2007 aasta tööõnnetuste statistika Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal 3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604. Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006. aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga. Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. 100 000 töötaja kohta registreeriti tööõnnetusi jätkuvalt enim Lääne-Virumaal, kus absoluutarvudes kasvas ...
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 Määrus kehtestatakse « Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Rakendusala (1) Käesolevaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse maa peal, maa all või vees teostatavatel ehitustöödel, mullatöödel, ehitusremondi- ja hooldustöödel, renoveerimisel, valmisdetailide monteerimis-demonteerimistöödel, lammutus- ja planeerimistöödel (edaspidi ehitustööd). (2) Nõuded ei kehti puurimis- ja kaevandamistöödel mäetööstuses. (3) Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires. §2. Ehitustööde alustamisest etteteatamine Ehit...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama ig...
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõud...
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. *Kohad kus valguse ootamatu kandumine võib tekitada oh...
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). ...
Toiduhügieen Toiduainete ja vee saastumine mikroobidega On meetmete kogum, mis tuleb ette näha toidu tervislikkuse ja ohutuse INIMENE tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klas...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus Liis Kikas TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES essee Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2009 TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise vaimse ja sotsiaalse heaolu rakendamist. Mina töötasin kaks aastat tagasi Kalev Spas ettekandjana. Selles essees analüüsin Kalev Spas töökeskkonna ohutuse tagamist. Töökeskkond on ümbrus, millel inimene töötab. Üheks olulisemad tegurid on füsioloogiline ja psühholoogiline keskkond. Kalev Spas töötasid enamasti väga sõbralikud ja abivalmid inimesed. See on minu arvates üsna tähtis, kuna ebameeldivad suhted tööl võivad töökvaliteeti mõjutada. Meeldiv töök...
Jäätmed õmblustööstused ja nende käitlemise võimalused. Jäätmete liigitus: · Tavajäätmed-mis ei kuulu · Biolagundavadjäätmed- ohtlike jäätmete hulka. looduses lagunevad · Püsijäätmed-tavajäätmed, jäätmed. milles ei toimu füüsikalisi, · Näiteks:toidujäätmed,pab keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetat...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes; · Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sõmptomid: palavik, peavalud, liigese- ja lihasvalud, kurk...
Jäätmete sortimine Olmejäätmete sortimise nõude sätestab juba neli aastat tagasi kehtima hakanud Jäätmeseadus. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätm...
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstanda...
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigu...
Töökeskkonnavolinik · Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad neli aastat. · Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. · Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku. · Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. · ...
Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht Üldinfo Tööinspektsiooni struktuur Eelarve, palk, hanked Operatiivselt informatsiooni jooksva ja eelmiste aastate eelarvete täitmisest saab riigikassa E-teenuste leheküljelt. 2009 a. eelarve kokku 41 772 073 (personalikulud, töötasu, erisoodustused,majandamiskulud jne) Palgajuhendid, palgaandmed. Tööinspektsiooni poolt korraldatud riigihangetega saab tutvuda riigihangete registri veebilehelt, kus hankijaks tuleb märkida Tööinspektsioon ning valida muud sobivad parameetrid. Tööinspektsiooni ajalugu 1918 -1940 Tööinspektsioon sünd ja areng Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A. Rei ning asjade valitseja kt T. Käärik kirjutasid alla "Määrused töökaitse komissaride kohta". Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes Tööinspektsiooni teavitamine...
TÖÖOHUTUS ASUTUSES, ÜHISELAMUS JA KODUS Tööohutus on tänapäeval väga tihedalt kasutatud teema, eriti olles töö juures, kodus või ühiselamus. Seekord räägime eelnevas lauses öeldud kohtades arvutitööd ja selle tööohutust. Tööohutust saab teisiti nimetada ka ergonoomikaks. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Asutuses on tööohutus möödapääsmatu teema. Tööohutuse eeskiri või protokoll peab olema loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust. Töökeskkond peab olema kujundatud viisil, et töötamine oleks ohutu ja otstarbekas ning ei kahjustaks töötajate ja teiste isikute tervist ning keskkonda. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisek...
