad kindlasti ostaksid pakutavat kaupa või teenust. Reklaamidest kõige huvitavamad ja põnevamad on telereklaamid, kuid mitte kõik. Ka televiisoris näidatavate reklaamide hulgas on igavaid ja tüütavaid, odavalt tehtud reklaame. Kõige rohkem mõjutavad mind teleka reklaamid, sest vaatan telekat üsna palju. Osad televiisori reklaamid on üsna tüütud, mõni aga väga huvitav ja vaatama kutsuv. Reklaamidest vihkan enim interneti reklaame, sest nad on nii kirevad, hüppavad ette ning ütlevad: ,,Olete võitnud iPhone, klõpsake siia." Minu arvates on reklaami jaoks tähtis sihtgrupp. Näiteks kui keegi tahab müüa BM...
Hetke seisuga on Eesti 22 erakonda ning riigikokku kuulav nendest Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Need jagunevad omakorda veel parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need, mis ellu viiakse on mingi konksuga. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. Minu arvates on see liialt pealetükkiv. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakondade...
Peetri koolis keelustati kallistamine! Peetri kooli Direktor, Marge Roosild, ja kooli juhtkond keelustas koolis kallistamise, arvestamata õpilaste, õpilasesinduse ja õpilaste vanemate arvamust. Võetud intervjuust tundus, et direkor nahaalselt ise ei luba õpilastel tunda ennast õndsas ja mõnusas keskonnas. Teisipäeval toimunud intervjuu kooliõpilaste, direktori ja õpilastega kiskus tuliseks. teemal, kallistamine koolis ära keelata. Kohal olid mitme lehe esinadajad. Lapsevanemad arvasid, et täna sellele võivad lapsed kaotada hoolivuse üksteise suhtes. Lapsevanemad ühiselt polnud selle keelu poolt. Direktor aga arvas kindlalt, et kool on avalik asutus, et suudelda ja kallistada ei tohe, väites seda sõnadega "mitte üldse", toodes välja aiukese põhjusena avaliku asutuse. Kohalolevad õpilased olid aga erine arvamustega, kes lubas minna protesteerima plakatitega kooli ette, kes koolist lahkuda, aga samuti oli neid kes olid sel...
- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsia...
Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudtee...
RIIGIKOGU Parlament · Rahva poolt valitud esinduskogu · Erinevates riikides erinevad nimetused · Eduskund · Seim · Riigiduuma · Kongress · Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasu...
puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud Kuidas on vaesuse vastu võideldud? Maksud suunatud ühishüvistele. Sotsiaalelamute ehitamine. Kulude vähendamiseks mõeldud telesaated. Uued töökohad (nt. reisisaatjad). Mida teeks ma vaesusega võitlemiseks? Hangiks tööd Ebavajalikud asjad müügiks Pöörduks spetsialisti poole Pöörduks sõbra või riigi poole...
juunil 1945. aastal San Franciscos. 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja koostöö tagamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri ehk harta. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945>ÜRO päev Liikmesriike 193. Peasekretär Ban Kimoon. Töökeelteks inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. ÜRO lipp 20. oktoober 1947 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti ja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 17. september 1991. Ametlik hoiuraamatukogu: Eesti Rahvusraamatakogu Struktuur Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonist...
See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste lipuna ning pühitseti 4.06.1918. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.11.1918. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti lipuvärvide tähendus: Sinine- eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol. Must- kodumaa mulla ja rahvakuue värv. Valge- rahva püüd õnne ja valguse poole. Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Lippu heisatakse päiksesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8:00 ja langetatakse päikeseloojangul, k...
· Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastatel 1907-1908 kirjastusühi...
Demograafia on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini. sotsiaalne struktuur näitab kuidas rahvastik riigis jaguneb. Sotsioolne kihistus antud ühiskonnas domineerivad ja vähem domineerivad grupid. ...
Third level aastal Nokia linnas saeveskina. Fourth level Fifth level · Insener Fredrik Nok Idestam. ia asut aja mis est · 1910ndatel sattus ettevõte raskustesse ja selle omandas kalosse tootev Suomen Gummitehdas Oy Click to edit Master text styles · 1922. aastal omandas ka telefonikaableid tootva Second level ettevõtte Third level · Aastavahetusel 1966 Fourth level 1967 ettevõtted liideti, uueks nimeks sai Nokia Oyj Fifth level · 1960 Aastal loodi Suomen Kaapelitehdas Oy...
Milleks põhiharidus? Arvamuslugu Sinu nimi Arvan,et on juba kõigile teada,et põhiharidus on Eesti kohustuslik. Mis tähendab, et Eestis peab iga kuni 17-aastane laps selle omandama oma võimetele vastava õppekava järgi. Põhiharidus on hariduslik miinimum, see tuleks kindlasti omandada. Põhikooli eesmärk on kujundada vastutus- ja kohusetundlik iseseisev õppija, kes suudab teha ise valikuid ning oleks väärikas kodanik. Kui põhiharidus on olemas siis on võimalik õppida edasi seda mida ise soovid. Kui on võimalus kuskile tööle minna kus pole suuremat haridust vaja, siis võib minna. Samuti on võimalik asuda gümnaasiumi kus saab kõige parema hariduse või ametikooli, kus saad õppida ametit millega soovid edasi tegeleda. Kui aga ei kavatsegi veel kooli minna, siis on võiamlus hiljem minna täiskasvanute kooli. Minu arvates on elus raske toime tul...
Internetiohud Arvamuslugu Magnus Lehiste Internet on inimeste kasutuses olnud juba üle paarikümne aasta. Laialdasemale ringkonnale ehk 78 aastat. Internetis leidub infot absoluutselt kõige kohta, mida hing ihkab, see on oluliseks infovahetuskeskkonnaks. Sealt saad oma lemmiktegevustega tegeleda, uurida infot sind huvitavate asjade kohta, mängida mänge ning kasvõi suhelda sõpradega. Seega, internetis olles lendab aeg palju kiiremini, kui kusagil mujal. Tihti jääb sellepärast ka palju tähtsamaid asju tegemata, vahel lihtsalt ei suuda internetist ära tulla. Internetis on palju tarkust, aga ka palju rämpsu, mille peale me mõttetult aega raiskame. Tihti juhtub, et istun põhjuseta arvuti ees ning mõtlen, miks ma siin olen, pigem võiksin selle asemel minna välja loodusesse ning teha midagi enda jaoks tõeliselt ka...
Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk. Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu). Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas. 4)heaoluriigi 2 tunnust: a)heaoluriigil on astmeline maksusüsteem. B) 40-50% riigituludest peab minema sotsiaalsfääri 5) Kas oleksid nõus konservatiiv-korporatiivse heaoluühiskonna põhiteeside rakendamisega eestis? ei ole nõus: Nende üheks põhimõtteks on tööpanusega arvestamine, see soosib kõrge kvalifikatsiooni ning tööstaaziga töötajaid, eestis on vananenud ühiskond ning enamus on põhi või keskharidusega ( 5. Eesti kuulub sotsiaal-demokraatliku heaoluühiskonna mudelisse ) 6) Kas eesti on heaolu riik a)Jah, vae...
Eelarve on riigi majandusplaan üheks aastaks, kuhu on kirja pandud riigi tulud ja kulud. Eelarve koostab rahandusministeerium ja võtab vastu riigikogu sellest saab seadus. Kui eelarve tulud on suuremad, kui kulud, on eelarve ülejäägis; kui kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägis ehk defitsiidis, kui kulud võrduvad tuludega, on eelarve tasakaalus. Eelarve maht 2013 7,5 miljardit eurot kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse. Otsesed maksud: tulum...