Freddy Kriisa Ergonoomia SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................3 MÕISTE JA KASULIKKUS.......................................................................4 AJALUGU......................................................................................................5 KASULIKKUS...............................................................................................6 HETKESEIS EESTIS....................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................9 ...
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. ........
Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3.Miks on vaja säästa energiat? ....................................................................................5 2.Jäätmed.............................................................................................................................6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine.....................................................................................7 Kokkuvõte.......................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess...........................................................4 1.1.1 Tulekahju...............................................................5 1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused...........................................5 1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjus...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetod Referaat Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................4 I Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine...............................5 1.Töötamiskohale esitatavad nõuded.........................................................5 1.1. Hooned ja Tööruumid...................................................................5 1.2. Uksed ja väravad..........................................................................5 1.3. Ventilatsioon..............................................................................5 1.4. Valgustus.....................................
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3. vähemalt 3aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi Kohustused: 1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; 2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplats...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaa...
ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES................4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused......
Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused.............................
Ülekoormus traumad 1. Põhjused 2. Vältimine 3. Soovitused õigeks tõstetehnikaks. Põhjused. Millest on tingitud ülekoormus ja traumad? Need on põhjustatud valest töövõttest. Mõningad näited. Liinitöötajal tekib selja ülekoorus, kui ta pöörab ainult oma keha ja siis hiljem on seljas valu. Traumad on tingitud näiteks kõrgelt kukkumisest. Müüjatel saab kõige enam ülekoormust selg ja jalad, kuna müüjad peavad klientide teenindamiseks olema püsti ikkagi enamjaolt. Traumad tekivad ka siis, kui ei kasutata vastavas töös õigeid töövahendeid. Kui on hästi palju tööd arvuti taga, näiteks sekretäridel,kontoritöötajatel siis neil tekib ülekoormus, kui ka traumad just alaseljale, kaelale, kätele, sõrmedele. Suur osa seljavigastusi saadakse raskuste tõstmisest kasutatakse mitte tugevaid jala seljalihaseid, vaid just nõrgemaid lihaseid. Ülekoormus kui ka traumasid võib esineda õmblejatel, koristajat...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT FÜÜSIKALISED OHUTEGURID TÖÖKESKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2005 1 SISUKORD 1. PEAMISED TEGURID ........................................................................3 2. MÜRA....................................................................................................4 1.1 Müra toime tervisele.........................................................................5 1.2 Müra kaudne toime...........................................................................5 1.3 Müra kaitse ......................................................................................5 3. VIBRATSIOON....................................................................................
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14 Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid enne...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Ergonoomia Lõputöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.................................................................
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Töökeskkonna ohutus Kirjalik lõputöö Siim Jaansoo Viljandi 2010 Kirjalik lõputöö seisneb küsimustele vastuste otsimine kirjalikult. Küsimused ja vastused : 1. Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas? Nimetamisel grupeeri. V: Füüsikalised ohutegurid - Müra, Vibratsioon, Puudulik valgustus, Õhuliikumise kiirus, õhutemperatuur, Niiskus, Kõrge või madal õhurõhk, Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine. Üleväsimust põhjustavad sund asendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul vii...
TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 ...
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid..................................................................................................2 Tugi-liikumisaparaadi valud.....................................................................................................................2 Mõju silmadele...............................................................................................................2 Stress.....................................................................................................................3 Peavalu..................................................................................................................3 Nahaärritus............................................................................................................3 Kokkuvõte...........................
1. Töökeskkonna korraldus Tööohutusalane tegevus on reglementeeritud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuseseadusega. Peamisteks õigusaktideks on töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ja selle lisad, teised töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad seadused, normatiivaktid, eeskirjad ja lepingud. Töö ja tööohutusalaste õigusaktide järgimise kontrollimine on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. · peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldad...
Tallinna Tööstushariduskeskus Elekrikaubad Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................. 3 Tooteohtus...........................................................................................4 Valgustusseadmed ..............................................................................6 Valgusallikad........................................................................................7 Sissejuhatus Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust. Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutataks ohutult ning hooldataks piisa...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärijuhtimise õppetool Marelle Viilup ÄJ10 ,,ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED" Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2010 Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohut...
Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased...
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...
TÖÖ JA PUHKEAEG alaealistele kehtib tööaeg : kõige noorem kes võib tööd teha on * 13-14a. 4h, 20h nädalas . * 15a. 6h, 30h nädalas * 16-17a tööpäeva pikkus 7h. 35h nädalas RASKUSTE TEISALDAMISE LUBATUD VORMID * 13-14a tüdrukud 3kh * poisid 5kg * 15a. tüdrukud 5kg * poisid 8kg * 16-17a. tüdrukud 10kg * poisid 15kg Tööde mille puhul on ettenähtud töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontroll, on lubatud täiskasvanutele. REGULAARSETE RASKUSTE TEISALDAMINE Mees pidevalt - 25kg Naine pidevalt - 7kg Sama arv raskuste tõstmine : naistel 5t meestel 10t Põranda pinnalt või madalamalt kui töötasapinnalt. TÖÖTAJA TT ALASED KOHUSTUSED JA ÕIGUSED KOHUSTUSED : * osalema ohutu töökeskkonna loomisele järgides TT nõudeid. * järgima TA kehtestatud töö ja puhkeaj korraldusi * läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud k...
Tervistkahjustav Nimetus Riski aste Abinõu tegur Füüsikalised tegurid Elekter Vastuvõetav risk II Valgus Talumatu risk V Peab olema väga hea valgus Põrand Vähene risk I Peab olema puhas Ventilatsioon Vastuvõetav risk II Peab olema euronõuetele vastav ventilatsioon Ohutustehnika Talumatu risk V Ohutustehnika peaks olema kõrgel tasemel. tolm Vähene risk I Kaitsemask(oleneb Keemilised tegurid mill...
TÖÖOHUTUS TÖÖKESKKONNAS Vastuvõetud Töö tervishoiu- ja ohutuse seadus (Riigi Teataja) 1990a. - valdkonna korraldussüsteem Eesti vabariigis TKK - Töökeskkond TANDJA mrab TTAJA valivad TKK Spetsialist TKK TKK Volinik NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui ...
Koolitus: Tellingud, töölavad TELLINGUD, TÖÖLAVAD. Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon, ehitamise nõuded ja ...
Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine ...
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Ohumärguanded jagunevad: - alalisteks; - ajutisteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee, esmaabi- ja tuletõrjevahendite asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Ohutusmärgid ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus RISTSÕNA Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 1.Mida analüüsib töökeskkonnanõukogu? 2.Töö mis ei toimu päevasel ajal? 3.Tööturuamet? 4.Millega saab tuld kustutada? 5.Üks kemikaal, mille liigne kasutamine on seadusega keelatud? 6.Asi mida tuleb kanda keevitamise ajal? 7.Neid tuleks tööd tehes kanda vältimaks puru sattumist silma? 8.Psühholoogiline töökeskkonna ohutegur? 9.Üks füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 10.Mis peab olema tööruumis ehitajal kindlasti tagatud? 11.Asi, mida metsamees peab metsas olles alati kandma? 12.Füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 13.Isik kes kontrollib tööohutust? 14.Töörõivas, mida on soovitav jahedal ja talvisel ajal kanda? 15.Mida me tavaliselt kustutame? T Ö Ö T I N G I M U S I Ö Ö T Ö Ö T Ö Ö ...
TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4. Tööle mootorsaega lubataks...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
Müra e. sonitus (ladina keeles) Sisukord Mis on müra? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra on soovimatu heli, mille intensiivsust (valjust) mõõdetakse detsibellides. Müra on ka, sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Kui Kaua tohib viibida müras? Maailma tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida 85 dB 8 tundi 88 dB 4 tundi 91 dB 2 tundi 94 dB 1 tund 97 dB 30 minutit Eestis on võimalik naabri lärmi peale kaevata. Mõningad näited mürast meie ümber. vaikse häälega kõne 1 m kaugusel 4555 dB keskmise tihedusega liiklus 70 dB karjumine 1 m kaugusel 75 dB automaattööpinkide müra 80 dB päevamüra väikelinnas 60 dB õhuhaamri müra 65115 dB müra trollibussis 7787 dB Müra kahjustused tervisele. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. Müra võib esile kuts...
Riskianalüüs ja tegevuskava kooli sekretärile. Ohutegur Kes on ohus Tervis Riskitase Meetmed ohu Kes Ae Maksumus ekahju vähendamiseks teeb(vastutab) g stus Elektrilöök(katkin Sekretär, Väga 6 Remontida, Elektrik, Ko ~1000.- e juhe, pistikupesa) juhtkond, ohtlik- vahetada juhe ohutusspetsialist he õpetajad, surm, õpilased, põletus lapsevanemad haavad , külalised Müra Kogu personal Kuulmi 6 Vahetada Tööline, Vaj ~10000.- shäired tavalised uksed ohutusspetsialist ad (oleneb uste , mürakindlate ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM E L E KT ROO NIL ISE D J ÄÄ T M E D LAURI PIISANG TALLINN 2010 MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted) 9. Seire- ja valveseadmed 10. Automaadid. Kõigil neil kategooriatel on ka alamkategooriad, mida siinkohal välja tooma ei hakka. Jäätmed, mida vaieldamatult kõige rohkem tek...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Ohutustehnika tellingutel Kristina Loori Pärnu 2011 2 Tellingute ohutusnõuded Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatu...
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................
Töökeskonna ohtuse alused Riski analüüsi viis sammu : 1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju 1) Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid 2) Üle kontrollida tootja poolne märgistus 2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel : 1) Uued 2) Rasked 3) Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev 4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1)...
Kati Boitsova MO11 Tööohutus õmblemistööstuses Na gu ka teisted tööstustes in ka õmblustööstuses ohud. Kui õmblustööstusesse tuleb tööle õmbleja siis tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. Töögraafik õmblejatel lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad õmblejad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Töötajad võivad töötada ka kahes vahetuses , see oleneb aga ettevõttest. Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga(tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega). Samuti võim õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu(vahepeal tuleb kasutada respiraatoreid) ja aure. Tekstiili tolm võib põhjustada kutsehaigusi. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas ,piisavalt valgustatud ,hea ventilatsiooni ja vajaliku ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastav...
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirj...
TERVISERISKIDE HINDAMISLEHT Jrk.nr Tööruum, seade, Risk, ohutegurid Põhjus, ohuallikad Riski Vajalikud meetmed . objekt hinne 1 Keevitus Kahjustab inimese Kiiritus,põletusoht ja 3 Vastav riietus, mask, silmi, kopse jne. mürgised gaasid. gaaside väljatõmbaja. 2 Töökoda rikub Müra 2 Kõrvatropid kõrvakuulmist 3 Töökoda inimene haigestub tuuletõmbus 2 vastav riietus 4 kanal saab viga sissekukkumis oht 3 vastav plaat või katte kanali peal. 5 Töökoda Libedus Õli maas 3 Õli koheselt ära ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tulekustutusained-ja vahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KODUSED TULEKUSTUTUSVAHENDID.......................................................4 1.1 NIPID TULE KUSTUTAMISEKS.......................................................................4 2. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID........................................................5 2.1 TULEKUSTUTID.................................................................................................5 2.2 TULEKUSTUTITE LIIGITUS TULEKUSTUTUSAINE JÄRGI................
Riskianalüüs Merilyn Rigolt 011M Click icon to add picture Töötaja pressis suruõhupressiga detaile kokku. Rakise kasutamise Click icon to add picture asemel hoidis ta detaili kinni sõrmedega. Pressimisel töödeldav detail purunes ja töötaja pöial jäi pressi vahele, mis tekitas pöidlale luuvigastuse. Juhtumi artikkel Juhtumi riskid · Ei jälginud tööohutusnõudeid. · Ei kasutanud rakist,et detaili kinni hoida. · Ees peavad olema prillid ja käes kindad. Millega saaks riske vältida? · Jälgima tööohutusnõudeid. AITÄH KUULAMAST!
Sissejuhatus Esmapilgul ei tundu köök kuigi ohtlik, aga iga viies koduõnnetus juhtub just nimelt seal. Köök, kus peaaegu kogu aeg miski keeb või küpseb, on perenaisele märksa ohtlikum paik kui näiteks tänav. Kuid ohtlikkust ei kujuta see mitte ainult perenaisele vaid ka majapidamises jooksvatele väikelastele. Köök tõmbab väikest last magnetina, kuna seal toimub palju huvitavat ja leidub leludest sootuks põnevamaid asju. Selleks , et köök oleks turvaline, peab last õpetama, kuid ka ise erinevaid ettevaatusabinõusid rakendama. Köögi riskianalüüs Tervistkahjustav Nimetus Riski aste Abinõu tegur Põrand I vähene risk Põrand peab olema kuiv ja puhas Valgus II vastuvõetav Pirni vahetamine risk Elekter ...
RISKIANALÜÜS OMA KODU KELDRIKORRUSE KOHTA Jrk. Ohutegur Kes on Tervisekahjus Riskitase Ettevaatus Vastuta numbe ohus ? tus abinõud r Komistamine Kõik maja Käsipuu Majas ela 1. keerdtrepil elanikud, Vigasutused 4 lisamine täiskasva külalised Komistamine Kõik maja Jala välja Lävepaku Majas ela 2. lävepaku taha elanikud, väänamine, 6 välja- täiskasva külalised kukkumine vahetamine Mitte töötav Kõik maja Ohtlik, Patareid Majas ela 3. suistuandur elanikud, põletu...
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
Elektriõnnetused ja esmaabi Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse.Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas...
Tulekustutusained-ja vahendid Merilin Jürine 011K Milliseid tulekustutus aineid-ja vahendeid on olemas? Pulberkustutid Vahtkustutid Rasvakustutid CO2 kustutid Tuletekk Voolikud Soolad jne Kodused tulekustutusvahendid Hinda tulekahju olukorda Soovitavalt võiks igas kodus olla tuletekk-ja kustuti(ABC pulberkustuti või AB vahtkustuti) Koduste vahenditega(k.a. spetsiaalsed vahendid) saab kustutada ainult väikest tulekahju NB! Kasuta kodus vahtkustutit! Nippe tule kustutamiseks Põlema süttinud riiete puhul heita pikali ja ,,rulluda" Paberi, puidu riide vms materjali puhul võib põleva eseme visata vanni/kraanikaussi ja valada vett peale Süttiva rasva puhul summutada leek nt.potikaanega Tulekustutite liigitus Vahtkustuti-puit, paber, tekstiil, õli, rasv, kumm Vesikustuti-pui...
I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO) Tööandja ennetustegevus Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks. TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö Põhimõtted kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ...
Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja: Heikki Eskussion 2011 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat osa. Oluline on, et töötajaid ei vaevaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ja tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid see loob ettevõttele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Tööstusergonoomika Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika, mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes. Töökeskkonnas esineb arvukalt tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: m...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tursimitool Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis 1. Sissejuhatus 1.1 Tervishoiutöötajate tervis ja ohutus Tervishoiusektori töötajad peavad tegutsema mitmesugustes valdkondades ja keskkondades, mis kujutavad endast ohtu nende tervisele ja võivad kaasa tuua kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
